Euroopa väärtuspakkumise keskmes on usaldatav ühenduvus

Sep 14, 2021, autor Kaja Kallas

Minu ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli arvamusartikkel

Selleks, et näha kui tugevalt oleme omavahel seotud, pidime kogema üleilmset pandeemiat – seda nii inimestena (sotsiaalsed sidemed), majanduses (väärtusahelad) kui ka oma digitaalses elus. Just see ulatuslik digitaalne ühenduvus ja seotus, eriti andmete kaudu, on see, mis illustreerib meie elu erakordset ümberkujunemist.

Tänapäeval määratletakse maailma selle järgi, kuidas inimesed, riigid ja majandused on omavahel ühendatud, olgu siis taristu või inimestevaheliste sidemete kaudu. Ühenduvusest on saanud tänapäeva rahvusvaheliste suhete peamine  tööriist – alates transpordist, kaubandusest ja keskkonnatehnoloogiatest kuni ühtsete standardite ja inimestevaheliste kontaktideni. Ühenduvusel on ka geopoliitiline mõõde. Üha enam on selge, et need riigid, kes panustavad ühtsete standardite loomisse, on need endale kehtestanud ning need, kes neid haldavad või välja töötavad, kujundavad tänapäeva ja eriti homset maailma. Need riigid valivad selle tee oma huvide edendamiseks ning maailma mõjutamiseks oma visiooni ja väärtuste põhjal.

Euroopa Liit on maailma majanduse mootor. Me tahame täita oma majanduslikule mõjuvõimule vastavat rolli – kaitsta liidu ja selle kodanike huve ning kujundada  parem, õiglasem, turvalisem ja jätkusuutlikum maailm.

Euroopa Liit on rahuprojekt, mis põhineb vabadusel ja usaldusel, ühendamaks riike ja rahvaid, kes jagavad samu põhimõtteid inimõiguste ja väärikuse, õigusriigi, õigluse ja kaasatusest. See on hõlmanud söe- ja teraseturge, andmete vaba liikumist, piiriülest koostööd ja energiavõrkude loomist ning sidevõrkude arendamist. Meie võrgud ja rakendused jäävad alati mitmekesisteks ja võimaldavad alati vabadust, kuna need peegeldavad meie sidevõrgu demokraatlikku ülesehitust. Seetõttu ühenduvad nad hästi ka teiste sarnaste demokraatlike süsteemidega.

Kõige inspireerivam näide inimeste ühendamisest ELis on programm Erasmus. See on kõige edukam inimestevahelise ühenduvuse projekt ning üks hinnatumaid ja sümboolsemaid näiteid Euroopa integratsioonist. Piiriüleste usaldusraamistike kohta saab tuua veel näiteid: vaktsineerimistõend COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritud isikutele, „rändle nagu kodus“ ning meie usaldusteenuste ja digitaalse allkirjastamise raamistik (eIDAS), mis ühendab inimesi ja ettevõtteid. Usaldus on tähtis – seal, kus on usaldus, on olemas võrgud, mis on ühenduseks valmis.

Euroopa Liit on üles ehitatud nende saavutuste najal. Need on meie investeeringute summa – need investeeringud ühisprojektidesse ning ühistesse reeglitesse ja standarditesse võimaldavad meie majandusel õitseda ning kaitsevad meie tarbijate ja kodanike õigusi. ELil on ka pikk kogemus selle investeerimismudeli kordamisel väljaspool meie piire. Hiljutised näited on ambitsioonikad ühendussidemed Kagu-Aasia riikidega, Jaapani ja viimati Indiaga.

Ka muud osalised on esitanud üksikasjalikke ühenduvuspakkumisi, mida on juba palju kajastatud. Need pakkumised pärinevad aga autokraatlikest režiimidest ning peegeldavad nende režiimide olemust. Need pigem süvendaks kui vähendaks ebatervislikke sõltuvussuhteid. Selline sõltuvus muudab avatud ühiskonna loomise palju keerulisemaks.

Euroopa Liidul on rahvusvahelisel areenil – kaubanduses, majanduskoostöös, arenguabis ja humanitaarmeetmetes – tohutu mõju. Meil on ka sellele vastavad eelarved. Oleme algatanud mitmeid partnerlusi ühenduvuse valdkonnas. Siiski on meil veel palju ruumi oma ettevõtmise järgmisele tasandile viimiseks. See tähendab, et peame parendama pakkumist, mis oleks sisukas, täpselt määratletud ja hästi turundatud ning vastaks meie standarditele ja väärtustele. Teisisõnu, peame looma ja rakendama ülemaailmse väärtuspakkumise, mis austab põhiõigusi.

Need standardid peavad põhinema usaldusel. Kodanikel, ettevõtetel, avalikul ja erasektoril ning loomulikult meie partneritel peab olema usaldus meie pakutava vastu, mis peab põhinema kahel sambal: läbipaistvusel ja vastutusel.

Läbipaistvus peaks olema meie pakutava ühenduvuse suunav põhimõte. Digivaldkonnas peavad kodanikud teadma, kes kasutab nende isikuandmeid ning kuidas ja kes nende andmeid kasutab. Nad peaksid teadma, kuidas algoritmid määravad – tehisintellekti abil või ilma selle abita –, mida nad oma sotsiaalvõrgustikes näevad, või kuidas need algoritmid mõjutavad nende isiklikke valikuid. Võim peab olema inimeste, mitte „suure venna“ käes.

Läbipaistvus peab kehtima ka riigirahanduse ja maksustamise kohta. Võrdsed tingimused rahvusvaheliste ettevõtete maksustamisel on muutunud avaliku arvamuse seisukohalt otsustava tähtsusega küsimuseks. See on ülioluline ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, et võimaldada neil suurettevõtete kõrval suurtes taristuprojektides osaleda. Samuti suurendab süsiniku hinna kehtestamine rahvusvahelises kaubanduses läbipaistvust ja õiglust kliimamuutuste vastases võitluses.

Usalduse loomisel on oluline ka vastutus. Maksumaksjad tahavad olla veendunud, et riigieelarvet kulutatakse või investeeritakse targalt, rahastades projekte, mis vastavad tegelikele vajadustele ja austavad inimeste tervist, nende õigusi ja keskkonda. Kõik partnerid, kellega me alustame suuri ettevõtmisi, peavad olema kindlad projektide usaldusväärsuses ja prognoositavuses. Usaldus on Euroopa väärtuste keskmes. Suudame usaldatava ühenduvuse teha kõige atraktiivsemaks koostööpakkumiseks kõigi meie partnerite jaoks.

Euroopa usaldatava ühenduvuse arendamine hõlmab järgmisi samme.

Peame andma maksimaalse tõuke meie olemasolevatele partnerlustele ühenduvuse valdkonnas, luues samas uusi liite sarnaselt mõtlevate partneritega, nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan, Austraalia ja India.

Peame tugevdama koostööd sarnaselt mõtlevate partneritega rahvusvahelistel foorumitel, nagu G7 ja OECD. Usaldatav ühenduvus peaks oma standardites hõlmama vastupanuvõimet ja kaksiküleminekut.

Peaksime tõhustama ELi finantssuutlikkust nende projektide jaoks ja jätkama ELi tasandi meetmete vastavusse viimist liikmesriikide meetmetega. See tagab tõhusa ja tervikliku lähenemise Euroopa tiimina ning suurendab mõjusust. Toetuste andmine võib tõhustada rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja erasektori rahastamist, tagamaks tõhusad, jätkusuutlikud ja rahaliselt elujõulised projektid.

Põhiprojektide kindlaks määramine koostöös sarnaselt mõtlevate riikidega oleks võtmetähtsusega. Kliima, digitaalne ja küberturvalisus peaksid prioriteetide loendis kõrgel kohal olema. Taristu valdkonnas peaksime eelistama strateegiliste kommunikatsioonikoridoride teostatavusuuringuid, et teha kindlaks projektid, mis on tulusad ja kasulikud piirkondadeülesel tasandil. Meie väärtuspakkumine peaks hõlmama ka tehnoloogiapakette, mis on avatud meie partneritele nii arenenud kui ka arengumaades, et vähendada digitaalset lõhet ühendatud ja alaühendatud partnerite vahel.

Edu saavutamiseks peame – koos mõttekaaslastega ja vajaduse korral asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide raames – kehtestama ühised standardid ning edendama koostalitlusvõimet, ühiseid investeeringuid ja abimehhanisme. Euroopa Liidu kogemus ja juhtpositsioon standardite kehtestamisel ja levitamisel annaks sellesse protsessi hindamatu panuse.

Peaksime ELi usaldatavale ühenduvusele läbimõeldud kuvandi looma ning seda edendama.

Peame oma Lääne-Balkani, Lõuna-Kaukaasia, Kesk-Aasia, Lõuna-Ameerika ja Aafrika strateegilistele partneritele tegema pakkumisi, mis vastaks nende vajadustele. Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna käivitamine pakub ajaloolist võimalust arendada koos suuri ühenduvusprojekte.

Selleks, et tagada põhiõigused ja -vabadused, millesse me usume, on hädavajalik, et maailma demokraatlikud riigid ühendaksid kiiresti jõud ja vastaksid ülemaailmsele nõudlusele füüsilise või virtuaalse infrastruktuuri järele, eelkõige pakkudes alternatiivi globaalsetele osalistele, kelle huvid ja väärtused on vastuolus meie omadega. Usaldatav ühenduvus pakub raamistikku demokraatlike riikide ühenduvuskavade koondamiseks. Euroopa Liit on koos oma mõttekaaslastega võimeline võtma juhtrolli, et liikuda digitaalsete ja roheliste muutuste suunas, mis tagavad vabama, turvalisema, jõukama ja jätkusuutlikuma tuleviku.

Artikkel ilmus 14.09.2021 väljaannetes Eesti Päevaleht, Die Welt (DE), Gazeta Wyborcza (PL), De Tijd/L’Echo (BE), El Mundo (ES), EU Observer, Il Sole/25 Ore (IT)