Suuname raha tervishoidu, töötajate ja ettevõtjate abiks

apr. 13, 2020, autor Kaja

Me menetleme koroonaviirusega seotud lisaeelarvet. Sellel kriisil on kaks poolt: üks on tervishoiukriis ja teine on ühiskonna sulgumise tagajärjel tekkinud majanduskriis. Selle lisaeelarvega me peaksime andma valitsusele loa teha kulutusi, mis on vältimatult seotud kas tervishoiukriisi edukaks lahendamise või ühiskonna sulgumisest tingitud majanduskriisi pehmendamisega. Sellest lähtuvalt tegi Reformierakond ka oma muudatusettepanekuid.

Lubasime algusest peale, et Reformierakond ei takista lisaeelarve konsturuktiivset ja asjalikku menetlemist, et aidata Eesti inimestel ja ettevõtetel kriisiga võimalikult kiiresti ja hästi toime tulla. Me oleme oodanud kaasavat ja konsktruktiivset arutelu ka koalitsioonilt, mida lubas eriolukorra juht Jüri Ratas. Kahjuks on reaalsus siiani olnud teistsugune.

Aga head koalitsioonisaadikud, kes te pole olnud rahanduskomisjoni arutelude juures. Teil on võimalik siin saalis toetada muudatusettepanekuid, et seda kriisi edukalt lahendada.

Tegime ettepaneku, et aktsiiside langetamise asemel tuleks lisaraha suunata tervishoidu selleks, et lühendada ravijärjekordi. Inimestel on ka muid haigusi peale koroonaviiruse ja need vajavad samuti ravi. Kui tervishoiule ettenähtud raha kulutatakse ainult koroonaviirusega võitlemiseks ära, siis inimesed võivad samuti surra. Lihtsalt teistesse haigustesse. Tervishoid vajab neid miljoneid ja see ei ole küsimus mitte rahas, vaid inimeste eludes.

Soovisime, et KredExi juurde tuleks eraldi abimeede, mis on mõeldud väikeettevõtetele ja FIE-dele. Eesti majandus toetub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kel on seda kriisi raske üle elada, sest hinge taga pole varusid, mis lubaksid pikalt inimestele palka maksta, kui teiselt poolt oma kaupa pole võimalik müüa või teenust osutada. Aitame väikeettevõtjaid!

On üldine arusaam, et selles kriisis saab kõige rohkem ja pikemalt pikka turismisektor, kus on palju töötajaid. Soovisime, et rohkem raha läheks turisimisektorile, et need ettevõtted kriisi üle elaks.

Pidasime vajalikuks suunata rohkem raha COVID19 erifondi, et aidata kriisist räsitud priikondi (näiteks Saaremaa) ja tugevdada haige-ja töötukassa võimekust kriisi ajal inimestele tuge pakkuda.

Erasektor saab selles kriisis rängalt pihta. Erasektor on pidanud koondama, palku vähendama, tegevuse seiskama. Tänu sellele vähenevad suures ulatuses ka riigi maksutulud ehk tulud, mille arvel peetakse üleval avalikku sektorit. Avalik sektor seda pole pidanud kulusid piirama, aga meie arvates pole see õige. Kui avalik sektor oma kulusid kokku ei tõmba, siis elab avalik sektor justkui mingis oma maailmas, kus pidu kestab edasi. Palun oleme erasektoriga solidaarsed. Toetage sellesisulist muudatusettepanekut! Ma tean, et vähemalt Isamaa erakond peab seda sisuliselt õigeks, näidake seda ka oma poolthäältega.

Kallid kolleegid, igaüks teist saab toetada meetmeid, mis aitavad tervishoiusektoril, töötajatel ja ettevõtjatel see kriis talutavamalt üle elada. Palun teeme õigeid otsuseid!

 

  1. kahepalgelisus?

    Kas pole pisut kahepalgeline seisukoht, et ka kohalikud omavalitsused peavad kärpima – heites teistele ette, et kriisi meetmetega viiakse ellu ka neid asju, mis kriisi ei puuduta (mis on õige etteheide!), peaks see tähendama ju, et tööd püütakse jätkata nii, nagu eelarved ette näevad. Kärpida solidaarsuse pärast riigiga on kummaline – kas kohalikud omavalitsused on siis väljaspool riiki? Kas Eesti riik on siis ainult valitsus ka Riigikogu? Selle pisku, mis sellest kärpimisest saaks, saab ju vabalt ka riigile võetavale laenule lisada.

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad