Isamaa ja EKRE – venekeelse haridussüsteemi garandid

sept. 10, 2019, autor Kaja Kallas

Head kolleegid,

Teie jaoks tundub see olevat mäng. Eestikeelne haridus on teie jaoks mäng ja nali. Et oh Reformierakond tuleb eelnõuga ja me mängime nad üle. Anname ise sarnase eelnõu sisse, et mitte hääletada Reformierakonna eelnõu poolt. Siis ei saa justkui keegi öelda, et me tegelikult ei soovi midagi eestikeelse haridussüsteemiga teha. Aga tegelikult on see ju avalikkuse eksitamine. Võiks isegi öelda, et see on oma valijatele valetamine.

Enne valimisi oli eestikeelsele haridusele üleminek teravate debattide teema, kus Reformierakonna välja käidud eestikeelsele haridussüsteemile üleminekut toetasid nii Isamaa kui ka EKRE. Ka keskerakonna esindajad toetasid seda sõnades, kui esinesid eestikeelsete valijate ees. Kui 2018. aastal oli Reformierakonna eelnõu Riigikogus, siis jäi selle vastuvõtmisest puudu täpselt üks hääl. Eelnõu poolt hääletasid tookord koalitsioonisaadikutest Aivar Kokk, Tarmo Kruusimäe, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Helir-Valdor Seeder, Sven Sester, Priit Sibul, ja EKRE saadikud. Oleks väga kummaline, kui nad nüüd on oma seisukohta muutnud ja seda eelnõu toetama ei tule.

Miks on ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile üleminek vajalik? Ühtne haridussüsteem on võrdsete võimaluste ja lõimumise teema. Seni kuni hoiame osa ühiskonda erinevas inforuumis, ei ole lõimumisest mõtet rääkida. See võib olla ühe erakonna lõhiajalistes poliitilistes huvides, aga ei ole ühiskonna huvi. 2018. A inimarenguaruanne nendib: “riik selekteerib lapsed 3-aastaselt paralleelmailmadesse ja imestab, et lõimumine ei toimi”. Nii loome alates lasteaiast ebavõrdsust, mis jätkub edasistes haridus-, töökoha  ja elukohavalikutest.

Eksperdid on oma soovitused andnud. Inimesed on oma toetust väljendanud. Praxise lõimumismonitooring kinnitab, et umbes 70% (sh inimesed teise emakeelega kui eesti keel) toetab eesti keele õppe algust alates lasteaiast. Lisaks oli ühtse eestikeelse kooli teema valimistel üks põhilisi aruteluobjekte. Seda teemat ajasid sõnades Reformierakonnale lisaks ka Isamaa ja EKRE. Ka eesti 200, kes riigikokku ei pääsenud. Kui lüüa kokku valimistulemus, toetas seda ideed 612 735 valijat. Ehk vähemalt 62,5% Riigikogu valimistel osalenutest. Kui võtta, et paljud Keskerakonna toetajad toetasid seda ideed samuti, siis on see protsent veelgi suurem. See on valija tahe ja seda tuleb arvestada.

Pidevalt on suurenenud eesti keelest erineva emakeelega laste osakaal eestikeelses koolis (8,4%) ja keelekümbluskoolides (20%). Uuringud on näidanud, et just parema sotsiaalmajandusliku taustaga venekeelsed pered, kes toetavad tugevamalt ka lapse õpimotivatsiooni ja haridusedukust, otsustavad panna lapse eestikeelsesse kooli. Kes seisab aga nende laste eest, kelle sotsiaalmajanduslik taust pole nii hea? See on meie kätes, et kõigile Eestis kasvavatele lastele anda parim võimalik haridus ja see läbi paremad võimalused.

Inimarenguaruanne kinnitab, et kehvemast keeleoskusest tulenevat ebavõrdsust annaks leevendada ühtse eestikeelse lasteaia ja kooliga, mis valmistaks lapsi võrdselt ette edasisteks valikuteks. Inimarenguaruanne (mis oli koostatud ekspertide poolt) sõnastas selget vajaduse minna üle ühtsele haridussüsteemile.  Statistika näitab, et varajane keeleõpe on tulemuslik ja seetõttu on üha rohkem vanemaid otsustanud panna oma lapsed eestikeelsesse lasteaeda.

Loomulikult ei tähenda see, et kõigist tehakse eestlasi. Alati on võimalus tagada ka emakeele oskus ja oma kultuuri tunnid. Mitte keegi ei taha venekeelsele kogukonnale haiget teha. Vähemalt meie ei taha.

Eelmisel riigikogu arutelul nenditi, et olulisim probleem on hetkel poliitiline otsus – hakkame peale, teeme ära. Üleminek saab toimuda järk-järgult, koos spetsialistide, lastevanemate ja lasteaia- ja koolipidajatega lahendusi mõeldes. Lahendused saavad olla piirkonniti erinevad, sest me teame, et piirkonnad on erinevad.

Eestikeelne haridussüsteem lahendaks ühe Eesti tõelise probleemi, kus me tekitame juurde hariduslikku ja tööalast eraldumist ning kus me kasvatame Eestis peale inimesi, kes eesti keelt ei räägi.

Miks ka siin kõlas mitmeid kordi, miks ei ole tehtud? Ise olite võimul pikalt jne jne. Aga mis küsimus see on? Kuidas see aitab meil seda probleemi praegu lahendada? Kui varasemalt ei olnud ühiskondlikku toetust, siis ei saanud teha. Nüüd on. On vaja ainult poliitilist tahet ja see sõltub teist, head koalitsioonisaadikud.

Kui te täna seda eelnõud ei toeta, siis võib täie kindlusega öelda, et venekeelse hariduse jätkamine on selle koalitsiooni hind EKRE ja Isamaa jaoks. Nagu Mihhail Kõlvart ütles EKRE ja Isamaaga koalitsiooni minemise põhjenduseks: “Kõige olulisemaks faktoriks kujuneski selge arusaam sellest, et see oli ainus võimalus säilitada Eestis venekeelne haridus. Ma rõhutan – ainus! Minnes koalitsiooni Reformierakonnaga või mis veel hullem – jäädes opositsiooni – oleks võimalus vene kooli säilitamiseks olnud võrdne nulliga.”

Kui Isamaa ja EKRE ei tule meie eelnõud toetama, näitab see, et nemad on venekeelse hariduse jätkamise garandid. Mingisugune etendus andes sisse eelnõu, mis kohustab valitsust tegema arengukava, mida juba tehakse, on lihtsalt valijate eksitamiseks.

Tuletan meelde, et te olete valitsuses. Kui tahate teha, siis tehke. Võtame vastu selle otsuse ja anname valitsusele ülesande tulla välja konkreetse kavaga Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks. Kui ei taha, siis olge ka oma valijate suhtes ausad. Hääletades tänase eelnõu maha ütlete selgelt ka oma valijatele eestikeelset haridussüsteemi ei tule, sest see on selle koalitsiooni hind. Aga ma palun teid, olge ausad oma valijate ees. Öelge ka neile ausalt, et teil mingit plaani eestikeelse haridussüsteemi loomiseks pole. Te ei soovi seda. Valitsus ja haridusministeerium ei kavatse midagi teha.

Aga ma siiski loodan, et seisate oma sõnade ja lubaduste taga, mis oma valijatele andsite enne valimisi. Et seisate oma häälte taga, mis eelmises Riigikogus selle eelnõu toetuseks on antud.

Palun toetage seda eelnõu. Anname valitsusele ülesande Vabariigi valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks. Anname avapaugu ühe tõelise Eesti väljakutse lahendamiseks.

Aitäh!

  1. Lugupeetud Kaja!
    Mida sa teeksid kui tuleks keegi tädi ja keelaks sinu lapsel oma emakeeles õppimise ning sunniks teda õppima füüsikat, keemiat, ajalugu jt aineid talle arusaamatus või raskesti mõistetavas keele.s.. Lasteias ja koolis kus ta on kogu aeg seda on saanud teha, kodumaal, kus ta on sündinud ja kus on sündinud ka tema vanemad ,kes on saanud oma emakeelses õppida Kuidas sina ja su laps suhtuksite sellesse tädisse? Kas see sind mõnikord ei kummita?.Sellisele ideele ei tulnud Eestis kordagi ka nõukogude võim, vastupidi, ta andis Eesti koolides ühe õppeaasta lisaks, kuna nõudis seal ka vene keele õppimist esimese võõrkeelena. Ehk peaks seda tegema ka venekeelsete Eesti koolide suhtes

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad