Praegune peaminister on rääkinud, et temal ei ole punaseid jooni ja teemasid, milles pole võimalik kompromissi leida. Tõsiasja, et tõesti kõiges on võimalik kokku leppida, sealhulgas ka poliitilise vastutuse puudumises, kinnitab praeguse valitsuse tegevus iganädalaselt. Kahjuks aga tehakse neid „kompromisse“ või, otse öeldes järeleandmisi, Eesti tuleviku arvelt. Eestil aga on selged punased jooned, mille eest Reformierakond saab eesootaval Riigikogu sügisistungjärgul seista.

1. Üleminek ühtsele eestikeelse haridusele

Reformierakond on Riigikogule üle andnud seaduseelnõu, mis teeb valitsusele ülesandeks haridussüsteemi ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks. On aeg lõpetata kahe paralleelse keelepõhise haridussüsteemi pidamine ja liikuda edasi suunas, kus meil on üks eestikeelne hariduskorraldus. Selleks on meil vaja dialoogi venekeelse kogukonnaga, kohandada lasteaia-ja koolivõrku ning koolitada õpetajaid. See kõik eeldab tugevat poliitilist konsensust ja rahalist tuge. Alustama peaks lasteaedadega ja seejärel liikuma edasi kooliastmete kaupa. Me teame, et vene emakeelega elanikud on üha rohkem valmis panema oma lapsi eestikeelsetesse koolidesse. Seega peaks valitsus siin olema teejuht ja edasiviija, kuid kahjuks on koalitsioonileppes kokku lepitud, et jätkatakse vanaviisi. Peaminister räägib üksnes sellest, et vene lastele tuleb õpetada rohkem eesti keelt ja teeb  talle omaseid kompromisse laste hariduse ning eesti ja vene kogukondade lähendamise arvelt. Siiski loodan, et meie eelnõu tekitab Riigikogus sisukat arutelu ja ühtse haridussüsteemi vajalikkust ei vaikita maha.

2. Isamaa – põhjus, miks peaksid pensionieaks säästma

Kahtlemata on selle sügise üheks tähtsamaks teemaks valitsuse plaan lõhkuda teine pensionisammas. Kõigile on selge, et valitsusel on teise samba lõhkumisega kiire, sest riigieelarve ja ülejõukäivad valimislubadused vajavad hädasti raha. Rahandusministeeriumis kirjutatakse poliitilise surve all kiiruga kokku seaduseelnõud ilma mõjuanalüüsideta ja õigusliku selguseta. Valitsus on võtnud eesmärgiks lõhkuda ära riigi ja kodanike vahel 17 aastat kestnud kokkuleppe, mis nägi ette ühise pensioniks kogumise. Pensionisüsteem toetud kolmele sambale: riiklik, kohustuslik ja vabatahtlik sammas. Kui ka kohustuslik muudetakse vabatahtlikuks, tähendab see kogu süsteemi lõhkumist, mida parandada enam ei saa. Kindlasti on teise pensionisamba juures kohti, mida saab paremaks muuta läbi paindlikkuse suurendamise ja halduskulude vähendamise, kuid me ei tohi inimestele saata sõnumit, et pensionipõlveks säästma ei pea, sest töötavad inimesed üksi ei suuda vananevat ühiskonda ülal pidada.

On kahju, et Isamaa lõhub seda, mille Mart Laari valitsus ehitas. Reformierakond on valmis pikkadeks päevadeks ja öödeks Riigikogus, et valitsuse küünilist tegevust ohjeldada.

3. Riigina võlgu elamisest hoidumine

Tänaseks teame kõik, et Jüri Ratase eelmine valitsus kulutas enne valimisi liiga palju ja nüüd tuleb prognooside kohaselt riigieelarvet mitmel järgmisel aastal kärpida. Reformierakonna jaoks on alati olnud tähtis, et riigi rahaasjad oleksid korras ja et me ei kulutaks tuleviku arvelt.

Mõistagi võib Eesti kaasata investeeringuteks vajadusel laenuraha, kui meil on läbimõeldud projektid, arvutused ja selge arusaam, mida saavutada tahame. Aga me peame jääma lihtsa põhimõtte juurde, et riigi püsikulud ei tohi olla ülejõukäivad.

Riigieelarve arutamine Riigikogus saab olema pingeline, sest õhus on kahtlus, et valitsus ei käitu rahandusküsimustes vastutustundlikult ja asub selleks, et suurenda seaduses lubatud riigieelarve puudujäägi piire, kokku lepitud eelarvereegleid lõdvendama. Loominguline rahandus, kus igapäevase ülekulutamise eest tasutakse krediitkaardiga, on tee kuhu Eestit viia ei tohi.

4. Kliimamuutus loob eeldused konkurentsivõimelisemaks majanduseks

Alanud sügisel on suure osa maailma riikide tähelepanu ühel selle sajandi kõige teravamal probleemil – kliimamuutustel. EKRE juhtimisel positsioneeris valitsus Eesti mõned kuud tagasi nende üksikute Euroopa riikide ridadesse, kes ikka veel eitavad ilmset. EKRE valitsus positsioneeris Eesti mõned kuud tagasi nende üksikute Euroopa riikide ridadesse, kes ikka veel eitavad ilmset. Tulevikus on majanduslik konkurentsieelis neil riikidel, kus osatakse järjest puhtamalt ja vähemate ressurssidega teha rohkemat. Me ei tohi selle eitamisega leppida. Eesti tuleviku peale mõeldes on oluline ette valmistada energiahüpe ja meie senine konkurentsieelis – kaasaegse tehnoloogia tark kasutusele võtmine uute töökohtade üle käivas võitluses ära kasutada.

5. Riigi jaoks töötavate spetsialistide hoidmine

Meie riigi heaks töötab palju spetsialiste ja eksperte, kes teevad oma tööd pühendumusega. Kahjuks näeme aina sagedamini olukordi, kus ametnike poolt pakutud faktid ja poliitikasoovitused või arvamusavaldused ärritavad valitsuse liikmeid. Me teame, et EKRE juhtide jaoks on paljud tippametnikud „Brüsseli käsilased“ ja kõikjal hiilib süvariik. Alguses tundus see kõik naljakas, kuid EKRE ei teinud nalja – seda näitas Elmar Vaheri juhtum ja EKRE jätkuv soov takistada Lavly Perlingu jätkamist peaprokurörina.

On karta, et surve ekspertidele ja ametnikele suureneb, sest objektiivsed argumendid ja faktid on EKRE nägemuses osa valitsusevastasest vandenõust. Teame, et valitsusjuht hoidub punastest joontest ja on valmis kompromissideks, kuigi Eesti ei saa endale lubade tarkade inimeste eemale peletamist. Tahan, et poliitikas maksaks argumendid ja faktid ning et keegi ei peaks pelgama poliitilist kättemaksu selle eest, kui ta otsustab ühe või teise erakonna poliitikat kritiseerida.

Riigikogu ja selle komisjonid on koht, kus opositsioon saab valvata, et valitsus ei suruks läbi poliitikat pooltõdede, parteitsensuuri ja poliitiliselt ilustatud argumentidega.

Head poliitikahooaja algust!