Sõnamurdjate eelarve

sept. 25, 2019, autor Kaja

Alusteks tahan ma avaldada head meelt selle üle, et riigieelarves on ette nähtud palgatõusud neile eluvaldkondadele, kes on seda kindlasti väärt. Meil kõigil on hea meel, et päästjad, õpetajad, politseinikud ja kultuuritöötajad saavad järgmisel aastal paariprotsendilise palgatõusu. Tõsi, see palgatõus on samas suurusjärgus üldise hinnatõusuga ning kaugeltki mitte see, mis varasemalt lubatud.

Järgmise aasta eelarvest rääkides ei saa me üle ega ümber ebaõiglusest pensionäride suunal. See on erakordne, et valitsus hakkab keskmist pensionit maksustama tulumaksuga. Keskerakonna poolt suurelt lubatud 100-eurosest erakorralisest pensionitõusust jääb peale tulumaksu maksmist alles ainult 1,4 eurot. See on mastaapne pensionäride ja valijate petmine.

Olen märganud, et peaminister proovib jätta muljet nagu oleks pensionide indeksseerimisest tulenev pensionitõus selle valitsuse töövõit. Nii see aga pole – pensionitõus tuleneb headest aegadest majanduses ja tugevast palgakasvust. Indekseeritud pensionitõus toimub iga riigieelarvega ja see on seadusest tulenev kohustus, mitte poliitikute suuremeelsus. See valitsus suutis pensioni erakorraliselt tõsta kõigest 7 eurot aga sellelt võetakse tulumaksuga 5,60 tagasi. Head valitsuserakonnad, palun kuulake, mis summadest me räägime – 1 euro ja 40 senti. Lubatud sajast eurost on saanud 2 pätsi saia kuus!

Kõige tagatipuks lubas Keskerakond oma valimisprogrammis, et keskmine pension hoitakse tulumaksuvaba. Eelarves on asjad vastupidi. Aga see pole esimene kord kui peaminister murrab oma sõna.

Asi, mida me järgmise aasta eelarves aga ei näe, on investeeringud. Valitsus on edasi lükanud 100 miljoni euro ulatuses investeeringuid! Ära on jäetud investeeringud, mis võtaksid kasutusele Euroopa Liidu ja CO2 kvoodimüügirahad. Eelarvega vähendatakse ka kaitseinvesteeringuid ja Rail Balticu arendamise rahastust. Investeeringute pealt kokku hoides vähendame oma tuleviku majanduskasvu potentsiaali ja maksutulusid.

Me ei saa rääkida järgmise aasta eelarvest ilma vastamata küsimusele, kuidas me siia olukorda jõudsime. Oleme ju viimased pool aastat elanud teadmises, et riigieelarvet tuleb kärpida vaatamata headele aegadele majanduses. Praegune eelarvepuudujääk pärineb Jüri Ratase eelmisest valitsusest, mis viis enne valimisi ellu suure kuluralli ja ebaõnnestunud maksupoliitika. Meie praegune riigi kehv rahaline seis on otseses seoses varasemate otsustega.

Toon siinkohal näited halbadest otsusest, mille oleks pidanud tegemata jätma. Ebaõnnestunud aktsiisipoliitika, mis tekitas massilise piirikaubanduse ja viis eelarvest üle 350 miljoni. Astmelise tulumaksu sisse viimine, mis maksustab sel aastal keskmise pensioni ja viis tagatipuks riigieelarvest raha. Tasuta ühistransport on valmistanud pettumuse neile, kes vajavad igapäevasteks liikumisteks toimivaid ühendusi. Aga see viib eelarvest 40-50 miljonit aastas.  Samuti lasi eelmine valitsus tegevuskuludel pidurdamatult kasvada, sest ees oli valimisaasta.

Nii kümnete ja sadade miljonite kaupa raha loopides ja rumalat maksupoliitikat tehes jõudsimegi tänasesse olukorda. Sama mustrit jätkatakse järgmise aasta eelarvega. Selle asemel, et investeerida ja tulevikku vaadata lapime me eelmiste aastate ülekulutamist ja raiskamist. Teeme seda tuleviku investeeringute ja arengu arvelt. Eelarves on edasi lükatud rahalisi kohustusi, millest pole pääsu, ära on jäetud investeeringud, mis on ammu planeeritud. Eelarve auke lapitakse hädavaledega ja raamatupidamislike trikkidega. Tulumaksu laekumise kasvu prognoositakse uues eelarves 25% enam kui sel aastal. Vägisi tekib küsimus, et kas valitsus tõepoolest usub nii suurt maksuhüpet (ja sel juhul millele tuginedes?) või on see soovmõtlemine, et eelarve paberil klappima saada?

Eelkirjeldatud trikitamine toimub olukorras, kus riigi maksutulud kasvavad mitmendat aastat. Järgmisel aastal on riigil maksutulusid 505 miljonit rohkem. Kas me näeme, et valitsus suudab riiki arendada samas tempos sellega, kuidas kasvab meie majandus? Vastus on, et ei näe! Me kuuleme kuidas ei saa investeerida ja kuidas on vaja koguda rohkem makse.

Mida ma veel eelarvet vaadates näen? Eelarve koostajatel puudub pikk plaan, suund ja arusaam, mis saab Eestist tulevikus. Me kõik teame, et tulevikus vähenevad Eestile eraldatavad Euroopa Liidu investeeringurahad. Mõistlik oleks, et hakkame selle peale varakult mõtlema. Aga seda muret me eelarves ei näe. Me näeme hoopis seda, et EL raha sisse üritatakse peita riigi püsikulusid. See on vastutustundetu ja hammustab meid valusalt tagasi tulevikus.

Meie tuleviku väljavaade on kehvapoolne ka siis, kui me ei investeeri haridusse ja teadusse. Järgmise aasta eelarves on küll näha pisike teadusrahastuse kasv, kuid see pole siiski 1% SKPst, mida Keskerakond ja Isamaa lubasid presidendi ja haridusjuhtide silme ees allkirja andes. Selle valitsuse käekiri ongi sõnamurdmine.

Nii jõuamegi peaministrile armsaks saanud maksudogmadeni. Usun, et maksudogmadest rääkimise hiiliv tagamõte on fakt, et meie riigi rahandus on ära rikutud. Sadu miljoneid maksumaksja raha on viimaste aastatel ära kulutatud nii, et mingit edasiminekut pole toimunud. Kas on valminud mõned suured infrastruktuuri ehitised – teed, sillad, kiirem raudtee? Ei ole. Kas need valmivad lähiaastatel? Ei valmi. Palju on juttu ja käratsemist, aga sisu puudub.

Nüüd soovibki peaminister ühiskonda ette valmistada selleks, mis on tema jaoks ainus pääsetee – suruda oma käsi sügavamale maksumaksja taskusse. Maksude tõstmine selleks, et mitte minna pankrotti, on maksudogmade jutu tegelik mõte. Olgu siis plaan maamaksu kuuekordistamisest või suur kihk lõhkuda teine pensionisammas. Ikka selleks, et igalt välja võetud pensionisäästuks kogutud eurolt võtta võimalikult rasvast maksutulu.

Head valitsuse liikmed! Minu soovitus on: palun vaadake faktidele näkku ja tunnistage, et Eesti rahanduslik olukord on kehv. Te kärbite keset majanduskasvu, te lapite kulusid, mitte ei investeeri, te räägite uutest maksudest, mitte majanduse elavdamisest. Sel eelarvel ei ole suunda, eesmärke ega ka mitte raha. Lubasite võimule tulles suuri muutusi, eelarves neid näha ei ole. See on sõnamurdjate eelarve.

Opositsioon teeb kindlasti oma ettepanekud, kuidas olukorda parandada. Soovin, et koalitsiooni esindajad kuulaksid peaministrit, ei jääks kinni dogmadesse ja toetaksid neid ettepanekuid, mis on Eestile mõistlikud ja vajalikud.

 

 

  1. Aitäh, Kaja!

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad