Kõige pealt on suur hea meel, et meie surve kandis vilja ja valitsus oli sunnitud pakkuma välja lahenduse probleemile, mille ta ise tekitas. See, et tööjõuga tekib mure, oli selge, kui valitsus kehtestas koroonakriisi kobareelnõuga ajutisele tööjõule siinviibimise tähtaja öeldes, et peale 31. juulit peavad kõik siit lahkuma.

Reformierakond on rääkinud, et majandusele on täiendava tööjõu lahendust vaja juba 3 kuud. Maaelukomisjon on seda küsimust arutanud 7 korda, aga lahendusi pole leitud, sest polnud soovi seda probleemi lahendada.

Täna valitsuse pakutud lahendus iseenda tekitatud probleemile jõudis liiga hilja, aga parem kui mitte kunagi. Iga venitatud päev ebakindlust täiendava tööjõu lubamisega on tekitanud ja tekitab majandusele kahju, mis on mõõdetav ja mida ei oleks pidanud maksma. Tööjõukriis on põhjustanud suure kahju, kus raisku on läinud saak. Tänases Delfis võib lugeda maasikakasvatajast, kellel on 50-60 tonni saaki raisku läinud. Valitsus on narrinud ja mõnitanud inimesi, kes on aastaid oma ettevõtlust heas usus üles ehitanud. Nii palju, kui me valitsuse otsusest praegu teame, puudutab see ainult hooajatöölisi, kes on peamiselt põllumajanduses, see ei lahenda probleemi pikemas perspektiivis tööstuses, ehituses ja teistes sektorites, kes samuti täiendavat tööjõudu vajavad.

Soovist seda valitsust koos hoida võtab valitsus vastu „parimaid otsuseid“. Parafraseerides Olav Osolini, – kõige paremad on sellised valitsuse otsused, mille puhul saab osa valitsusest öelda, et olukord on nüüd kardinaalselt muutunud ja teine osa, et midagi ei ole muutunud, samas kui normaalsed inimesed ei saa üldse millestki aru. Suurem mure tänase otsusega on, et see valitsus teeb Eestist suletud provintsi. Põllumajanduse probleemi lahendamiseks ohverdati välistudengid.

Täna on 6. juuli. Kui valitsuskoalitsioon täna arutlusel oleva eelnõu välja hääletab, siis täna siin olevad inimesed saadetakse Eestist välja 31.juulil. Kõik ettevõtjad ei jõua uusi töötajaid selle ajaga leida. Eesti piimakarjalautades töötab praegu 400 välismaalase ringis, seaduse kohaselt peaks neist ligi 300 lahkuma 31.juulil. See tähendab, et 21 000 lehma – veerand Eesti lehmadest, jäävad augustis lüpsmata. Seetõttu mul on teile ettepanek – kui te tõesti tahate olla kindlad, et majandusele tehtud kahju ei süvene ja lehmad ei jää lüpsmata, ärge hääletage meie eelnõud täna välja. Kui on tõepoolest nii, et valitsuse otsusega probleemid lahenevad, siis see seadus ei rakendu. Kui aga selgub nii nagu sageli on juhtunud, et see otsus siiski kõiki probleeme ei lahenda, siis on täna esimesel lugemisel olev eelnõu olemas ja seda saab edasi menetleda. Kui see on välja hääletatud, siis te enam ei jõua uut eelnõud sisse anda ega seda menetleda, kui vajadus peaks tekkima.

Aitäh!