Venemaa rünnak Ukraina vastu on rünnak vabaduse ja demokraatia vastu. Vaba maailm peab paariariigile selgelt vastu astuma. Rahvusvaheline kogukond teeb aktiivselt tööd selle nimel, et aidata Ukrainat ja isoleerida Putini režiim nii majanduslikult kui poliitiliselt.
Reedel vastu võetud otsused ja tugevdatud liitlassuhted kindlustavad meie julgeolekupoliitikat nii lühikeses kui pikas ajalises perspektiivis. Siin kiire valik teile sellest, mis täna toimus:
Tegime Eesti valitsusega olulised otsused:
➡️Eesti annab Ukrainale täiendavat sõjalist ja humanitaarabi. Lisaks varasemale abile otsustasime toetada Ukrainat täiendavate Javelin tankitõrje raketisüsteemi rakettidega, meditsiinitarvikute, kuivtoidupakkide ja isikukaitsevahendite, sealhulgas kiivritega.
➡️Selleks, et kõik Eesti elanikud saaksid sõltumatut ajakirjanduslikku infot:
✔️sõda õhutavaid ja valet levitavad Venemaa propagandakanaleid Eestis enam ei näe,
✔️toetame ERRi vene- ja ingliskeelseid toimetusi sel aastal 1,47 miljoniga ja 2023. aastal kuni 2 miljoniga,
✔️plaanime toetada ka erakanaleid.
Reede varahommikul lõpetasime Brüsselis Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel riigi- ja valitsusjuhtidega arutelud ja leppisime kokku, et:
➡️EL kehtestab tugevad sanktsioonid, millest ei pääse keegi, kes on selle sõjakuriteo taga. Sanktsioonid kehtestatakse ka Valgevenele, kes koos Venemaaga agressioonis osaleb.
➡️Sanktsioonid on mõeldud nii heidutama ja pikaajaliselt nõrgestama Kremli režiimi. Oluline on, et sanktsioonid puudutavad sektoreid, mis nõrgendavad Vene tööstust ja seega võimekust sõda pidada. Samuti on tähtis, et sanktsioonid on määratud ka isiklikult Putinile ja Lavrovile.
➡️Sanktsioonid on koostatud koos USA, Kanada, Suurbritannia ja teiste partneritega.
➡️Venemaa tuleb poliitiliselt isoleerida ja demokraatlik maailm peab olema valmis jätkama Putini mõjutamist sanktsioonide kaudu.
➡️Peame tagama, et kokkulepitud laiaulatuslikud sanktsioonid rakendatakse kiiresti. Samuti peame olema valmis sanktsioone veelgi laiendama.
Kogunesime NATO liitlastega erakorraliselt tippkohtumisele. Rõhutasin meie NATO liitlastele, et:
➡️Ukraina vajab maksimaalset sõjalist tuge, samuti humanitaarabi.
➡️Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu tähendab, et elame agressori kõrval ning peame kiiresti ja pikaajaliselt tugevdama NATO heidutus- ja kaitsehoiakut idatiival, sealhulgas Eestis.
Kohale on jõudmas on NATO liitlaste lisatugi, mis Eestisse saabub kaitse-eesmärgil vastuseks Venemaa rünnakule Ukrainas:
➡️Eile õhtul maandusid Ämari lennubaasi USA hävituslennukid F-35.
➡️Täna saabusid Tapa sõjaväelinnakusse esimesed NATO lahingugruppi tugevdava Briti üksuse kolonnid kuue Challenger tanki ja teiste soomusmasinatega.
➡️Järgmiste päevade jooksul liitub Tapal teeniva NATO lahingugrupiga üle 900 Briti kuningliku Walesi rügemendi kaitseväelase koos sõidukite ja varustusega.
➡️Lisaks saadab Suurbritannia Eestile neli Apache helikopterit.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas, et tugevdab sõjalist kohalolekut Eestis:
➡️Prantsusmaa toob varasemaks oma õhuturbemissiooni saabumise Ämari lennubaasi. Varem planeeritud aprilli asemel saabuvad kaitseväelased sõdurid ja hävituslennukid Eestisse märtsis.
➡️Rotatsiooni korras märtsis koju sõitva üksuse asemel saadab Prantsusmaa siia uue, enam kui 200 sõdurist koosneva üksuse, mis hakkab samuti teenima Tapal koos taanlastega.
Kohtusin täna veebi vahendusel Ühendekspeditsiooniväes (JEF) osalevate riikide juhtide ja esindajatega, et arutada võimalusi Ukraina kiireks toetamiseks ja kaitsekoostöö tihendamiseks Läänemere piirkonnas.
➡️See on kaitsekoostöö, mida juhib Ühendkuningriik ja kuhu lisaks Eestile kuuluvad Holland, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Island.
➡️Olime ühel meelel, et vajalik on anda Ukrainale nii poliitilist kui praktilist tuge.
➡️Leppisime kokku, et tihendame kaitsekoostööd, et oleksime paremini valmis kiirelt reageerima nii merel, maal kui õhus.
➡️Lähiajal viiakse Läänemerel läbi JEFi kaitsesuunaline õppus. Tegin ettepaneku Läänemerel enamate JEFi õppuste läbiviimiseks.