Unistuste Eestisse tuleb uskuda

Feb 22, 2019, autor Kaja

Käisin Tööandjate konverentsil „Tuulelohe lend“, kus alustuseks oli Lennart Meri kõne selle kohta, et me ei unista Eestis enam, vaid ainult säutsume ja haugume. Ma tahan sellele vastu vaielda. On tõsi see, et tähelepanu ei pälvi enam pikad tekstid, vaid lühikesed sõnumid. Kohati tundub mulle praeguses poliitkempluses isegi, et pildile pääseb vaid see, kes suudab suurema verbaalse rusikalöögi anda. Aga ma ei ole nõus sellega, et meil ei ole enam unistusi. Küsimus on, kas neist unistustest tahetakse valimiskampaania saginas kuulda või oodatakse pigem lahendusi muredele siin ja praegu.

Mina küll unistan tuleviku Eestist ja räägin sellest unistusest hea meelega. Minu unistuste Eesti on targa majandusega turvaline puhta loodusega riik, kus elavad õnnelikud inimesed ja mis on parim paik laste kasvatamiseks.

Minu unistuse Eesti on võimaluste Eesti. See on Eesti, kus inimestel on palju vabadusi ja nii vähe keeldusid, kui vajalik. Kui keelud ja reeglid on ühiskonnas kokku lepitud, siis neid ka järgitakse, maksud makstakse ära, liiklusmärkidest peetakse kinni.

Palju vabadusi tähendab ka seda, et inimesed on vabad olemaks sellised nagu nad soovivad. Samuti on inimesed vabad tegelema nende asjadega, mis neid õnnelikuks teevad, tingimusel, et keegi teine selle tagajärjel ei kannata.

Meie inimestel on vabadus Eestist mujale minna, aga on vabadus ka tagasi tulla. Vabadus liikuda Eestist välja tähendab ka teiste inimeste vabadust liikuda Eestisse. Eesti ei tõuka ära inimesi, kes ei ole küll etnilised eestlased, aga soovivad Eesti arendamisele kaasa aidata ja siin elada ja töötada. Oleme uhked, et siia tahetakse tulla, sest ainult nii areneme edasi. Uusi mõtteid ei tule, kui me vahetame ideid ainult samasuguste inimestega.

Liikumisvabadusega on seotud heade transpordiühenduste olemasolu, sest kuidagi peab siia ja siit ära jõudma. Transpordiühendused võimaldavad innovaatilist ettevõtlust arendada ja töökohti luua ka väljaspool Harjumaad. Ühistransport on laialdaselt ja mugavalt kasutusel. Väljaarendamisel on isesõitvate transpordivahendite võrgustik. Autode kasutamise vajadus on tänu sellele langenud kuna enamus kohtadesse saab mugavalt ühistranspordiga.

Eesti on investeerinud rohkem teadusesse ja haridusse nii, et meie majandus on innovaatiline ja targem, sest nii loome rohkem jõukust. Oleme suutnud enda kasuks pöörata tugeva digikuvandi, mis meil on. Üle maailma pöördutakse kõikjalt Eestisse uute innovaatiliste lahenduste testimiseks ja Eesti tuleb nii palju kui võimalik vastu ja pakub lahendusteks platvormi.

Üle maailma teatakse Eestit kui kohta, kus mitte ainult ei räägita, vaid tehakse ära. Selline avatus ja koostöövaim toob siia uusi töökohti ja ettevõtetele võimalusi arendada ja oma lahendusi sinna peale ehitada. Oleme avatud majandus ning meie majandus areneb kiiremini kui Euroopa majandus keskmiselt. Riik aitab ettevõtteid eksporditurgudel. Meie inimesi hinnatakse kõikjal maailmas oma teadmiste ja tegususe pärast ja me oleme üksteise üle uhked.

Eestis on palju väikeettevõtteid, kes toodavad nišitooteid, millel kogu maailmas võib olla turg, seetõttu on Eestis üsna hästi arenenud internetikaubandus. Kogu Eesti on kaetud heade internetiühendustega, mis võimaldavad oma ettevõtet arendada ja tööd teha mistahes Eesti paigas. Tänu Eesti ettevõtete üldisele usaldusväärsusele Eesti tooted ja teenused üle ilma tuntud ja tunnustatud. Selle kõrval ei ole kuhugi ka kadunud väikesed rätsepatöökojad ja perekohvikud, mis pakuvad kohalikul tasandil head teenust. Ettevõtlusega tegelemise reeglid, seal hulgas maksude tasumine, on lihtsad.

Kuna Eesti inimesed on loovad ja tänapäeva maailm pakub erinevaid võimalusi, siis on Eesti disain on maailmas oma kvaliteedilt tuntud. Eestimaa peal ringi käies on kõik unikaalsed ja ajaloolised objektid hästi eksponeeritud. Lisaks kuivadele faktidele on tutvustatud ka kohtade ja objektidega seotud legende ja pärimusi. Rahvakultuur on noorte hulgas popp ja seeläbi elab täiel rinnal.

Töötamisvõimalused on paindlikud ja annavad vanematele võimaluse rohkem veeta koos aega nii, et pered on hoitud. Mehed osalevad rohkem laste kasvatamises, misläbi on paranenud kohustuste jagunemine peredes ja pered tunnevad suuremat kindlustunnet lapsi saada. Tööturul hinnatakse ka eakate kogemust ning kaasatakse neid ühiskonna ellu võimalikult palju. Kuna Eesti inimesed on teadlikud tervislikest eluviisidest, siis on Eesti inimeste keskmine eluiga oluliselt paranenud. Inimeste vaimne tervis on parem, sest me oskame teineteist märgata ja toetada. Tervisemuredega inimesed saavad kiiresti oma abi ning vajalikke teenuseid ja see toimub riigi ja erasektori koostöös.

Mida aeg edasi, seda suurema väärtuse omandab puhas loodus ja värske õhk. Puhas loodus annab ka puhast toitu. Suurem osa energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest.
Mis kõige tähtsam – Eesti on koht, kus saab nautida inimväärset elu. Kus ettevõtlikkus on au sees ning mõeldakse välja innovaatilisi lahendusi. Kus on turvaline elada. Ning kus inimesed tunnevad uhkust oma riigi ja teineteise saavutuste üle. See kõik on võimalik, kui me teeme õigeid otsuseid ja pöörame suuna õigele teele.

 

Artikkel ilmus Maalehes 21.02.2019.

  1. Tere.
    Lugesin, mõtlesin, tuli tahtmine sõna võtta…
    Säutsumise ja haukumisega kohe kindlasti midagi edumeelset ei saavuta. Ainult unistamisega aga ka mitte. Unistused jäävadki unistusteks kui nende reaalsuseks muutmiseks ei toimita loogikareeglite järgi.
    Kui paljud inimesed (eriti need, kellest sõltub rahva heaolu) küsivad endalt, tegeledes õnne nautimisega, et kas sellest ei kannata paljud teised inimesed? Tundub, et neist nautijatest enamus ei küsi seda endalt! (?)
    Riigi arengus ei saa tegeleda vabalt ja nautides sellega, mis on huvitav ja nauditav. Peaks tegelema eelkõige sellega, mis on riigi ja rahva heaks tulevikuks hädavajalik. Mis need asjad oleks? Siinkohal oma arvamust kirjutama ei hakka, oleks väga pikk jutt.
    Olgem ausad ja kirjutagem, rääkigem asjadest nii, nagu need tegelikult on.
    Mina näen ja tunnetan, viimastel aegadel eriti, mitmetes eluvaldkondades elu-olu tagurpidikäiku. Järjest suletakse haiglaid, postkontoreid, apteeke, kauplusi jne ja kitsendatakse muid normaalseks eluks hädavajalikke võimalusi, seda ka osaliselt imestama panevate seaduste kehtestamisega. Kui kaua see kestab? Kuhu sellega lõpuks jõuame? Kes selle all kannatavad eelkõige?
    Räägitakse, et on puudus spetsialistidest, tööjõust…. Olen ise ja mu mitmed tuttavad on pakkunud end tööle töökuulutustel ametikohtadele. Vastust kas ei tule üldse või vastatakse, et töötaja on juba olemas, samas kuulutatakse sama töökohapakkumist edasi ja mitmekordselt, uuesti kandideerides on aga jällegi vastuseks, et töötaja on juba leitud. Mis toimub, jääb mulle arusaamatuks?
    Nn. ääremaadel on on suur osa noori töötud, neil ja nende vanematel pole raha ja ka eluliselt sobivat transporti kodust eemale jäävatesse, sobivatesse töökohtadesse tööle käimiseks.
    Eakate kogemusi ei soovi noored juhid üldiselt kuulda võtta. Lähtutakse hetkeemotsioonidest ja nooruslikust uljusest, üleenergia vaimus. Tulemused on aga tihtipeale kurvastust tekitavad.
    Kas keegi on kunagi arvutanud kui suur % on sulisid üleval ladvikus ja ülejäänud lihtrahva hulgas?

    Olen Eesti vabariigis toimuvat jälginud erapooletult, loogilisuse mõtetega ja kursis minuni jõudnud infoga ja enda nägemustest lähtudes sai see jutt kirja.
    Kindlasti on ka teisi arvamusi, teiste nimel mina sõna võtta ei saa.

    Heaolu teemadega siin seekord kiitlema ei hakka, seda tunnetame iga üks ise ja omamoodi.

    Aga Ilusat Eesti Vabariigi 101-st aastapäeva kõigile!
    Parimate soovidega
    Einar Sirge

  2. Dr. Wolfgang Westphal

    Congratulations to you and your party.
    I like Estland.
    Good luck for the future.
    Freedom is on your side.

  3. IMELINE UNISTUS ! Teeme koos REAALSUSEKS .