Poliitilisest ühtsusest ja lisapingete vältimise vajadusest – kutsusin Riigikogu erakondade juhte koostööle

veebr. 25, 2022, autor Kaja Kallas

Kutsusin täna Stenbocki majja kohtuma Riigikogu erakondade juhid.


On olnud niigi rasked kaks aastat ja peame mõtlema eeskätt oma inimestele. Rünnak Ukrainale mõjub inimlikult väga raskelt. Ees seisavad väga pingelised ajad ja on äärmiselt oluline, et me ise siseriiklikult ei tekita poliitilisi pingeid juurde. Poliitikute käitumine mõjutab ka inimeste meeleolu ja turvatunnet. Meie kohustus on tagada Eesti inimestele stabiilne ja tasakaalus keskkond ning meie vastutus on jääda rahulikuks ja vältida asjatuid lisapingeid ühiskonnas.


Samuti on väga oluline teha koostööd küsimustes, mis puudutavad Eesti riigi julgeolekut. Kuigi me teame, et praegu ei ole Eesti julgeolekule sõjalist ohtu, peame valmis olema väljastpoolt tulevateks hübriidohtudeks, valeinfo kampaaniateks ja ka provotseerimiskatseteks.


Tegin tänasel kohtumisel erakonnajuhtidega ettepanekud:


➡️Covidi-pandeemiaga seotud frustratsioon ja piirangutega seotud pinged on ühiskonnas olnud suured ning see on olnud ka poliitilise võitluse koht. Luban, et kaotame covid-tõendi kohe, kui haiglate olukord seda võimaldab. Reaalsus on see, et tänase seisuga on haiglates 675 covidisse nakatunud patsienti ja seetõttu ei ole võimalik praegu kontrollimeetmeid leevendada. Tegin erakonnajuhtidele ettepaneku, et hoidume vähemalt märtsikuu jooksul lisapingete tekitamisest sel teemal.

➡️Sõda Ukrainas toob paratamatult kaasa sõjapõgenikud. Eesti peab Ukraina sõja eest põgenevaid inimesi aitama. Põgenikega hirmutamine ja konflikti õhutamine pingestab asjatult ühiskonda. Tegin erakonnajuhtidele ettepaneku mitte tekitada poliitilist konflikti Ukraina sõjapõgenike teemal, vaid hoida poliitilist konsensust, et Eesti aitab neid inimesi, kes Putini sõja eest põgenevad.

➡️Sõjafoon tekitab ärevust ja emotsioonidest ajendatuna võidakse hakata otsima süüdlasi. Eriti ohtlik on, kui see juhtub eri rahvusgruppide vahel Eestimaal. Sellised konfliktid on kantud mitte sisulistest argumentidest, vaid emotsioonidest ning nendest tuleb igal juhul hoiduda. Siin on poliitikutel suur vastutus ja võimalus olla eeskujuks. Tegin erakonnajuhtidele ettepaneku hoiduda pingete õhutamisest erinevate Eestis elavate rahvusgruppide vahel.

➡️Eesti laiapindset julgeolekut tuleb tugevdada, aga seda tuleb teha tasakaalukalt, sest peame raha targalt kasutama. Näiteks võime teatud sõjalisi võimekusi saada liitlastelt. Valitsuse jaanuari otsustega on sõjalise riigikaitse kulud juba 3% ringis. Debatt erakondade vahel, kuidas tõsta Eesti turvatunnet laiemalt, on vajalik. Peame mõtlema riigieelarvet tehes küberturvalisusele, meediaruumile, pääste- ja politsei võimekuste tõstmisele jne. Tegin erakonnakonnajuhtidele ettepaneku, et erakonnad võiksid välja töötada oma ettepanekud laiema riigikaitse tugevdamiseks ja neid võiks ühisosana käsitleda eelarve tegemise raames.

Ma ei eelda, et opositsioon ei kritiseeriks valitsuse tegevust, vaid minu üleskutse on hoiduda poliitiliselt konstrueeritud konfliktidest seal, kus seda pole vaja, ja teha koostööd seal, kus see on Eesti riigi ja Eesti inimeste jaoks hädavajalik.

Tänasel kohtumisel erakonnajuhtidega valitses üksmeel, et pingeid on vaja ja on võimalik vähendada. Kõik võtsid kohtumise järel mõtlemisaega, kuidas seda oleks võimalik teha. Püüame regulaarselt samasuguses usalduslikus õhkkonnas ka edaspidi neid küsimusi arutada. Loodetavasti sünnib sellest ka rohkem erakondade ja maailmavaadete ülest üksteisemõistmist, sest meie inimeste heaolu ja ühiskonna turvalisus on esmatähtis.