Ikka öeldakse poliitikute kohta seda, et ära räägi oma prioriteetidest, vaid näita oma eelarvet. Just eelarvet lugedes, mitte valimislubadusi kuulatus saab aimu, mis on tänase valitsuse tegelikud prioriteetid. Panime Reformierakonnaga oma 2019. aasta riigieelarve kokku ja jätame nüüd teie otsustada, kas parem on meie või valitsuse oma.

Tänase Keskerakonna valitsuse eelarve paistab silma erakordse ambitsioonitusega. Võrreldes aastaga 2016, kui Reformierakond juhtis valitsust, puuduvad 2019. aasta eelarves praktiliselt uued algatused. Eranditeks on tulumaksu keeruliseks tegemine ja uus aktsiisipoliitika, mis minu arvates on mõlemad teinud Eesti elu halvemaks.

Reformierakonna 2019. aasta riigieelarve paneb mõne lihtsa muudatusega aluse suurele hulgale reformidele, mis järgmistel aastatel tuleb niikuinii ära teha.

Esimese asjana tuleks lõpetada töötavate pensionäride kõrgem maksustamine. See on valitsuse üks jaburamaid poliitikaid ning kuigi meie tööturul on iga käepaari tarvis, läks Jüri Ratas esimese valitsusena iseseisvuse taastanud Eestis pensionäride sissetulekute kallale. Toomas Luman ütles Reformierakonna maksuarutelul esinedes, et keeruline maksusüsteem on kahtlemata üks põhjus, mis Eestis ümbrikupalkade maksmist kasvatanud. Pensionite tulumaksuga maksustava sissetuleku alt väljaarvamine maksaks 30 miljonit eurot ja tõstaks 57 000 töötava pensionäri sissetulekuid ning nende motivatsiooni meie niigi tööjõupuuduse all kannataval tööjõuturul kaasa lüüa.

Meenutaksin ka seda, et kui pensionite kõrgem maksustamine valitsuse tulumaksureformiga reaalsuseks sai, lubasid valitsuserakonnad kibekähku seda probleemi lahendama asuda. Eelarve projektis me selles suunas samme ei näe. Pikas perspektiivis tuleb loomulikult ära muuta tekkinud maksukaos ja kehtestada 500-eurone tulumaksuvabamiinimum kõigile ja edasi selge ja ühetaoline tulumaks 20%. Ilma astmeta, ilma segaduseta, aga kindlusega tuleviku ees.

Teiseks soovime me päriselt alustada üleminekut ühtsele eestikeelsele koolisüsteemile. Kuigi uuringud näitavad juba pikemat aega, et sellega tuleks alustada, pole protsess keskerakondlasest haridusministri alluvuses paigast liikunud, räägitakse vaid venekeelses koolis eesti keele paremast õpetamisest. Iga aastaga, kui me hoiame alles kaht eraldiseisvat koolisüsteemi, anname me osadele eesti inimestele oluliselt kehvema hariduse ja vähendame nende võimalusi elus paremini toime tulla. Et hakata seda ebaõiglust lõpetama, soovime juba järgmisel aastal eraldada 5 miljonit eurot, millega omavalitsused saavad koolitada ringi õpetajaid ja teha plaane koolivõrgu reformimiseks.

Kolmandaks pole valitsus hoolimata rohketest sõnadest suutnud riigi poolt teadus-arendustegevuseks eraldatud rahaprotsenti promilligi võrra lähemale viia kõigi poliitiliste jõudude eesmärgiks seatud 1%le SKTst. Reformierakond eraldaks selleks sammuks 10 miljonit eurot. On ilmselge, et kui me Eesti teadlaste ja inseneride toel ei hakka tootma kõrgema lisandväärtusega tooteid, ei saa me tulevikus mingile majanduskasvule loota.

Neljandaks soovime täiendavalt toetada neid pensionäre, kes on jäänud elama üksi ja kellel kommunaalkulude kandmine kõige raskem. Selleks sooviksime kahekordistada üksiku pensionäri toetuse, tänaselt 115 eurolt 230le. Selle sammu kulu riigieelarvele oleks 10 miljonit eurot. Muide, Keskerakond lubas ka eelmistel valimistel teha erakorralise pensionitõusu, ent kuigi nad on juhtinud kolme riigieelarve koostamist, pole nende ilusate sõnade katteks sentigi raha pandud.

Viiendaks tuleks meie hinnangul oluliselt kiirendada kaasaegse ja turvalise idapiiri väljaehitamist. Tänase valitsuse strateegia lükkab seda ehitust üha tulevikku, mis on esiteks julgeolekurisk ja teiseks kasvatab ka ehitushindasid. Me oleme seisukohal, et kui on otsustatud, et idapiir tuleb teha, siis odavam on sellega kohe pihta hakata, sellisel juhul on lootust, et meie kõigi turvalisust tagav rajatis saab ka nelja aasta jooksul valmis. Piiriehituse kiirendamisse tuleks investeerida 10 miljonit eurot, et piiririba täies pikkuses järgmise riigikogu volituste ajal valmis saaks.

Ja kuuendaks ei tohi valitsus parteijuhtide salakohtumisel, riigi koostatud strateegiaid ja plaane eirates puhtalt häälte ostmiseks, investeeringuid jagada. Pole mõtet arutada, kas mõni üksik neist võiks olla vajalik, kõik sellised rahaeraldised peavad olema põhjendatud pikaajaliste plaanidega, mitte neile vastu töötama. Seetõttu suuname valitsuse katuserahad omavalitsuste tasandusfondi.

Ülalolev elementaarne, kuid siiski ambitsioonikas programm läheks kokku maksma 84 miljonit eurot. Kuna Reformierakond on alati suhtunud rahasse väga tõsiselt, toome riigieelarvest kohe välja ka kohad, kust me selle raha võtaksime.

– Kohalikesse omavalitsustesse riigi toel üürimajade ehitamine – 20 miljonit eurot
– Lõpetame tasutud maakondliku ühistranspordi eksperimendi – 20 miljonit eurot
– Alkoholiaktsiisi langetamine. Piirikaubanduse uuringud näitavad, et alkoholiaktsiisi langetades teeksid Eesti inimesed rohkem oste kodumaalt. Kogu piirikaubandus sellega ei kaoks, aga prognoosime, et 50 miljonit eurot tuleks Eesti eelarvesse tagasi ja ühtlasi hakkaks kohe taastuma Eesti inimeste usaldus valitsuse vastu, kes lähtub reaalsest maailmast ja julgeb oma vigu tunnistada.
– Suuname valitsuse reservist 27 miljonit eelarve tasakaalu parandamiseks

Üks asi läheb selle plaani järgi veel paremaks: peale ülivajalike reformide ja investeeringute suunaksime me 52,65 miljonit eurot reservidesse. Tänane valitsus on eelarevemulli viimase piirini täis puhunud ja reserviraha ära kulutanud, kuigi majanduses on, selgub, viimased kolm aastat olnud head ajad. Neid tuleks kasutada varude kogumiseks halbadeks aastateks.

Tänane valitsus on toiminud aga risti vastupidi – majandusbuumi käies kuulutati, et on vaja murda seisakut ja majandust elavdada ning sama hooga jätkatakse kulutamist ka praegu, kuigi iga majandust vähegi tundev inimene näeb, et majanduskasvu tipp on meil ilmselt juba ületatud. Sama mustrit jätkates on kindel, et kui saabud majanduskriis, tuleb meil toime tulemiseks hakata kalli protsendiga laenu võtma, nagu pidid tegema Läti ja Leedu eelmise kriisi ajal.

Ma loodan, et valijad ja teised riigikogu liikmed küsivad endalt: kumb on parem eelarve, kas valitsuse ambitsioonitu mittemidagitegemise paber või meie oma. Reformierakond on oma parandused eelarvele riigikogusse sisse andnud ja kutsun kõiki Eesti tulevikule mõtlevaid parlamendi liikmeid neid tõsiselt kaaluma.

Panen siia juurde tabeli parandusettepaneku tulude ja kuludega