Kokkuvõte möödunud aasta tööst

juuli 27, 2016, autor Kaja

Team Kallas naiskond viimasel tööpäeval enne puhkust

Kuna juuliga sai läbi jälle üks tööaasta ja saab siirduda väljateenitud puhkusele, siis teen lühikese ülevaate sel aastal tehtust ja saavutatust.

Raske on veel midagi ette näidata, sest töö kestab ja võtab aega. Kohalikus poliitikas oled inimesele kõige lähemal ja saad otseselt ja koheselt mõjutada inimese käekäiku – näiteks viid kanalisatsiooni piirkonda, kus seda varasemalt ei olnud. Riigi tasemel poliitikas ehk Riigikogus või valitsuses liigud inimestest oma otsustega kaugemale, st sinu tehtud otsuse ja reaalse muutuse vahel tuleb nii seaduse menetlemise aeg kui ka jõustumise aeg. Euroopa Parlamendis on protsessid veelgi pikemad, kuigi lõppkokkuvõttes on mõju seda suurem.

Sellegipoolest püüan anda lühikese kokkuvõtte asjadest, mis sel aastal tehtud sai. Aga enne sisu juurde minekut pean aasta kohta kindlasti märkima ka seda, et lisaks tehtud tööle sain ka tunnustuse osaliseks. Nimelt loeti mind Brüsseli euroringkondades enimloetud väljande poolt 40 mõjukaima eurosaadiku hulka saavutades seal 30nda positsiooni. 751 saadiku hulgast silma paistmine on kindlasti omaette saavutus, mis töötab mõju suurendamisel edasi. Nimekiri ise leitav siit:

http://www.politico.eu/list/the-40-meps-who-actually-matter-european-parliament-mep/ 

Digitaalsed teemad

Jaanuari alguses saime valmis digitaalse ühtse turu raporti, millele ma olin kaasraportöör. Nüüd tulevad Komisjonist järjest erinevad ettepanekud, mida menetleme, sealhulgas geoblokeeringu kaotamine, pakkide kohale toimetamise regulatsioon, tarbjiaõiguste lahendamine online’is ostmise puhul, aga ka oma digitaalse sisu kaasavõetavuse reeglistik. Lisaks on Parlamenti jõudnud internetiplatvormide, jagamismajanduse, audiovisuaalse meedia, e-valitsuse, Euroopa tööstuse digitaliseerimise ja pilveteenuseid puudutavad failid. Need arutelud on kõik omavahel seotud ja kahjuks ka üsna algusjärgus.

Kuivõrd digitaalse ühtse turu raportiga sai tehtud suur töö, siis on mind väga palju kutsutud erinevatele üritustele esinema ja vaidlema nendel teemadel. Kalender ütleb, et kokku olen

alates septembrist käinud kõnesid pidamas ja debateerimas 62 korda. Rohkem meeldib mulle just käia paneelides, kus saab teisi kuulata ja vastu vaielda. Nii kuuleb ka kõige paremini kõiki aspekte, mis antud teemaga seonduvad, sest kuna pead olema koheselt valmis reageerima, siis kuulad äärmiselt tähelepanelikult. Tarkus olevat tasu selle eest, kui oled kuulanud, kuigi oleks tahtnud rääkida. Peab seda silmas pidama, et tasakaalu ei kaotaks.

digitaalne majandus

Juuli alguses Viinis digitaalsest majandusest rääkimas.

Energeetika

Energeetika valdkonnas on samuti palju toimumas. Suuremad teemad, millega tegeleme, on energiaturu kujundamine, aga ka tarbijatele suurema mõju andmine läbi erinevate algatuste. Kas te näiteks teadsite, et Euroopas enamus riikides saavad tarbijad arve korra aastas ja alles siis saavad teada, mida nad on tarbinud? Selle järgi ei saa ju otsuseid teha, et oma tarbimist näiteks efektiivsemaks muuta või vastavalt oludele kohandada! Rääkimata sellest, et saaks reaalajas oma käitumist korrigeerida. Ometi on erinevaid tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad tarbijatele järjest rohkem otsustusõigust anda kuni selleni välja, et tarbijad on ise ka tootjad (nn prosumers). Samas toob see võrkudele täiendava koormuse, seega peab kõike seda vaatama kompleksselt.

Tegelesime ka energiamärgistustega ja püüame seda kaasajastada, sest tarbijat ajavad segadusse need A+++ märgid, mille hulgast on keeruline efektiivsemaid seadmeid eristada. Samas nagu ka minu lühike küsitlus Facebookis näitas, siis selle järgi tehakse otsuseid.

energia

Küsitlus FBs energiamärgistuse kohta.

Kolmandaks suureks teemaks, mida endiselt ajan, on elektrivõrkude sünkroniseerimine Euroopaga (varasemaid artikleid saab lugeda siit siit ja siit). Uued arengud on need, et Poola vastuseisu tõttu mõtleme, kas oleks ehk mõsitlikum hoopis Põhjamaade võrkudega sünkroniseerida ja kuna Põhjamaade võrgud on sellest hetkel huvitatud (kui me pole nende võrkude osa, siis ei kvalifitseeru Euroopa täiendavatele rahadele), siis minu arvates tuleks seda võimaluste akent kasutada ja need otsused teha, et me Venemaast lahti ühendatud saaks ja Põhjamaade sagedusalas oleks.

Robootika

Robootika ja tehisintellekti töörühma töö kulmineerus raportiga, mille lõplikku versiooni hakkame alles sügisel arutama. Sisuliselt oli see töö minu jaoks väga huvitav ja silmiavav. Sain teada palju huvitavaid fakte ja ka tunduvalt teadlikumaks tuleviku osas. Sügisel püüan kirjutada ülevaatlikuma loo robootika ja tehisintellektiga seotud teemade kohta.

Ukraina

Moodustasime Ukraina delegatsioonis Ukraina parlamendiliikmetega tandemid, kes põhjalikult tegelevad ühe või teise teemaga. Ma vastutan koos Urkaina kolleegiga kohtureformi eest. Pikemalt saab lugeda siit.

Lisaks olen aidanud Ukraina parlamendil tegeleda oma eetikakoodeksiga. Nii neile kui ka nende nõustajatele meeldis väga minu poolt toodud näide eetikaseminarist, mis meil Eestis oli, selgitamaks erinevate eetiliste probleemide arutamise ja selgitamise vajalikkust. Seetõttu aitangi nüüd koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskusega seda seminari korraldada ja eetikakoodeksit koostada. Olen seda öelnud nii Riigikogu eetikakoodeksi (hea tava) koostamisel, kui ütlesin ka Ukraina kolleegidele – ükski eetikakoodeks ei hakka tööle, kui see ei tule organisatsiooni seest, seega ukrainlased peavad ise selgitama oma eetilisi dilemmasid ja vajaudust heade tavade kirjapanemise järele.

 

Ukraina nädalal Euroopa Parlamendis arutasime parlamendieetikat. Märts 2016

Tollireeglistik

Nagu alati, tuleb lisaks nendele teemadele, millega tahad tegeleda, tegeleda ka teemadega, millega keegi ei taha tegeleda. Nii on mulle sattunud tollireeglistiku ühtlustamine rikkumiste ja sanktsioonide osas. Kogu fail on üsna tehniline, kuid ometi liikmesriikide poolt suurt vastuseisu leidev, kuigi ettevõtted ütlevad, et ühtlustamist on vaja. Pikkade läbirääkimiste tulemusena jõudsime raportini, mida hääletasime komisjoni viimasel istungil. Ja kuigi selle tegemine ja läbirääkimine oli niivõrd keeruline, ei peegeldunud see kuidagi hääletuses, mis läks erakordselt sujuvalt. Aga võib-olla just sellepärast läkski sujuvalt.

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad