Kui ma vaatan neid mõtteid, millega erakonnad on tänaseks Riigikogu valimiste eel välja tulnud, siis mulle tundub, et fookus on sellel, kuhu raha jagada. Meie jaoks Reformierakonnas on tähtis see, kust raha tuleb. Kui me tahame, et kõigi Eesti inimeste sissetulekud – nii palgad, pensionid kui dividendid – kasvaksid, on ülitähtis, et meie majandus ei jääks kiduma, vaid kasvaks kiiremini. Et seda julgustada, on meie programmis mõned mõtted, mida tahaksin teiega jagada. Meie plaan toetub kuuele sambale:
- Lihtne ja õiglane maksusüsteem
- Uus käik innovatsioonile
- Tänapäeva majandusele vajalikud taristud
- Maailma eelistatuim ärikeskkond
- Kapitali kättesaadavus
- Vähem riiki majanduses
Lihtne ja õiglane maksusüsteem
Praegune valitsus on tekitanud maksukaose, mis tuleb likvideerida. Reformierakonna maksusüsteem on selge ja õiglane ning lihtsalt hallatav. Kehtestame tulumaksuvaba miinimumi 500 eurot kõigile inimestele ja kaotame ära keerulised maksuastmed.
Vähendame aktsiise, mille tõstmisega on praegune valitsus suunanud inimesi maksuraha Lätti viima ning vähendanud Soome turistide arvu Eestis. Selle tulemusena saavad vähem tulu hotellid, restoranid, kultuuriasutused, juuksurid, taksojuhid ja teised turiste teenindavad ettevõtjad ja inimesed. Pärast muutuste tegemist kehtestame maksurahu, et ei peaks kartma, et maksusüsteem iga mõne kuu tagant rabistades ringi tehakse.
Uus käik innovatsioonile
Pikaajalist majanduskasvu loob innovatsioon. Innovatsioon ei teki niisama, vaid selleks on vaja tarkade inimeste koostööd. Suurendamaks teadustöötajate osakaalu majanduses tõstame doktorantide toetust ning toetame innovatsioonikeskuseid, mis aitavad kokku viia ettevõtjaid ja teadlasi. Selleks, et sünniks rohkem innovaatilisi tooteid ja teenuseid, aitame ettevõtjatel rakendusuuringuid teha ja loome rakendusuuringute keskuse, mis aitab ettevõtteid rakendusuuringute, innovaatiliste toote-, teenuse- ja tehnoloogiaprojektide elluviimisel.
Eesti riigi investeeringud teadus- ja arendustegevusesse peaksid olema vähemalt 1% SKT-st ning soovime motiveerida erasektorit ja teadusasutusi suurendama investeeringuid ja kulutusi selles vallas. Kasutamaks ära Euroopa Liidu tuge, liitume Eurostars programmiga, mille alusel lisab Euroopa Komisjon igale riigi poolt teadus- ja arendustegevuseks panustatud eurole omalt poolt neljandiku.
Kohustame riigihangetel rohkem kasutama innovatsioonikomponenti, mille tagajärjel ei hinnata mitte ainult odavamat hinda, vaid ka toodete ja teenuste uuenduslikkust.
Paljud uued teenused on tänapäeval seotud andmete parema töötlemisega, mistõttu teeme riigi, riigile kuuluvate ettevõtete ning turul valitsevat mõju omavate ettevõtjate andmed avatuks (austades loomulikult andmekaitse põhimõtteid), et nende andmete varal saaksid omakorda uued ettevõtjad arendada innovaatilisi tooteid ja teenuseid.
Toetame tööstuste, transpordi, põllumajanduse, energeetika ja teiste sektorite tehnoloogilist arengut ja digitaliseerimist, luues vajalikke koolitusi, mis aitavad ettevõtjatel näha uusi arenguvõimalusil. Tihti on digitaliseerimine seotud hirmude ja teadmatusega, koolitused aitavad seda ületada. Näiteks Iirimaal on väga arenenud e-kaubandus, sinna on jõutud läbi süstemaatilise lähenemise, kus ettevõtjaid selles vallas koolitati.
Arendame välja vajaliku taristu
Selleks, et ettevõtlikud inimesed saaksid üle Eesti tegutseda, on vaja toimivat taristut. Seetõttu ehitame neljarajaliseks Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteed. Alustame kiire raudteeühenduse ehk Rail Balticu rajamist Euroopaga. Toetame Tallinn-Helsingi tunneli ja Saaremaa silla rajamist.
Tänapäeva majanduses on oluline kiire internetiühenduse olemasolu, mistõttu toetame kvaliteetse ja kiire internetiühenduse toomist kõikjale Eestisse. Ka energiaühenduste väljaehitamist tuleb kiirendada ning liitumisprotsesse lühendada nii, et ettevõtted saaksid kiiremini oma tootmisega alustada ja see ei jääks elektriühenduse puudumise taha.
Loome maailma eelistatuima ärikeskkonna
Reformierakond loob ettevõtetele Eestis toimetavatele ettevõtjatele võimalikult hea ärikeskkonna, et muuta asjaajamine kasutajasõbralikuks ja soodsaks ning äriõiguse jõustamise kiireks ja õiglaseks. Eestis tegutsemine peab ettevõtja jaoks olema eelis ning ettevõtja peab end Eestis tundma oodatu ja vajalikuna. Peame vajalikuks oluliselt tugevdada Eesti majandusdiplomaatiat, sealhulgas meie ettevõtete suurimal turul Euroopa Liidus. Seisame järjekindlalt ettevõtete tulumaksu taastamise vastu.
Tööjõupuuduse on ettevõtete arengu peamiseks takistuseks, seetõttu tuleb kiiresti tühistada Keskerakonna valitsuse vale otsus, mis kehtestas kõrgemad maksud töötavatele pensionäridele. Kui ettevõte Eestist töötajaid ei leia, peab tal olema võimalus neid töötajaid mujalt tööle tuua, tingimusel, et riik kontrollib kogu protsessi ja ettevõte hoolitseb selle eest, et sissetulnud töötaja pärast töö lõppemist ka lahkub.
Järgmise valitsemisperioodi suur väljakutse on luua töötamise uuele reaalsusele vastavad reeglid, mis soosivad paindlikke töövorme ja tagavad sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse. Peame mõtlema ka kaugemale järgmisest valimisperioodist ja arutama, kuidas peaks ka maksusüsteem vastama sellele, kuidas inimesed tänapäeval töötavad. Samuti tuleb meil minna üle ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile. Võib tunduda, et see pole majandusteema, kuid tegelikult on just eesti keelt mitterääkivate inimeste hulgas tööpuudus hetkel suurim, järelikult on seal ka kõige rohkem kasutamata töökäsi.
Vähendamaks bürokraatiat, peame oluliselt mugavamaks tegema riigiga suhtlemise. Kui riik on korra ettevõtja käest juba andmeid küsinud, siis ei tohiks ta seda teha teist korda, sest meil on e-riik ja andmebaaside ristkasutus peab toimima ilma inimestele lisakohustusi tekitamata.
Ja nagu ikka, seisab Reformierakond järjekindlalt vastu ettevõtete tulumaksu taastamisele. Uskuge, ka seda on selles valimiskampaanias vaja kõva häälega välja öelda.
Kapitali kättesaadavus
Kui ettevõttel või omanikul pole ettevõtte kasvuks ja arenemiseks piisavalt kapitali, siis on vaja kaasata lisakapitali. Eesti finantsturg on väike, panganduskeskne ja konkurentsivaene, mistõttu tihti pole lihtne kapitalile ligi pääseda.
Arvestades, et Eesti majandus toetub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, töötame välja sobiva lahenduse (nt Kredexi käendus), mis parandaks väikeettevõtete ligipääsu laenudele, mis on mõeldud tootmise laiendamiseks või uuendamiseks.
Peame oluliseks säästmise suurendamist ja pakume selleks erinevaid võimalusi teise ja kolmanda pensionisamba raames. Eesti pensionifondide raha tuleb rohkem Eesti ettevõtlusse investeerida, ka selleks tuleb finantsturge arendada.
Vähem riiki majanduses
Nii nagu me ei taha, et riik asub reguleerima seda, mis toimub inimeste magamistoas, ei taha me ka, et riik sekkuks liiga palju ettevõtjate tegevusse. Majandus toimib paremini, kui ettevõtjad saavad tegeleda sellega, mida nad kõige paremini oskavad ega pea tegelema liigse bürokraatiaga. Peame vajalikuks erinevate tootmisprotsessi mõjutavate nõuete ülevaatamist, et vähendada ettevõtjate aruandluskohustust. Kujundame ettevõtluse järelvalvega seotud ametid kontrollijatest-karistajatest nõustajateks ja partneriteks. Lühendame päringutele vastamise tähtaegu ja lihtsustame töökorraldust.
Järjest enam on riik astunud ettevõtja pärusmaale ja asunud ettevõtjatega erinevates valdkondades konkureerima. Reformierakond leiab, et seal, kus erasektor soovib teenust osutada, ei peaks seda tegema riik. Riik peaks osalema ettevõtluses ainult siis, kui see on julgeoleku või muudel kaalutlustel vältimatu. Seetõttu erastame kas osaliselt või täielikult riigile kuuluvad ettevõtted, mis neile kaalutlustele ei vasta. Peame vajalikuks, et ka kohalikud omavalitsused erastaksid ettevõtted samadest kaalutlustest lähtuvalt.
Need on meie majandusprogrammi esimesed punktid. Oleme kindlasti avatud kõigi tarkade inimeste mõtetele, mis majandusele veelgi hoogu annaksid. Kirjutage mulle otse, saame kokku ja arutame.
Te küsite nüüd, mis see kõik maksab. Vastus on, et maksab. Kuid toimiv majandus ja hea ettevõtluskeskkond toovad veel rohkem tagasi. Reformierakonnal on plaanis esitada valimisprogramm, mille tulud ja kulud on riigieelarve võimalustega tasakaalus. Täpse plaani ja arvutuste tegemisega tegeleme. Siiski on oluline, et erinevalt teistest erakondadest, kes lubavad erinevatele valijagruppidele lihtsalt sularaha, on meil kindel usk, et nendest investeeringutest tuleb lõpuks meile kõigile rohkem raha tagasi. Kui me tahame, et meil oleks kümne aasta pärast ka äge väike riik, mille üle me uhked oleme, siis tuleb need asjad ära teha.
Tubli Kaja! Poliitiliselt korrektne, sest millelegi ei saa ju otseselt vastu vaielda, kui punktid oleks tähtsuse järjekorras võiks nr. 6 olla esimene. Tegelikult suuremat pilti vaadates on ju kõige olulisem kas raha (kapital) voolab riigist välja või riiki sisse ja selle koos liiguvad ka inimesed. Sõites hiljuti USA läänerannikul tuhandeid kilomeetreid laiu, sirgeid sillastatud ja hästi organiseeritud teid tekkis ikka absurdi tunne, kui on olemas “riik” kes arutab valitsuse tasandil mitu kilomeetrit me järgmise aasta jooksul suudame kahe meie suurima linna vahel 4 realist teed ehitada?!! Ma tean vastust, et me ei saa ennast Ameerikaga võrrelda – tõsi, kuid pole ka mõtet Haiti või Kesk Aafrikaga.
Lihtsalt oleme ausad – väike, vaene ja väeti on meie Eesti, selles suures, globaalses majanduses ja meie edu sõltub ainult sellest kui hästi meie ümbritsevatel läheb. Ükskkõik millised punkte Te oma programmist ka edukalt ellu viite ei muuda see meie elu heaks võrreldes arenenud riikidega, vaid natukene paremaks ja inimeste ränne välja jätkub.
Olles suure pere isa ja hoolimata sellest, et olen kasvatanud lapsi isamaalisuses pean tunnistama oma läbikukkumist. Kontrollides aeg-ajalt kodust interneti cashi mida lapsed seal toimetavad, siis .ee domeeninimed puuduvad – nende pilgud on suunatud välja ja minema… põlvkonnad, mis nüüd ellu lähevad, mõtlevad suures pildis ja nende kodu on kogu maailm, planeet Maa. Vanema pojaga arutledes tulevikust mõistan ka tema loogikast – tuleb kõike tegevusi toetada ja pingutada nendel teemadel, mis inimesi kogu maailmas ühendavad, tema mõttekäiku jätkates siis rahvusriigid, erinevad kultuurid, keeled, usud pigem lõhestavad, ta ütles, et peakski olema üks “rass” see on inimkond, kes saavad kõik üksteisest aru nii keele, kultuuri, kui kommete tasandil. Täiesti mõtetu on sellelt jätkata, et aga vaata kui ilusad rabad meil on või Tallinna vanalinn… :)
See ongi meie tulevik ja enamus noori mõtlevad suurelt – muidugi me võime elukogenuna muiata noorusliku idealismi üle, kuid nii nad mõtlevad ja see on väga äge. Küsides nüüd miks noored poliitikast ei ole huvitatud ja kuidas nad Teie programmi peaks suhtuma siis enamus ilmselt lihtsalt õlgu kehitades.
Kas siis kõik ongi nii p..s ja me ei saa midagi teha? Ma arvan et me saaks Eesti ägedaks riigiks ka noorte silmis teha – näiteks riiklikul tasandil teha noortelle ellu astumise tasu või makstes kinni kõik välismaal õppimised, jagada noorte teaduse arendamiseks vahendeid. Jah teil oli retooriline küsimus, et mis see maksab? ja vastus et toimiv majandus ja hea ettevõtluskeskkond toovad rohkem tagasi – wtf?! Ainult see tõstab eestlase elatustaset, kui riiki tuleb raha juurde, ja mitte euro toetustest vaid, me oleme suutelised väljapoole midagi müüma.
See on absurd aga Eesti riigil ei ole isegi selget ülevaadet meie kõigi rikkusest e. kasutusele võtmata maavara varudest (vaadake seda – lihtsalt naerunumber https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/maavaraderegister#dokumentatsioon)
Meil on olemas näiteks fosforiit, mis on tabu ja kui “püha lehm” millest isegi rääkimine on patt!! Jah aga Virumaa ja põhjavesi ja külad jne – see ei ole mõistlik jutt, need inimeste ebamugavused saavad 10X kompenseeritud +riiklikud huvid. Tänapäeval on säästlikke kaevanduse tehnoloogiaid – me oleks 10 aastaga maailma tegijate seas, me võiks olla väike ja rikas ja natuke ülbegi “suurtega” koos laua taga. Me võiks sarnaneda Norra või Šveitsiga. Me saaks kasvatada uusi eestlasi külluses, enesekindluses ja turvalisuses, kes särasilmi saavad ennast maailmas tutvustada, et ma olen eestlane ja olla selle üle siiralt uhke. Mõelge millise trauma on saanud kogu tänaste noorte inimeste enesekindlus kasvades üles pidevas riikliku “meil ei ole selleks raha” mantra saatel. Nad ei tahagi enam Eestilt midagi, nad ei ootagi, et meil võiks näiteks kiirteed olla või pilvelõhkujaid või tuumareaktorit jne. või lihtsamaid asju nagu laste või vanurite heaolu – nad tahavad lihtsalt ära…
Palun tehke programm mis teeb Eesti rikkaks, et me kasvatame maavarade eksporti ja see ei ole “kõik müügiks” poliitika – seda saab teha väga mõistlikult nagu näiteks Norra oma naftaekspordiga on teinud, Meil on vaja midagi mis ka noori kõnetaks, kosmodroomi või miks ka mitte Eesti võiks olla esimene riik kes Euroopas legaliseerib kanepi (ja asi ei ole kanepis vaid inimese vabaduses). Innovatsioon on oluline teema aga ausalt, et tippteadust Eestis teha ei piisa ka kogu meie riigieelarvest, kõik tipud konsentreeruvad sinna kus on kapital e. siis USA. Aga see Teie praegune programm – OK, aga väga väga tavaline, midagi “kastist välja” ootaks.
Aitäh pika kommentaari eest! Praegu väljaränne on peatunud ja inimesed tulevad tagasi. Aga ma ei ütle, et sellega tegelema ei pea. Samuti sellega, et teha ägedaid asju. meie programm on muidugi palju pikem, kui siin loos saab kirjeldada. Ja ma ei ole nõus sellega, et see, et me oleme väikeriik tähendab, et me ei saa eales konkreerida suurtega. Kui me vaatame globaalset innovatsiooniindeksit, siis seal on kõrgel kohal väikeriigid, kus samuti pole palju inimesi. Mis puudutab noorte vaatamist maailma,siis minu arvates on see positiivne. NÄgin Belgias vga segelt, kuidas sellised inimesed ja noored on kõige suuremad patrioodid, sest hindavad oma juuri. See, et uue aja ettevõtjad näevad esmasena oma koduturuna maailma, on see, kuidas maailm on muutunud. Arvestades, et Eestis on 1,3 miljonit inimest, Euroopas aga 507 miljonit, Ameerikas 200 miljonit, on see ju loogiline, et soovitakse suuremaid turge vallutada. Lihtsalt peame vaatama, mida saame teha selleks, et side koduriigiga säiliks.
Väga sümpaatne lugemine. Hoian Sulle isiklikult pöialt. Aga niikaua kui reformi niiditõmbajaks on isand Michael ei kipu minu käsi enam teie kasti ristikest tegema. Saatke see mees eesliinilt ära ja saate paljude ausate Eesti inimeste (sh mu enda) hääled tagasi.
Kui elektri ylekanne, teeehitus, meditsiin, haridus jm on solidaarsed, siis olgu solidaarne ka maa (kinnisvara?) tulude jaotus – maks vaartuse phine jaotus ruutmeeetri phine ule Eesti. Voib poliitilise tasandusfondi kinni panna.
Hea Kaja!
Tänud Sulle majandusteeside jagamise eest. Kahjuks ei saanud ma neid kuulda suvepäevadel otse Sinu enda käest, kuna otsustasin seekord sinna mitte tulla. Ausalt öeldes ei tahtnud ma siin üldse sel teemal kirjutada, aga eilne Keskerakonna samalaadne üritus ajas närvi küll.
Ma olen meie erakonna suvepäevi pidanud pea ainsaks korraks aastas, kus lihtsas ja vabas õhkkonnas on kõigil soovijatel aega omavahel suhelda. Need varasemad korrad, kui olen osalenud, siis lisaks huvitavatele debattidele ja muule ühistegevusele on sama oluliseks saanud hea lähedane koosolemise tunne. Mõnus on olnud uusi tutvusi leida või erakonna tuntumaid tegijaid näost näkku näha, enamgi veel – mõnigi diskussioon hilisel õhtul õlleklaasi taga on andnud hea tunde, et olen ühe mulle olulise koosluse täieõiguslik liige.
Sel aastal valitud suvepäevade formaat seda “perekonnatunnet” ei toonud. Paratamatult tingib linnakeskkond seda, et enamik osalejatest sõidab ruttu koju ja ülejäänud vajuvad kohalikesse õlle-ja veinibaaridesse jätkupidudele. Vähe tähtis pole minu meelest ka ühe Otepää parteikaaslase sõnad “Mis mina sinna seiklusparki tulen, see on noortele”. Natuke eakama ja vähem sportlikuma inimesena ei osanud ta leida piisavat sidet valitud paigaga ja kahjuks mitte ka peaesinejaga. Mulle isiklikult Nöep väga meeldib ja seikluspargid ka, aga erakonna ainus vabamas vormis üritus aastas, võiks minu meelest kõnetada kõiki meie partei liikmed.
Jah, ma tean küll, et erakonnal on rahalised raskused. Aga ehk oleks ausam seda tunnistades öelda, et seetõttu me sel aastal suvepäevi ei tee. Igasugused “poolkõvad” asjad jätavad alati suht kehva mulje. Ka avalikkuse jaoks. Päris valus oli meediast vaadata, kuidas teised (pisiparteid) kordades rohkem pildis olid. Hea peo eelarvesse võiks liikmed ise alati rohkem panustad ja miks mitte ka liikmemaksude maksmine ausse tõsta? Viimane tooks Reformierakonnale muuhulgas positiivset kuvandit juurde.
Mina mõtlen erakonnast natuke kui perekonnast – kõik mõtted ja vaated
ei pruugi alati kõnetada, aga kokkusaades on aega kaaslastele otse silma vaadata, ära leppida, üllatuda, aitäh öelda ja kokkuvõttes tunnistada – küll on toredad inimsed. Minu inimsed. Sestap võiks äkki järgmistel kordadel selle vana ja seni nii hästi toiminud suvepäevade mudeli juurde tagasi pöörduda – osavõtt ja ühtehoidmise tunne oleks kordades suurem.
Edu soovides,
Viljar Teder Otepäält
gj60cvwd http://gj60cvwd.cf/ I like the feel and the convenience.