Austatud Riigikogu juhataja, austatud riigikogu liikmed!
Mõned minutid tagasi andis valitsus teile üle 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Selle eelarve märksõnadeks on Eesti riigi kaitse ja meie inimesed. Igaks juhuks ütlen juba ette, et paanikaks ei ole mingit põhjust – peaministrid käivad ikka aeg-ajalt poliitiliste avaldustega, eriti kui antakse üle eelarvet. Erakorraline pole mitte minu esinemine teie ees, erakorraline on maailm meie ümber.
Maailm ei ole viimase 60 aasta jooksul olnud kunagi nii lähedal suurele sõjale kui praegu. Kuuba raketikriis 1962. aastal oli viimane kord, mil üks suurriik tõsimeeli valmistus tuumarelva kasutama ja sellega avalikult ka maailma ähvardas. Üllatus-üllatus – ka tol korral oli selleks riigiks Venemaa. 1962. aastal suudeti tuumasõda ära hoida ja tundus, et seda igaveseks. Sest sel korral said riigid ja riigipead aru, et sellises sõjas võitjaid ei ole. Paraku oleme 60 aastat hiljem jälle seisus, kus Venemaa on kiskunud väga ohtlikku julgeolekukriisi nii Euroopa kui tegelikult kogu maailma.
Vladimir Putin kuulutas 24. veebruaril kallaletungiga Ukrainale sõja kogu demokraatlikule maailmakorrale. Putinistide jaoks on vägivald vastus ja lahendus kõigile küsimustele, nende maailmas kehtib moto: kes ei taha kuulda võtta, peab tunda saama. Paraku toetab seda maailmavaadet suurem osa Venemaa rahvast.
Sellises olukorras on Eesti valitsuse ainumõeldavad eelarveprioriteedid riigikaitse ja inimesed. Neid ei saa teineteisest lahutada ja neid ei saa teineteisele vastandada. Meie järgmise aasta eelarve hoiab Eestit kindlates kätes. See on eelarve, millega on tagatud Eesti julgeolek. See on eelarve, mis suurendab meie ühiskonna sidusust ning aitab meid paremini toime tulla nende erakorraliste oludega, kuhu on meid paisanud meie agressiivne naaber. See on eelarve, mis annab Eesti inimestele kindlustunde, et koos saame kõigist meid ees ootavatest raskustest üle.
Venemaa poolt valla päästetud sõda koosneb veel rohkemast kui otsesest agressioonist teise riigi vastu, tapmistest, pommitamistest, vägistamistest, ühishaudadest ja libareferendumitest. Lisaks kõigele sellele peab Venemaa energiasõda kogu Euroopa ja maailma suunal lootuses, et energiakriis paneb demokraatlike riikide valijad ja juhid kahtlema Ukraina abistamise vajalikkuses. Ühes võime me päris kindlad olla – kui langeb Ukraina, on ohus kogu Euroopa.
Energiasõda alustas Venemaa vargsi juba eelmise aasta suvel, ainult et siis usuti paljudes riikides – või pigem taheti uskuda –, et Venemaa gaasitarnete vähenemise taga on mingid tehnilised probleemid. Tänaseks oleme nii kaugel, et Venemaa isegi ei varja oma taotlusi – tühistage sanktsioonid ja gaas hakkab jälle voolama. Energia ei ole Venemaa jaoks enam maavara, vaid relv.
Energiasõja eesmärgiks on, nagu juba öeldud, panna demokraatlikud riigid kahtlema, kõhklema ja loobuma Ukraina aitamisest. Veelgi enam, Kremlis loodetakse ka sellele, et kui demokraatlikud riigid on sunnitud jagama suuri summasid oma elanikkonna toetusteks, ei jätku neil enam vahendeid ei oma julgeoleku kindlustamiseks ega ka Ukraina abistamiseks.
Meie ei saa olla nii naiivsed, et astume sellesse lõksu. Meie teame oma valusast ajaloost, mis juhtub, kui kurjus võidab ja väikesed riigid neelatakse suure poolt. Seetõttu me ei tohi käituda nii, nagu Putin eeldab. Me peame valitsema nii, et meil on raha oma julgeoleku tagamiseks, raha oma elanikkonna toetamiseks ja meil peab olema raha ka Ukraina abistamiseks. Selleks on vaja, et iga inimene mõistab põhjust, miks sellel talvel on meil kõigil rahaliselt kitsam kui eelnevatel aastatel.
Eesti on olnud väga edukas, aga me peame arvestama ka sellega, et meie eludes ja edukuses toimuvad aeg-ajalt tagasilöögid. Praegusel hetkel on kogu maailma areng saanud tagasilöögi ja Eesti ei ole sellest maailmast kuidagi eraldiseisev. Me ei saa ennast muust maailmast eraldada ja ette kujutada, et meie mured oleksid väiksemad, kui me lahkuksime Euroopa Liidust, NATO-st või minupärast kasvõi elektribörsilt. Vastupidi – koos suudame ka praeguse tagasilöögi ületada, üksi olles oleksime kerge saak meie agressiivsele naabrile. Sellistes olukordades ujuvad ikka välja nö. „lihtsate lahenduste“ pakkujad. Eestlased on alati suutnud olla ratsionaalsed ning näha seost põhjuse ja tagajärje vahel. Olgem siis ratsionaalsed seegi kord ja ärgem laskem ennast hullutada ka siin saalis aeg-ajalt kõlavatest lihtsakoelistest loosungitest.
Aga räägime nüüd rahast, mida alati on kõigil pisut liiga vähe. Riigieelarve on meie ühine raha, mis ei tule kuskilt mutiaugust ega seina seest. Riigikogu ja valitsus on saanud mandaadi selle rahaga vastutustundlikult ringi käia.
2023. aasta riigieelarve tulude maht on 16 miljardit eurot, mida on 16 protsenti rohkem kui 2022. aasta riigieelarves koos lisaeelarvega. Kulude maht on 17 miljardit eurot, seda on tänavusest 18 protsenti rohkem. Investeeringuid teeme 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal.
Nagu öeldud, 2023. aasta riigieelarve koostamisel lähtus valitsus kahest suurest prioriteedist:
- Eesti riigi ja rahva julgeolek on tagatud.
- Meie inimesed on hoitud.
2023. aastal ületame aastase kaitsekuluga esmakordselt 1 miljardi euro piiri, mis moodustab 2,82 % SKP-st. 2023. aasta kaitsekulu on üle 41% suurem kui 2022. aasta kaitsekulu.
Väga oluline on valitsuse otsus keskmaa õhutõrje arendamiseks. Senini puudunud võimearendusega oleme juba alustanud ja esmased pakkumised peaksid saabuma kohe oktoobris.
Väikese, aga digiteadliku riigina investeerime küberturbesse täiendavalt üle 30 miljoni euro. Venemaa juhitavad küberrünnakud meie süsteemidele on oluliselt sagenenud ja selleks, et kübersõjas tugevana püsida, tuleb seda valdkonda püsivalt rahastada.
Kaitsekulud on investeering meie vabadusse ja see on hindamatu. 2023. aasta riigieelarve on koostatud lähtuvalt põhimõttest, et kui tahad rahu, valmistu sõjaks. Me võime küll loota NATO-le, aga ka meie oma kaitsevõime peab olema piisavalt heidutav, et kellelgi ei tekiks tahtmist meie väikest vaba maad endale allutada ja vallutada. Mitte kunagi enam.
Peaministrina kinnitan, et Eesti on kindlates kätes ja hästi hoitud.
Head riigikogu liikmed!
Teine oluline prioriteet 2023. aasta eelarves on meie inimeste toimetulek Venemaa poolt valla päästetud energiasõja tingimustes.
Palgatõusudeks on 2023. aasta eelarves 230 miljonit eurot. Avaliku sektori üleselt on palgafondi kasv 5%, milleks kulub 60 miljonit eurot.
Täiendava palgatõusu näeme ette õpetajatele, siseturvalisuse töötajatele, kultuuritöötajate ja sotsiaaltöötajatele. Õpetajate keskmine palk tõuseb 2023. aastal ligi 400 euro võrra ületades 2000 euro piiri. Ida-Virumaal eesti keeles õpetava õpetaja palk arvestatakse koefitsiendiga 1,5, mis peaks tõstma kuupalga järgmise aasta sügisest 3000 eurole.
Päästjad, kellel on olnud lubamatult suur mahajäämus palkades, tõuseb palk järgmisel aastal 36 protsenti. Samuti tõusevad eelistempos ka sotsiaal- ning kultuuritöötajate, samuti politseinike palgad.
Kindlust tuleviku ees saame anda ka oma ühiskonna haavatavamatele lülidele. Eelkõige on need eakad, väikese sissetulekuga inimesed ja lastega pered.
Uuest aastast on keskmine vanaduspension tulumaksuvaba. Koos erakorralise pensionitõusuga ning indekseerimisega kasvab keskmine vanaduspension 704 euroni kuus. Selle otsusega jääb eakatele kokku kätte 123 miljonit eurot, mis kindlasti on oluliseks abiks Venemaa energiasõja tagajärgedega toimetulekuks.
Teile üle antavas 2023. aasta eelarves on mitmeid otsuseid, mis parandavad perede toimetulekut ja annavad kindlustunde homse päeva ees. 2023. aastal tõstame suurperede peretoetusi 50% ja lastetoetusi pere esimesele ja teisele lapsele 30% ning üksikvanema toetust 417% ehk üle 4 korra. Peretoetuste eelarve kasvab 2023. aastal kokku 163 miljoni euro võrra.
Peredele on oluliseks abiks ka 1. jaanuarist jõustuv tulumaksuvaba miinimumi tõus 654 euroni kuus.
2023. aasta eelarves on hea sõnum ka peredele, kus üheaegselt laste kasvatamisega tuleb hoolitseda ka vanema põlvkonna eest. Aastaid ettevalmistatud reform on lõpusirgel ning kui seni pidid need pered ise üksi hakkama saama hooldekodukoha eest maksmisel, siis uuest aastast ulatab riik siin abikäe. Pikaajalise hoolduse reformiks on eelarves ette nähtud 40 miljonit eurot, mis kasvab aastate lõikes samm-sammult.
Lisaks maksame kütteperioodil energiahindadega toimetulekuks inimestele toetusi mahus 100 miljonit eurot.
Head kuulajad!
Venemaa sõda Ukrainas on välja toonud selgemalt kui kunagi varem, et ühtne koolisüsteem, hea ning konkurentsivõimelise hariduse kättesaadavus kõigile lastele on julgeoleku küsimus rohkem, kui oleme uskunud. Näiteks tohutu lõhe ajalookäsitlusest, mis tuleneb õppekeele erinevusest koolis, on väikeses riigis lubamatu. Okupatsiooniaastatest tekkinud hingehaavad ei saagi kinni kasvada, kui laseme idanaabri propagandal haavu uuesti ja uuesti lahti kiskuda.
Selleks, et alustada 2024. aastal eestikeelsele õppele üleminekut alushariduses ning esimeses ja neljandas klassis, oleme eraldanud ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekuks eelarves 41 miljonit eurot.
Kõrgharidusse lisame sel, 2022. aastal täiendavalt 10 miljonit eurot, 2023. aastal 31,5 miljonit eurot ning tahame tõsta igal järgneval aastal rahastust veel 15% võrra.
Innovatsioon on tihti see, mis on olnud väikese Eesti edukuse võti maailmas, ja see on valdkond, mida ei saa unustada ka keerulistel aegadel. Eelarve koostamisel lähtusime põhimõttest, et teadus- ja arendustegevusse investeerime edaspidi vähemalt 1% SKP-st.
Austatud Riigikogu!
Mida ma väga tahan rõhutada, on see, et teile üle antud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud vastutustundlikult. Me oleme astunud samme riigi rahanduse usaldusväärsuse taastamisel. Eelarvepuudujääk, mille pärandas meile üle-eelmine rahuaja valitsus, on jõudsalt vähenenud. Uuel aastal on eelarve struktuurne puudujääk 2,6%, see on 0,8 protsendipunkti väiksem, kui eelmise aasta riigi eelarvestrateegias ette nägime. Paranev eelarvedistsipliin on finantspüssirohi, mida võib meil vaja minna, kui asjad peaksid arenema oodatust negatiivsemas suunas.
Saabuv talv saab olema keeruline. Aga elus on kõik suhteline. Ka hinnatõuse, valitsust ja peaministrit kirudes mõelgem sellele, et erinevalt paljudest ukrainlastest on meil kodu, kuhu peale tööpäeva pöörduda. Meil on kodudes soojus, vesi, elekter. Jah, seal on võib-olla jahedam, kui on olnud varasematel aastatel. Jah, me mõtleme läbi, mis kell ja palju me kasutame elektrienergiat. Aga me saame rõõmu tunda, sest meie lastel on kool, kus nad saavad konkurentsivõimelist haridust. Me oleme õnnelikud, sest meil ei lenda pommid. Ärgem hetkekski unustagem, et me oleme endiselt väga edukas rahvas, kes suudab ka hädasolijaid aidata. Me oleme suured ja suuremeelsed, kui ulatame hädas olevale Ukrainale abikäe nii siin kui seal. Me oleme väikesed ja väiklased, kui abivajajatele selja pöörame ning kõigist suhetest ainult omakasu otsime. Me ei murdu, me ei anna alla ja me saame hakkama!
Lõpetuseks. Eesti keel on imeline keel. Mitte ainult selles mõttes, et 99,99% maailma elanikkonnast seda ei valda. Eesti keeles on sõnaühendil „kokku hoidma“ kaks erinevat, aga antud kontekstis vägagi ühendavat tähendust. Me peame kokku hoidma ja ka kokkuhoidlikumalt elama. Agressori eesmärk on meid kõiki omavahel tülli ajada, nii siseriiklikult kui lääneriikide vahelistes suhetes. Needsamad nn. “lihtsate lahenduste“ pakkujad armastavad naeruvääristada üleskutseid mõlemaks – nii kokku hoidmiseks kui kokkuhoiuks. Minu arvates ei ole siin kummagi osas kohta naeruvääristamiseks. Koos oleme tugevad ja säästlikumalt oma ressursse kasutades vähem haavatavad. Ei maksa irvitada ei akende tihendamise ega poes hinnatõusudesse kriitilise suhtumise soovituste üle. Veel kord – me saame selle kriisiga hakkama kokku hoides ja kokkuhoidlikult elades.
Ja päris-päris lõpetuseks. See on väga hea eelarve, see eelarve on hooliva ja turvalise Eesti jaoks ning seda toetades on meil kõigil Eestis parem elada. Seetõttu kutsun teid üles toetama valitsuse esitatud eelarvet ning soovin teile konstruktiivset arutelu.
Tänan! Jõudu tööle!
Foto autor: Erik Peinar / Riigikogu