Valitsuse punased jooned saab murda koostöö riigikogus

jaan. 20, 2020, autor Kaja Kallas

Riigikogu alustas sel nädalal istungitega ja ühes sellega algab ametlikult poliitikaasta 2020. Uue aasta alguses seatakse eesmärke ja keskendutakse sellele, mida saaks teha paremini. Eesti poliitika peamine väljakutse saab olema küsimus, kuidas juhtida meie riiki sel aastal paremini, väärikamalt, targemalt ja ühiskonda lõhestamata.

Alanud aastal ei toimu küll ühtegi valimist, kuid poliitiline õhkkond saab siiski olema pingestatud. Peamiseks poliitiliseks pingeallikaks kujuneb tõsiasi, et praeguse valitsuse ühisosaks on üksnes võimuteostamise ambitsioon, mitte poliitiline ühine nägemus Eesti arengust. Võimuliidu esimese aasta jooksul viiakse elu kolme erakonna tähtsamad valimislubadused ja seni püsib ka poliitilise ühistegevuse entusiasm. EKRE sai alkoholiaktsiisi langetuse, Keskerakond sai seitse eurot miinus maksud pensionitõusu ja Isamaa saab teise pensionisamba lõhkumise. Nende kolme sammu elluviimise järgselt kaob aga selle valitsuse poliitiline ühisosa, jääb vaid võimul olemise pragmatism.

Peaministrile meeldib rääkida ja seejärel tõestada, kuidas poliitikas ei tohiks olla punaseid jooni. Ometi on ta ise kokku pannud valitsuse, mis on kokku õmmeldud keelava punase niidiga. Näiteks tegi peaminister eelmisel aastal katse algatada maksudebatti aga loodetud aruteluruumi piiras välkkiiresti punaste joontega valitsuspartner Isamaa.

Veel üks näide.  Peaministrile meeldib rõhutada, et see valitsus soovib liikuda kliimaneutraalsuse poole. Tõsi, valitsus on säärase otsuse langenud, kuid sellega ka asi piirdub, sest EKRE ei tunnista inimtekkelist kliimamuutust. EKRE jaoks on igasugune kliimaneutraalsus punane joon ja EKRE soovib hoopis langetada diisliaktsiisi. Diisliaktsiisi EKRE poolt soovitud mahus langetamine viiks aga riigieelarvest vähemasti mitukümmend miljonit ja niigi puudujäägis eelarvest raha ära viimine on eelduspäraselt punane joon Keskerakonnale.

Punaseks keelujooneks on kahjuks selles valitsusliidus ka üleminek eestikeelsele hariduskorraldusele. Me teame, et Isamaa ja EKRE toetavad liikumist eestikeelse haridussüsteemi poole. Siinkohal aga võtab punase keelukaardi välja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kes rõhutas, et see võimuliit oli ainus võimalus säilitada venekeelne haridus.

Eeltoodud loetelu kirjeldab ilmekalt, kui palju vastuolusid on praeguses võimuliidus ja kuidas rohked punased jooned piiravad koalitsiooni poliitilise tegutsemisruumi üsna ruttu. Poliitilise ühisosa puudumisel lülituvadki valitsused tühikäigule ja riigijuhtumine piirdub ametkonnalt tuleva möödapääsmatu seadusloome heakskiitmisega. Jäik koalitsiooniloogika paneb paika, mida selles võimuliidus teha EI SAA ega jäta peale valimislubaduste täitmist kuigipalju sisukat tegutsemisruumi.

 

Reformierakond on valmis võimuliiduüleseks koostööks

Kõige parem rohi punaste joonte tõttu kinni kiiluva võimuliidu ravimiseks on praeguse koalitsiooni laiali saatmine. Paraku pole selleks veel koalitsiooni osapooled valmis. Seega tuleb lahendusi otsida väljastpoolt tavalist koalitsiooni ja opositsiooni toimimisloogikat. Eesti ei saa väikeriigina lubada endale pikaldast poliitilise punnseisu luksust ja lõhestavaid poliitikaid.  Toon siinkohal välja kolm valdkonda, kus olles üle tavapärastest poliitilistest vastandumistest, on võimalik Eestit edasi viivaid otsuseid langetada.

  1. Euroopa Liit on kokku panemas järgmist eelarvet, kus saab suur rõhk olema kliimaneutraalsusel. Me peame kiiresti otsustama, kuidas liigume edasi investeeringutega saavutamaks kliimaeesmärke. Peame kaaluma erinevaid rahastamisvõimalusi, järjestama investeeringuid mõjukuse alusel ja saatma ettevõtjatele signaali, kuidas plaanib riik toetada roheinvesteeringuid ja energiasäästu. Neid otsuseid me paraku ei näe, sest EKRE ei soovi kliimaprobleemi tunnistada. Reformierakond on siinkohal valmis Keskerakonnale ulatama abikäe ja pakkuma ideid kliimaneutraalsuse suunas liikumiseks ja meie majanduse edendamiseks. Loomulikult võib Keskerakond olla sel juhul kindel meie toetuses Riigikogus.
  2. Praegune vildakas astmeline tulumaksusüsteem jääb palga- ja pensionikasvule jalgu. Kiire palgakasv saab karistatud läbi tulumaksuvaba miinimumi vähenemise ja indekseerimisest tulenev pensionitõus tähendab, et aina suurem hulk eakaid peab hakkama pensionilt tasuma tulumaksu. Reformierakond kritiseeris praegust tulumaksusüsteemi valimistel, samuti oli selle süsteemi suhtes väga kriitiline EKRE. Saaksime pakkuda tuleviku suunatuid lahendusi, mis teevad meie maksusüsteemi lihtsamaks, võtavad arvesse seda, kuidas inimesed tulu teenivad ja töötavad ja ei maksusta keskmist vanaduspensioni. Loodan, et lisaks üksnes maksudest rääkimisele on valitsuses ka osapooli, kes on nõus maksukorraldust ka tegudes kaasajastama.
  3. Üleminek eestikeelsele hariduskorraldusele läbi eesti keele õpetajate koolitustellimuse suurendamise ja keeleõppe võimaluste laiendamise ei saa jääda Keskerakonna punaste joonte taha. Isamaa ja EKRE on saanud valijalt hääle, et liikuda edasi ühtse eestikeelse hariduse poole. Kui koalitsioonis peavad Isamaa ja EKRE leppima Keskerakonna vetoga, siis riigikogus on hääled eestikeelse haridusega edasi liikumiseks olemas. Vaja on vaid poliitilist tahet.

Alanud aasta ei peaks Eesti jaoks olema tühikäigu aasta. Kutsun üles vaatama poliitikat laiemalt, kui jäik koalitsioonilepe seda võimaldab. Proovime leida koostöökohti ja otsustusjulgust valdkondades, mis on Eesti arengu jaoks tähtsad. Nii on lootust, et aasta 2020 ei ole poliitiline paigalseisu ja skandaalidele reageerimise aasta. Aastal 2021 käivitub uus valimistsükkel ja sisukaks poliitika ajamine on siis keerulisem.

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad