Kõne pensionifondide seaduse uuesti arutelul

märts 11, 2020, autor Kaja

„Millega tegeled, armas Riigikogu?“ küsis president Vabariigi aastapäeval. Millega tegeled, armas Riigikogu, saab küsida täna uuesti ka koalitsioonisaadikute käest.

President ei kuulutanud välja pensionifondide muutmise seadust viidates tervele reale põhiseaduslikele probleemidele. Täna me peaksime seda arutama, kas avada seaduse uuesti arutelu, et need probleemid ja põhiseaduslikud riived kõrvaldada või see pole vajalik, sest Riigikogu neid probleeme ei näe.

Paraku menetlus Riigikogu põhiseaduskomisjonis ja ka rahanduskomisjonis on näidanud, et koalitsioon mitte ei püüdnud lahendada neid probleeme, millele president viitas, vaid tekitas neid probleeme juurde.

Põhiseaduskomisjonis toimunud arutelul said Riigikogu liikmed peale presidendi esindajate seletuste kuulamist, küsida küsimusi ning peale külaliste lahkumist üritasid opositsiooni esindajad algatada ka sisulist arutelu presidendi väljatoodud probleemide üle. Arutelu lõpetas põhiseaduskomisjoni esimees öeldes, et meie ei veena koalitsiooni ja hääletame lihtsalt ära. Pärast mida me hääletasime ja koalitsioon oma häältega võttis vastu seisukoha, et arutelu uuesti avada pole vajalik. Pärast arutelu toimumist ilmus aga advokaat Paul Kerese poolt koostatud dokument pealkirjaga „põhiseaduskomisjoni seisukoht“, kus ei esinenud ühtegi seisukohta, mis komisjoni arutelul Riigikogu liikmete poolt tegelikult esitati ning seda oli palutud esitlema advokaat, kes tunnistas, et tema töö eest maksab arved rahandusministeerium.

Siin on kaks põhiseaduslikku probleemi: 1) Riigikogu liikmed valitakse põhiseaduse § 60 kohaselt salajastel valimistel. Riigikogu liikmed töötavad komisjonides, kus kujundatakse Riigikogu seisukohti erinevate eelnõude osas. Riigikogu eest ei saa tööd delegeerida advokaadile, keda pole valitud valimistel. Samuti ei saa advokaat kirjeldada koosolekut, millel ta osalenud ei ole ega ammugi mitte koostada põhiseaduskomisjoni seisukohta, mis ei kajasta seda, mida komisjonis tegelikult arutati.

2) Põhiseaduse § 4 ütleb, et Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustuse põhimõttel. Põhiseaduse § 59 ütleb, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Advokaat Paul Keres kinnitas koosolekul, et tema tehtud töö  pealkirjaga „põhiseaduskomisjoni seisukoht“ tellis ja selle eest tasus rahandusministeerium, ehk täidesaatev võim. Kui põhiseaduskomisjoni esimees laseb Riigikogu eest töö ära teha valitsuse poolt makstud advokaadil, siis läheb see vastuollu põhiseadusega. Seda seisukohta ei saa ega tohi arvestada Riigikogu seisukohana.

Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud pensionifondide seadus läheb vastuollu terve rea põhiseaduse sätetega nagu näiteks õiguspärane ootus, võrduspõhiõigus, omandipõhiõigus, ettevõtlusvabadus, inimväärikuse ja sotsiaalriigi aluspõhimõtted ning lisaks ka põhiseaduse preambulis sätestatud põlvkondade vahelise kokkuleppe põhimõtet. Lisaks on seaduses sees ka viga (perekonnaseaduse § 27 lg 2 punkti 4 muutmine, mida ei ole olemas), mida ei saa lugeda tehniliseks veaks ja mida saab parandada ainult Riigikogu. Nagu ma ütlesin, siis põhiseaduse § 59 ütleb, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule.

Lisaks on uuesti arutlemise menetlemisel nii põhiseaduskomisjonis kui ka rahanduskomisjonis tehtud menetluslikud vead. Seetõttu tuleb seda seadust uuesti arutada ja vead parandada. See ei ole mitte ainult küsimus sellest, et Riigikogu peab tegema oma tööd korrektselt ja mitte võtma vastu seadusi, mis on vigased ja mis lähevad vastuollu põhiseaduse mõtte ja sättega. See on ka Riigikogu maine küsimus, et Riigikogu liikmed on suutelised tegema oma tööd ja keegi ei peaks küsima: „millega sa tegeled, armas Riigikogu?“

 

 

 

 

 

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad