Meil on olnud juba paar aastat rasked ajad ja paraku ei paista need minevat kuidagi kergemaks. Tervisekriisile on lisandunud energiakriis ja energiakriisile täiemahuline sõda. Osaliselt on energiakriis, aga ka peale covidit täistuuridel käivitunud majandus (eelmise aasta majanduskasv Eestis oli 8,6%) toonud kaasa suure inflatsiooni ja mõistagi mõjutab see kõigi inimeste toimetulekut. Energiakriis ja Ukrainas toimuv sõda on omavahel tihedalt seotud ning ennustatakse, et sanktsioonide mõju, tarneahelate katkemine või kallinemine võivad tuua kaasa majandusraskused ja seeläbi ka majanduslanguse, kus ettevõtted on sunnitud oma tegevuse lõpetama. Seeläbi võib tõusta ka tööpuudus. Seega on tõesti rasked ajad meil ees ja peame vaatama, kuidas inimesi aidata neid võimalikult valutult üle elada.
Järgmise aasta riigieelarve pannakse kokku sügisel, tuginedes sügisesele majandusprognoosile. Nii Eesti Panga kui ka rahandusministeeriumi hindajad peavad proovima tulevikku ennustada, et saaks arvestada, palju on riigil maksulaekumistest tulevat raha ja palju saame teha kulutusi. Eriti puudutab see püsikulusid ehk kulusid, mida on vaja teha mitte ühel aastal ja erakorraliselt, vaid igal aastal. Nagu näiteks pensionid, lastetoetused, toimetulekutoetus jms.
Valitsus peab oma plaanide tegemisel vaatama tervikpilti. Me teame, et meil on palju valdkondi, kuhu oleks lisaraha vaja – näiteks kaitsekulud, kõrghariduse rahastamine, pikaajaline hooldus, õpetajate, päästjate, politseinike palgad, energeetika, kui mainida vaid mõnda murekohta. Sel põhjusel arutataksegi neid ettepanekuid koos eelarvega, sest pikaajaliste kulutuste tõstmisel peab ära tegema ka teise poole võrrandist – kust pikaajaliselt kulude katteks tulud leida.
Reformierakond on lastetoetuse tõstmise poolt. Ainus asi, mida palusime eelmisel esmaspäeval, kui meie koalitsioonipartner oma ettepanekut esmakordselt tutvustas, ja mida palume ka nüüd: et meil oleks aega ettepanekut arutada (eriti arvestades, et rahandusminister oli eelmisel nädalal ära). Ka ettepaneku esitajate soov on lastetoetusi tõsta alles veebruarist 2023 ehk koos järgmise aasta eelarvega. Seega on meie palve võtta aega korralikuks aruteluks, sest ettepanek nõuaks ligi 300 miljonit täiendavat eurot aastas ning ära tuleb teha ka teine pool rehkendusest (kust leida püsikuludeks kate). Püsikulusid saab katta kas mingi muu püsikulu kärpimise (ärajätmisega) või maksutõusudega, ühekordse laenuga püsikulusid katta ei saa. Maksutõusud nõuavad aga laia ühiskondlikku debatti.
Ühele asjale osutan veel. Jaanuaris tegime valitsuses otsuse suurendada kiiresti riigikaitse kulutusi ja minna vajalikesse hangetesse, sest meil oli luureinfo, et peagi algab Ukrainas sõda. Need otsused olid ühekordsed ja kiiresti vajalikud selleks, et mitte kaotada hetke, kuhu me enam tagasi minna ei saa. Teadsime, et kui sõda tõesti hakkab, siis hakkavad kõik riigid samu asju varuma, mis omakorda tähendab, et hinnad tõusevad märkimisväärselt ning tekib defitsiit. Mis ongi juhtunud. Tänu jaanuari otsustele saab Eesti oma varustust kordadest odavamalt kui oleksime saanud tehes neid otsuseid alles täna ning ei pea muretsema, et meile ei jätku. Me olime teistest ees.
Vastutustundlik valitsemine nõuab, et pikaajalise mõjuga otsuseid tehakse kaalutletult, seega ma palun veelkord kõigilt Riigikogu erakondadelt, et meil oleks piisavalt aega esitatud eelnõu arutada ning valitsus saaks esitada ka oma arvamuse. Seda aga ei ole võimalik teha, kui eelnõu arutelu on planeeritud juba esmaspäevale ehk 16. maile (samas kui see esitati menetlusse alles 12. mail).
Ühtlasi palun, et Riigikogu kasutaks enne suvepuhkust eesseisvaid Riigikogu töönädalaid (mida on neli) selleks, et menetleda juba Riigikogus olevaid eelnõusid, mis on takerdunud (näiteks puudega inimesed ootavad väga ligipääsetavuse muresid lahendava eelnõu vastuvõtmist, energiapuuduse leevendamiseks on vaja võtta vastu tuulikutasu jms). Lisaks on Riigikogul tähtis ülesanne võtta veel maikuu jooksul vastu Eesti kaitsmist tugevdav lisaeelarve.