Taas on läbi saanud järjekordne aasta mandaadi algusest ja seetõttu aeg väikeseks vahekokkuvõtteks sellest aastast.

Uskumatu, et olen siin olnud juba kolm aastat ja üle poole mandaadist on läbi. Minu jaoks on aeg lennanud, sest töö on olnud väga huvitav, aga ka pingeline. Kui kuulsin oma last seletamas oma sõbrale, et ta on sündinud Eestis, aga kogu elu on elanud Belgias, siis sain aru, et kõik oleneb perspektiivist: tema jaoks on see aeg olnud üle poole elust (ja kogu elu, mida ta teadlikult mäletab), minu jaoks üsna lühike periood.

Eestis uue ülikiire internetivõrgu avamisüritusel digitaalsest ühtsest turust rääkimas.

Sel mandaadi aastal korda saadetu (s.o alates juulist 2016 kuni juulini 2017):

Raportid

Olin variraportöör või raportöör 15 erinevas raportis ja arvamuses (mida see täpselt tähendab, saab lugeda siit). Et luua võrdlusmoment, siis keskmiselt saab üks saadik terve mandaadi jooksul valmis 2,56 raportiga (eelmise mandaadi 2009-2014 andmed, sellele arvule lisanduvad arvamustekstid). Paljud minu raportid said ära hääletatud ja jõudsid ka tulemusteni. Paar algatust, näiteks digitaalse sisu direktiiv, Euroopa elektroonilise side koodeks ja elektrituru disain lähevad veel edasi.

Enamus teemasid on seotud digitaalse valdkonnaga. Siia alla käib nii digitaalse sisu direktiiv, mis puudutab tarbijaõigusi äppidega seonduvalt või materiaalsete kaupade direktiiv, mis reguleerib kaupade müümist internetis ja sellega seonduvaid tarbijate õigusi. Samuti tegelen e-privaatsusega, mis puudutab inimeste eraelu ja isikuandmete kaitset internetis ja autoriõiguse reformiga.

Energiapoliitikas oli (ja on) olulisemaks kaks algatust, mis on seotud elektrituru disainiga ehk sellega, kuidas Euroopa elektriturg peaks toimima. Praegu see nimelt ei toimi korralikult ja iga liikmesriik võitleb enda eest. Euroopa Komisjoni ettepanek on panna turud reaalselt toimima nagu nad toimivad Põhja- ja Baltimaades, aga sellele on Lõuna-Euroopast tugev vastasseis. Kuid seal on töö alles üsna algusjärgus ja konkreetsemad vaidlused seisavad ees sügisel.

Üldise digitaalse ja energiapoliitikaga seotud teemade hulgas on olnud ka anomaaliaid nagu näiteks väetiste direktiiv, mida sattusin tegema suhteliselt juhuslikult. Samas on siin nii, et soovid tegeleda failidega, millega kõik tahavad tegeleda, siis pead tegema rohkem tööd, et neid saada. Nii tulebki võtta vastu seadusalgatusi, mida keegi ei taha teha. Väetiste märgistamisel käib peamine vaidlus kaadmiumi taseme üle. Selles osas oli hääletus siseturu komisjonis just 13. juulil.

Ma ei hakka kõikidest failidest eraldi kirjutama, aga isiklikult kõige põnevamaks pidasin robootika ja tehisintellekti raportit, mille tegemise käigus oli meil palju põnevaid kohtumisi ja saime tutvuda paljude erinevate aspektidega, mis puudutavad seda valdkonda.

Esinemised

Tuleb välja, et see mandaadiaasta oli mul 66 esinemist (siia ei ole arvestatud kõnesid ja sõnavõtte täiskogu istungitel ja komisjonides), mis on 4 rohkem, kui eelmisel aastal. Ise imestame, kuidas see on võimalik, sest oleme enamus esinemiskutseid ära öelnud, sest tööd seadusandlusega on nii palju, et lihtsalt ei jõua. Esinemiste puhul eelistan alati paneeldiskussioone, sest need on elavamad, kui lihtsalt avakõned. Pealegi õpib seal teistelt paneelis osalejatelt palju.

Think Digital Summitil novembris, teemaks Euroopa digitaalne tulevik.

Ise korraldasin ka Tallinnas ühe seminari töötamise uuest reaalsusest, kus me arutasime selle üle, kuidas peaks reegleid muutma, et nad vastaksid sellele, kuidas töötamine on ajas muutunud. Kavatsen selle teemaga edasi tegeleda ja aja leides tulla välja ka omade ettepanekutega, mis selle töö käigus on koorunud.

Töötamise uut reaalsust käsitlev seminar mais Tallinnas.

Tunnustused

Tore on sel aastal tõdeda, et tublit tööd on ka märgatud ja mind on mitu korda ära märgitud kui Euroopa Parlamendi ühte mõjukat saadikut. Nii näiteks märkis VoteWatch mind ära 70 mõjuka saadiku hulgas septembris ja märtsis hinnati mind digitaalsetes ja tehnoloogiaküsimustes lausa 6. kohale 751 saadiku hulgas. Samuti märkis VoteWatch mind ära mõjukaima Eesti Euroopa Parlamendi saadikuna. Kui Politico loetles eesistumisega seoses 15 mõjukat eestlast Brüsselis, siis kuulusin samuti nende hulka.

Omamoodi tunnustus on olnud ka erinevate noorte liidrite hulka valimine. Nii osalesin oktoobris globaalsete noorte liidrite kohtumisel Napolis ja hiljem valiti mind Euroopa noorte liidrite hulka. Tegime siin omakeskis nalja, et kuna noored liidrid on alla 40-aastased, siis on tore, et mind igale poole ära valiti, sest sain juunis 40 :) . Aga need valimised ei ole lihtsalt valimised, vaid eelkõige võrgustiku loomised ja olen nende kohtumiste käigus tutvunud väga silmapaistvate inimestega nii äri, poliitika kui ka kunsti valdkonnas. See globaalsete noorte liidrite võrgustik toimib meil päris kenasti edasi ka pärast koosviibimist. Samuti on need alati kohad, kus saab Eestit promoda ja nii mõnelgi on tekkinud Eesti vastu suur huvi.

Globaalse noorte liidrite võrgusiku kohtumine Napolis.

Peale selle, et endal on väga hea tunne tunnustatud saada, siis tihti on veelgi toredam teisi tunnustada. Näiteks esitasin sel aasal Euroopa Kodaniku auhinna kandidaadiks “Teeme Ära!” algatuse ja minu suureks rõõmuks nad selle auhinna ka võitsid. Lähemalt saab lugeda siit.

Meediakajastus

On hästi teada, et Euroopa Liidu teemadega meediasse pääseda (eriti Eestis) on suhteliselt keeruline, kuna need teemad ei ole tavaliselt piisavalt sensatsioonilised.

France24 telekanali robootika debati salvestus.

Tihti, kui meil Brüsselis külalisgrupid käivad, siis nad imestavad, kui palju me siin tööd teeme ning kui vähe see välja paistab. Sellest olenemata püüan pidevalt siinseid teemasid lahti seletada nii blogis, arvamuslugudes kui ka raadios ja nii palju kui ma Eestis käin, siis ka televisioonis. Muidugi huvitab Eesti meediat rohkem sisepoliitiline olukord, mida kinnitab ka meediaraport, mis näitab, et enim seostatakse mind Eesti meedias Reformierakonna tegemistega, aga tunduvalt enam, kui eelmisel aastal on olnud pildis ka digiteemad, näiteks autoriõigus, jagamismajandus, internetiplatvormid ning pikemalt sai arutletud ka eelmainitud töötamise uue reaalsuse ja robootika teemadel, mainimata ei jäänud ka energeetikat puudutavad küsimused.

Huvitav ongi just vaadata Eesti versus välismaa meediakajastust. Uued tehnoloogiad ja nende reguleerimine, millele ma enamus oma ajast pühendan, pakub rahvusvahelisele väljaannetele väga suurt huvi. Rahvusvahelises pildis olidki kõige kuumemateks teemadeks robootika ja digitaalse ühtse turuga seotud algatused. Kui võtta, et Politico on kõige rohkem loetud ja ka kõige mõjukam väljaanne, siis seal oli mul kokku 16 intervjuud või artiklit. Sellist numbrit ei ole ma arvan kellelgi varasematest ega ka praegustest Eesti saadikutest ette näidata. POliticole järgnesid kajastused Prantsusmaal (eelkõige France24 kanalis). Suur asi on olnud ka kaks korda Guardianis sõna saada.

Kokkuvõttes, on olnud huvitav aasta, kuigi tempo on kohati olnud liiga pöörane. Aga nagu lapsena ei kõndinud ma kunagi, kui sai joosta, ei tee ma ka praegu asju vähem, kui saab teha rohkem :)

Nüüd aga liigun väljateenitud puhkusele ja kohtume uuesti augustis.