Lapsepõlves sai korduvalt vinüülplaadi pealt kuulatud „Onu Remuse jutte“, kus Jänku-onu pidevalt kavaldas üle Rebase-onu.

Ühes nendest lugudest sai Rebase-onu aga Jänku-onu kätte. Viimane palus siis rebast, et tee, mis sa teed, aga ära mind ainult kibuvitsapõõsasse viska! Lootuses, et just seda ta teeb.

See lugu tuleb meelde, kui ma vaatan Keskerakonna tegevust n-ö vene kaardi teemal. Kuuleme pidevalt erinevatest allikatest, justkui tahaks Reformierakond rahvuseid vastandada. Ka ajakirjandus on sellega kaasa läinud, öeldes, et Reformierakond tahab mängida vene kaarti. Et tehke, mis teete, aga ärge vastanduge!

Aga vaatame faktidele otsa – seda ei taha ju teha meie, vaid seda ootab ainult Keskerakond, et asuda vene keelt kõneleva valijaskonna kaitsele. Miks? Sest Keskerakonna toetus venekeelsete valijate hulgas on 80%. Kui me aga ei ründa seda valijat, ei taha temalt midagi ära võtta ega tema olukorda kuidagi halvemaks muuta, siis pole Keskerakonnal ka võimalust kaitsele viskuda. Rünnakut ju pole.

Minu arvates ei ole vene keelt emakeelena rääkivatel inimestel, kes peavad Eestit oma koduks, eesti keelt emakeelena kõnelevatest inimestest erinevaid huvisid. Nii ühed kui teised tahavad, et Eestis oleks turvaline elada, et neil oleks tasuv töökoht ja nende lapsed saaksid hea hariduse.

Eesti kodakondsuse saamise üheks eelduseks on olnud eesti keele oskus. Arvestades, et seda keelt räägivad maailmas ainult ligi miljon inimest, võiks see olla ju isegi privileeg sellist erilist keelt osata. Paljud Eestis elavad ja mõnd muud keelt emakeelena kõnelevad inimesed on selle tee ette võtnud ja keele selgeks saanud. Mistahes riigis pikalt elades on keele omandamine lugupidamise näitamine selle maa ja kultuuri vastu. See ei tähenda ju, et oma enda kultuuri ei võiks edasi arendada ja kalliks pidada. Ega minu lapsest saa belglast lihtsalt seetõttu, et seal ajutiselt elame. Oma kultuuri ja identiteedi säilitamist ei ole keegi kahtluse alla seadnud ega seagi.

Mulle teeb aga haiget see, kuidas kolleeg Yana Toom Eestit Euroopa Parlamendi petitsioonide komitees esitleb. Meie määratlemata kodakondsusega inimestel on võimalused kodakondsus saada. Samuti on neil samasugused õigused kui kodanikel, sealhulgas õigus osaleda kohalikel valimistel, v.a õigus hääletada Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Vägisi tundub, et hüpatakse ise kibuvitsapõõsasse, kui keegi sinna ei viska.