Hinnalised asjad

märts 29, 2020, autor Kaja

Öeldakse, et vabaduste ja võimaluste väärtust oskad hinnata alles siis, kui need meilt ära võetakse. Kui püüda leida midagi positiivset praegusest olukorrast, siis seda, et me õpime hindama kõike seda, mida enne pidasime iseenesestmõistetavaks. Kui eriolukord möödub ja tavapärane olukord taastub, võib jälle juhtuda, et hakkame neid asju pidama tavaliseks, mistõttu on hea siinkohal ja praeguses olukorras kõik see endale kirja panna.

 

  • Vanemate ja vanematega kohtumine. Need, kes me oleme nende õnnelike hulgas, kelle vanemad on elus, said käia vanemate juures lõunal. Nii mõnegi vanaema juurest tulles ägas vats hea ja parema all, mida seal vaaritati. Koduõppel olevate laste lapsevanematele meenuvad helged ajad, kus lapsed läksid vanavanemate juurde, et vanemad saaksid ka natuke oma aega.

 

  • Sõpradega kohtumine. Sõbrad olid olemas ja lähedal. Nendega sai naeru ja nalja. Nende õla najal sai nutta. Nendega sai lauamänge mängida. Neil sai külas käia ja nemad käisid külas. Jah, teeme meiegi videokonverentse sõpradega, aga see pole ikka päris see, mis lihast ja luust inimesed samas ruumis.

 

  • Teatris ja kinos ja kontserdil käimine. Eestis on palju väga heal tasemel teatreid ja eestlased on harjunud teatris ja kontserditel käima. Kuigi telekanalid pakuvad tasuta etendusi vaadata, siis see pole ikka see sama, kui olla pimedas saalis teatrimaagia keskel. Sama on kinodega. Jah, kodus saab vaadata filme ja seriaale, kuid kui igal hetkel saab filmi panna pausile, et minna kööki võileiba tegema, pole selles seda lumma, mis filmi vaatamisel suurelt ekraanilt. Eesti muusikud teevad tänuväärselt väga toredaid kontserte internetis, kuid seal ei teki seda maagilist sidet publiku ja esineja vahel, mis reaalelus toimuval kontserdil.

 

  • Muuseumid, avastuskeskused, veekeskused, mängutoad. Nüüd, kus ka mänguväljakud on kinni, igatseme taga kõiki neid ägedaid muuseume, kuhu lastega Eestis nädalavahetusel minna sai. Olles käinud muuseumites ka mujal maailmas, võin täie kindlusega öelda, et Eesti muuseumid on erakordselt palju pingutanud, et lapsi haarata ja muuseumites on tõesti huvitav kõigile vanuserühmadele. Lisaks on nii Tallinnas kui ka Tartus erinevaid avastuskeskuseid, kus lapsed said maailma toimimist avastada, veekeskused, batuudikeskused ja mängutoad.

 

  • Koos sportimine. Looduses sportida on mõnus, aga see nõuab suuremat enesedistsipliini kui teha trenni treeneri juhendamisel ja teistega koos. Üheskoos trenni tehes on palju väiksem võimalus, et annad alla, sest näed, et teised ju ümberringi pingutavad ka. Lisaks on rühmatrennides treenerid alati sellised energia ja positiivsuse pommid, et see süstib ka osalejatesse indu. Erinevad harrastused nõuavad erineval tasemel teistega kokku puutumist. Kujutan ette, kui keeruline on treenimist korraldada meeskonnaaladel, kus oluline teistega kokkumäng ja koostöö. Sama väljakutse ees on laulukoorid, tantsurühmad. Üks päev jalutades nägin, kuidas ühe kortermaja ees tantsis ilmselt tipptasemel võistlustantsuga tegelev tüdruk nähtamatu partneriga. See oli ühelt poolt nii ilus ja teiselt poolt nii kurb vaatepilt.

 

  • Õpetajad. Lapsed poleks ilmselt eales arvanud, et igatsevad taga oma õpetajaid. Lapse e-kooli harjutuse lõpus oli küsimus: „Kas sulle see harjutus meeldis ja mis sulle selle harjutuse juures meeldis?“. Piilusin üle õla, mis laps selle kohta vastab. Ja tema vastus oli aus: „ma ei saa nii hästi aru, kui õpetaja ei seleta, nii et ei meeldinud“.

 

  • Inimestega töökoosolekud, mitte videovahendusel. Ühelt poolt on suurepärane, et paljudel on võimalus oma tööd korraldada arvuti vahendusel, kuid teiselt poolt näeb reaalsel koosolekul inimeste vahetuid reageeringuid ja on kindel, et kõik on kohal ja keskenduvad sellele, mida parasjagu arutatakse.

 

  • Reisimine. Olid ajad, kus hea tahtmise korral saime sõita mistahes maailma punkti, kui oli vaid raha ja aega. Euroopas saime liikuda ilma piiri- ja passikontrollita. Või saime üldse liikuda. Kasvõi Saaremaale või vanaema juurde maale.

Seda nimekirja võib igaüks ise täiendada. Kui tahame kõiki neid vabadusi ja võimalusi kiiremini tagasi, siis peame hetkel püsima kodus. Ja kui me need vabadused lõpuks tagasi saame, siis ärme unusta, et need ei ole iseenesest mõistetavad, vaid hinnalised.

 

 

 

 

  1. mõtetu hala

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad