ERJK likvideerimine õõnestab usaldust poliitika vastu

juuni 01, 2020, autor Kaja Kallas

Poliitikat on alati ümbritsenud teatav umbusk. Umbusk selle osas, kuidas otsuseid tehakse ja kes neid otsuseid ja kuidas mõjutavad. See on omamoodi paratamatu, sest tuleneb erinevatest vaadetest, mis meil asjadele on. Kui oleks ainult üks vaade, siis oleks tegemist diktatuuriga ja seda me ju ka ei taha.

Aga mida rohkem kahtlusi selles osas, kuidas otsuseid tehakse, seda suurem probleem riigi usaldusväärsusega. Demokraatia on aga usaldusele ehitatud. Kui usaldust otsuste tegemise vastu õõnestatakse, siis on see ohuks demokraatiale. Kui rahvas ei usu, et seadused ja otsused on vastuvõetud läbipaistvalt, siis miks peaks neid üldse järgima? Meie kõigi, st meie kui poliitikute ja Riigikogu liikmete, roll on umbusaldust otsuste tegemise protsesside vastu hajutada. Selle eelnõuga tekitatakse neid kahtlusi paraku juurde.

Põhiseaduskomisjoni istungil küsisin eelnõu algataja esindajalt Kert Kingolt, millist probleemi selle seaduseelnõuga lahendatakse? Ta vastas, et ega probleemi ju ei olegi, aga alati saab teha asju paremaks. Üldiselt peaks olema tuntud põhimõte: ära mine parandama asju, mis töötavad. Ammugi ei saa parandamiseks pidada seda, et järelevalvet tegev organisatsioon ära kaotatakse.

Eelnõuga tahetakse ERJK ülesanded anda Riigikontrollile. Samas põhiseaduse 11. peatükk loetleb Riigikontrolli ülesanded ja erakondade või teiste mittetulundusühingute järelvalvet selles nimekirjas ei ole. Seega tähendaks eelnõu vastuvõtmine ka järjekordselt põhiseadusega vastuollu minekut. Riigikontrolör põhiseaduskomisjoni istungil ütles, sellise rolli andmine muudaks kardinaalselt Riigikontrolli olemust, milleks neil ei ole ei tahet ega ka suutlikkust. Ja seda kõike olukorras „kus probleemi ju tegelikult ei ole“…

Jättes selle isegi kõrvale imestan ma, et üks koalitsioonierakond, kes on pidevalt rääkinud mingist müstilisest „süvariigist“ ja „ametnike parteist“, kes riiki üle võtavad, tahab anda poliitikute üle kontrolli täielikult ametnike kätte.

Jah, ERJKs on Riigikogus esindatud erakondade esindajad, aga meil on erinevad huvid ja maailmavaated. Aga see, et me oleme konkurendid, kes kõik võistlevad valijate südamete võitmise eest, panebki meid teineteise järgi hästi valvama. Mitte keegi meist ei soovi, et keegi teine võistleks sel võistlusel dopinguga.

Paraku üks mängija on neil võistlustel pidevalt dopinguga võistelnud. Aga tänu teiste erakondade esindajatega ERJK tulemuslikule tööle, on see võistleja dopinguga pidevalt ka vahele jäänud ja saanud selle eest karistada. Selle asemel, et hakata treenima ja võistlema ausalt, otsustab dopinguga patustaja hoopis kontrolli likvideerida kuna tema käes on võim.

Pole juhus, et keset kriisiaega tuleb koalitsioon välja sellise eelnõuga ja peaministril on selle menetlemisega kiire. Nimelt on peaministri erakonnal oma rahaasjade uurimised pooleli ja uusi asju tuleb järjest peale. See on ilmselt see „vorst“, mille Keskerakond koalitsioonipartnerite käest sai. Tuletan teile meelde, et 5. septembril 2019 karistati peaministri erakonda väikese rahatrahviga tingimuslikult – kui Keskerakond ei pane aasta ja 6 kuu jooksul toime uut kuritegu, siis suuremat trahvi täitmisele ei pöörata.

  1. aasta märtsis sai keskerakond ettekirjutuse, mis selle seaduse kiirel menetlemisel langeks ära.

Kallid kolleegid, meie kõigi huvides on poliitikat ümbritsevat umbusku hajutada. Käesolev eelnõu seda kuidagi ei tee. Vastupidi, see räägib sellest, et poliitika ongi vorstikauplemine ja oma naha eest võitlemine, millel ei ole Eesti rahva ja riigi tulevikuga mingit seost. Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja loodame, et te tulete seda ettepanekut toetama.

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad