Kõne ravimiseaduse arutelul

veebr. 25, 2020, autor Kaja

Head riigikogu liikmed. Täna arutame taas apteegireformi tühistamist. Viimati tegime seda siin saalis detsembris. Peale seda, kui Riigikogu oli oma tahet väljendanud nägime suurte hulgimüüjate jõudemonstratsiooni, kes näitasid, et neile see otsus ei sobi. Nüüd siis jälle. Apteegireformi tühistamise soov mõned nädalad enne selle ellu rakendumist näitab kui suur on tüli sel teemal valitsuses. Sotsiaalminister ja peaminister on andnud selgelt mõista, et apteegireformi ei peaks riigikogus tagasi keerama. Nagu näha, siis peaministri ja sotsiaalministri sõna ei maksa.

Apteegireform võeti teadupärast ette selle pärast, et Eesti inimesed maksavad ravimite eest liiga palju. Ja selle põhjuseks on see, et apteegid kuuluvad peamiselt kahele suurele hulgimüüjale ehk toimub nii öelda vertikaalne integratsioon. Proviisornõude kirjutamine seadusesse oli eesmärgiga tekitada suurem konkurents just jaemüügiturul ja tagada ravimite taskupärane kättesaadavus kõigile Eesti inimestele.

Reformerakonna seisukoht on, et täna ei peaks apteegireformi tühistama. Kui Riigikogu jätab seaduse menetlusse, siis ka kõige kiirema menetlemise juures jääks seaduse jõustumiseks aega 1,5 nädalat. Riik ei saa viis aastat ühte reformi ette valmistada ja siis viimasel nädalal oma meelt muuta. Riik ei saa käituda sõnamurdlikult. Praegune apteegireform pole ideaalne. Seal on kindlasti mitmeid aspekte, mis on problemaatilised, aga kogu reformi tühistamine viimasel minutil enne 5-aastase ülemineku perioodi lõppemist, pole mõistlik. Pole palju seaduseid, millel on antud nii pikk üleminekuaeg kui sellele seadusele. Kui aga pidevalt tulevad signaalid Riigikogu liikmetelt, et seadust muudetakse vahetult üleminekuaja möödumist, siis see on omamoodi isetäituv ennustus: hulgimüüjad ei tee omapoolseid samme lootuses, et seadust muudetakse ning ähvardavad Riigikogu omakorda tuginedes sellele, et nad pole omapoolseid samme teinud sellega, et apteegid lähevad kinni.

Eelnõu algatajad ütlevad, et kui 5- aastane ülemineku periood lõpeb nii nagu seadusandja on ette näinud, kaasneb märkimisväärne kahju riigile. Viidatakse justkui kahe suure hulgimüüja ähvardusele, et nad esitavad riigi vastu kahjunõuded. Kui aga seadust muudetakse enne üleminekuaja lõppemist, siis saavad kahjunõudeid esitada need proviisorid, kes on teinud investeeringuid apteekide rajamisse ja need hulgimüüjad, kes on oma jaeapteegid müünud tuginedes seadusele. Rahaliselt on kohtus lihtsam tõendada viimaste kahju, kui ähvardajate oma. Seega Riigikogu ei peaks alluma ähvardustele.

Sotsiaalminister Tanel Kiik on kinnitanud, et riik on apteegireformi jõustumiseks valmis ja probleemkohad on teada. Nii apteegiomanikel kui ka sotsiaalministeeriumil on olnud viis aastat aega, et reformi jõustumiseks end ette valmistada. Tänane olukord ei tule kellelegi üllatusena ja see oli pikalt ette teada. Seega ei tohiks ka juhtuda olukorda, kus suur hulk apteeke kinni pannakse. Kui siiski selgub, et riik ise ei ole reformiks piisvalt ette valmistunud, siis tuleb ausalt peeglisse vaadata ja tõdeda, et viimased 4 aastat võimul olnud Jüri Ratase valitsused ja peaminister on oma tööd teinud kehvalt ning aeg on võtta poliitiline vastutus.

Riigikogu võiks lasta apteegi reformil jõustada, vaadata kuidas üleminek toimub ja seejärel vajadusel uuesti sekkuda, kui probleemid tõesti tekivad. Võttes siis aluseks reaalse olukorra ja sisulised vajadused, mitte lobistide hirmujutu ja kellegi kõhutunde. Head riigikogu liikmed, käitume riigimehelikult ja lahendama apteegituru probleeme tasakaalukalt mitte hoogtööna kolmeteistkümnendal tunnil. Reformierakond toetab eelnõu tagasilükkamist esimesel lugemisel.

 

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad