Kui ma Viimsis elasin, oli Viimsi väike vald, kus postiljon tundis kõiki nimepidi ja kirjad tulid kohale ka adressaadiga: „Kaja Kallas, Viimsi vald, Püünsi kooli kõrval“. Tänaseks on Viimsi vald kasvanud peaaegu sama suureks, kui Rakvere ja postiljon inimesi vaevalt selliste koordinaatide järgi üles leiab.
Valglinnastumine toob päevakorda uued probleemid, mis on eelkõige seotud elukohast tööle ja koolidesse-lasteaedadesse pääsemisega. Kuni enamus valla elanikke töötab Tallinnas, on eelkõige vaja arendada kvaliteetset ühiskondlikku transporti. Kui inimesi kutsutakse üles autode asemel kasutama ühiskondlikku transporti, peab olema tagatud ka tegelik alternatiiv – bussid käivad piisavalt tihedalt ja võimalikult elukohtade lähedusest. Oluline on ka see, et bussiga saab tõepoolest kiiremini linna, kui seda saaks autoga.
Lisaks ühistranspordile on valglinnastumine kaasa toonud ka uutmoodi mõtlemise ja planeerimise vajaduse. Tark Linn (ehk Smart City) on programm, mida arendab Euroopa Liit ja mis põhineb faktil, et juba praegu elab üle 50% maailma elanikkonnast linnades ja ennustuste kohaselt linnastumine jätkub selliselt, et 2050. aastaks on linnastunud elanikkond kasvanud arvuliselt kolmekordseks, ehk 3,3 miljardilt 6,4 miljardile elanikule. Olgugi, et linnad katavad maad ainult 2 % ulatuses, toodetakse linnades kasvuhoonegaase 75 % ulatuses kogu maailma kasvuhoonegaaside toodangust. Euroopa Liidus elab linnade ümber ¾ elanikkonnast ja seal tarbitakse 70 % kogu Euroopa Liidu energiatoodangust, samas suurusjärgus emiteeritakse ka kasvuhoonegaase. Seega lisaks ajakulule, mida liiklemine inimestele kaasa toob, saastab see olulisel määral ka keskkonda.
Kuivõrd kõik Euroopa linnaalad on erinevad, ei ole Targa Linna programm kõigile üheselt rakendatav, vaid on pigem meetmete kogum, mille erinevaid elemente saavad linnad vastavalt oma äranägemisele kasutada. Tallinna ümbritsevatel valdadel tasub Targa Linna programmist ideid ammutada ja teiste liikmesriikide linnadega koostööd teha. Programmi peamine eesmärk on mõjutada linna ja elamuehitust selliselt, et vahemaad töö- ja elukohtade, kaupluste ja elukohtade, koolide ja lasteasutuste ning elukohtade vahel väheneksid. Selleks tuleb juurutada linnaplaneerimise põhimõtteid, mis vähendavad sunnitud liiklemise vajadust, pakuvad elukohti, kus töökohad, teenindusasutused ja lasteasutused on paigutatud mugavalt, et inimene saaks võimalikult vähe aega kulutada sunnitud liiklemisele.
Oluline osa on infotehnoloogilistel lahendustel, mis võimaldavad planeerida inimeste liikumist selliselt, et ummikuid ei tekiks. Arvestades Eesti eesrindlust e-riigina, võiksime kindlasti oma panuse anda vastava tarkvara väljatöötamisele ja juurutamisele. Põhimõtteliselt toimiks selline planeerimine sarnaselt energiavaldkonnas arendatavate nutivõrkudega (ingl.k Smart Grid), mis võimaldavad energia tarbimist korraldada nii, et vältida ülekoormust ja seeläbi ühtlasemalt jaotada. Ideaalis peaks olema võimalik oma liikumist Tallinna poole ja tagasi ajastada, jälgides elektrooniliselt, kui kaugel on teised samast piirkonnast sõitvad autod ja selle järgi oma liiklemisotsuseid teha. Seeläbi osalevad kõik Viimsi elanikud liikluse planeerimises ja ühtlustamises.
Targa Linna programmi elluviimine eeldab nii riigi, kohaliku omavalitsuse, elanike kui ka ettevõtjate koostööd. Ettevõtjad saavad panustada, tuues töökohad elukohtadele lähemale ning luues elukohtade lähedale nii vaba aja veetmise võimalusi kui ka kauplusi ning muid vajalikke teenindusasutusi, mis võimaldavad inimestel liikuda ilma autodeta. Samuti võimaldavad paljud töökohad kodus töötamist, sest tehes tööd üle interneti, ei ole tarvis viibida kesklinnas. Kui autoliiklus väheneb, kaasneb sellega automaatselt nii energiasääst kui ka keskkonnahoid.
Targa linna programmi rakendamine tähendaks Viimsi jaoks vähem ummikuid, võimalust liigelda autota ja mugavat ühistransporti kasutades ning seda, et teenuseid saab tarbida kodu lähedal. See on väärt kaalumist.
Muidugi tasub kaalumist ja isegi rakendamist, kuid saladuse võti on lauseosas “Ettevõtjad saavad panustada, tuues töökohad elukohtadele lähemale…”. Kuidas seda reaalsuses rakendada, selles on küsimus. Tehnoloogia (skype) aranedes-edenedes peaks see järjest rohkem võimalik olema, kuid kas me siis “käime tööl” vanast halvast harjumusest või vajadusest vahetult lävida? Mulle tundub, et see vahetu lävimine on ikkagi asendamatu, sest kuidas sa tööandjana mõjud innustavalt töötajasse või kontrollid tema tegemisi (et teeb tööd ega looderda), viibides temaga kord päevas e-kirja kontaktis või ka telefoni ühenduses, kuid tegelikult ikkagi nägematus olukorras paarkümmend km eemal? Kui töökohad on elukohtade lähemale toodud, tuleb kõik muu ise tarbija juurde.
Kusjuures selle kohta on mõte, et elukohtade juurde luua töökohad, kus inimesed saavad justnimelt koos tööd teha, aga nad ei pruugi olla sugugi töökaaslased samast töökohast. See võib luua sootuks uusi sünergiaid ja võtaks maha enesedistsipliiniga seotud muresid, mis kaasnevad kodus töötamisega ning tagab siiski suhtlusvõimaluse teistega. Ülemuse kontrolli rakendamise küsimuse koha pealt mul head vastust ei ole paraku.
kaja, Sa tundud tark tüdruk, seega ära palun kirjuta asjadest, mida sa ei tea või mis sulle tegelikult korda ei lähe. Kirjuta sellest, millest mõtled, mida tunned! Mis puudutab transpordiküsimusi, siis neid saab lahendada ka paindliku töökorraldusega – motiveerides tööandajaid valgekraedele võimaldama kodus, vms kohas töötamist, annaks hoida kokku nii bensiini kui aega kui ka vältida ummikuid. Holland on siin hea näide, kus ka riiigi suurima anaga üle 80% töötajtest tööytab osalise ajaga kodunt.
Edu!
Sellest ma ju ka artiklis kirjutasin, et asju saab lahendada paindliku töökorraldusega ja ettevõtjatel on siin oluline panus. Seega ma ei vaidle sinuga sugugi selles osas :).
Tere! Teksti alguses on kirjas, et bussid käivad piisavalt tihti? Bussiaugud Rohuneeme Haabneeme vahel on tihtipeale kaks tundi, kusjuures linna bussi ei sõidagi. Rohuneemest veel vaatad bussi aja ja lähed bussipeale, sõibad Haabneeme ja 1A -d ei pea kaua ootama. Kuid linnasttulles on olukord katastroof. Ikka kiirustad ju 1A peale linnas, et kähku koju jõuda. Kui see buss Viimsisse jõuab selgub et V1 tuleb alles poolteist või 2e tunni pärast. Mina näiteks lähen jala.., aga vanemad inimesed? Kui koolilastel tunnid lõpevad, ei saa paljud bussipealegi…no ja siis oota seal talvel. Viimsi Vald saab rohkem raha sisse kui teised vallad kuid süsteem ei toimi absoluutselt, ning kuukaardid katavad ka veel enamus rahast. Milles asi?
Teksti alguses ongi kirjas, et ühistransport on inimeste jaoks alternatiiv vaid juhul, kui bussid käivad piisavalt tihti ja on puhtad. Seega, seni kuni see nii ei ole, ei saa arvestatavast alternatiivist rääkida. MIks see nii ei ole, peate küsima eelkõige Viimsi vallavalitsuse käest, kes kohalikku transporti organiseerib. mina pakkusin oma artiklis välja vaid ühe vaate Targa Linna kontseptsioonist lähtuvalt, mida tasub edasi arendada, et elukeskkond oleks inimestele mugavam.