Loomulikult peab iga riik tagama maksimaalse turvalisuse kõigile oma sidevõrkude kasutajatele. See on küberturvalisuse nurgakivi ja just küberturvalisuse tähtsus saab tulevikus meile iga päevaga üha olulisemaks, sest kogu maailm „küberistub“ aina kiiremas tempos. See toob kaas nii uusi, täiesti adumatuid võimalusi kui sama adumatuid riske. Meid ootavad ees tehnoloogilised valikud, aga me peame neid tihti tegema lähtudes usust, kahtlustest ja hirmudest. Tehnoloogia valik ei peaks olema usuküsimus, see peaks põhinema teadmistel. Hetkel ongi meie ja tegelikult kogu maailma dilemma see, et me ei tea.
Eesti on nutikas e-riik. Sellesse ei pea uskuma, selles ei pea kahtlema – see lihtsalt on nii. Reformierakonnal on idee, mis kinnistaks veelgi meie e-riigi kuvandit ning muudaks ehk kogu maailma veidi teadmistepõhisemaks. Me kavatseme teha valitsusele ettepaneku luua Eestisse telekommunikatsiooni kompetentsikeskus, mis võiks toimida NATO ja EL-i toetusel ja koostöös erinevate tehnoloogifirmadega testimaks konkreetsete tootjate tehnoloogilisi lahendusi lähtuvalt turvalisuse ja julgeoleku nõuetest. Sellise keskuse võiks luua kas iseseisvana või siis juba olemasoleva NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse või Euroopa Liidu IT-agentuuri uue allüksusena. Eesmärgiks võiks olla, et selle uue kompetentsikeskuse sertifikaat oleks tulevikus kvaliteedimärgiks ja garantiiks, millest lähtudes ei pea kasutajad kõhklema ei konkreetse seadme ega selle tootja kvaliteedis ega turvalisuses. Sel moel kindlustaksime investeeringute jätkusuutlikust ja valitud tehnoloogiste lahenduste turvalisust.
Loodan, et selline mõte tuua Eesti tugevamalt Euroopa ja maailma kaardile kui küberturvalisuse asjatundjate kants, leiab toetust ka koalitsioonisaadikute hulgas.