Mul pole otseselt mingit alust arvata, et üks või teine räägib tõtt. Tean ka, et kahtlustusi saab kergesti kõigi kohta tekitada ja alusetute süüdistuste esitamise praktikat ei tohiks juurutada ega õigeks pidada. Ometi kui ma loen avaldatud uurimisprotokolle, siis kaldub mu arvamus pigem ühele poole. Ja paraku see ei toeta erakonna poolt valdavalt esitatud seisukohta.
Juriidiliselt on sellel asjal kriips all. Prokuratuur ütles, et süüdistust ei esitata. Case closed. Paadunud süütuse presumptsiooni toetajana on mul hea meel, et õigusriigis inimesi kohtusüsteemis ei solgutata maksumaksja raha raisates, kui neile pole võimalik vettpidavat süüdistust esitada. Ja seni kuni pole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust, tuleb inimest käsitleda süütuna. Seetõttu pole toimunus enam vajalik urgitseda, küll aga pole kogu juhtum saanud poliitilist lahendust. Tegeletakse erakondade rahastamise küsimuste ülevaatamisega ja see on hea, aga poliitilist lahendust ei ole. Seni kuni erakond eitab probleemi olemasolu, ei saa seda lahendust ka tekkida.
Ma liitusin erakonnaga omast vabast tahtest ja seetõttu, et ma usun, et Reformierakond on ajanud Eesti asja hästi ja teinud palju head Eesti inimeste ja riigi hüvanguks. Mul on kurb näha, et praeguse skandaali tõttu saavad kahtluse varju kõik otsused, mis on tehtud ja head asjad on sootuks unustatud. Liberaalsel maailmavaatel on senini palju austajaid, aga skandaaliga seonduv kipub ideed varjutama. Kuidas saame enne asjale poliitilise lahenduse leidmist mingite tõsiseltvõetavate algatustega välja tulla?
Tore on näha inimesi, kes on Reformi nimekirjas ja julgevad oma arvamuse niimodi välja öelda nagu Teie.
Viimasele küsimusele vastates, siis kardan, et ei saagi. See vari jääb kauaks alles ja ei kustu võib olla enne, kui toimub suurem puhastumine.
Edu ja jõudu!
Iseenesest tore kuid kui mitu päeva on möödas koosolekust kus arvati välja erakonna liige Meikar? Kui arvamus on kaldu selles pooles, et Meikar räägib tõtt – kas pole siis tema väljaviskamine olnud teie arvates asjata? Miks Te ei öelnud oma arvamust välja enne, kui sellel oleks olnud kaalu? Mis poliitilisest lahendusest Te räägite kui valetab nii peaminister kui ka sotsiaalminister, kes teatavasti Teie erakonda juhivad?
Kallias Kaja, kas teile ei tundu, et olete ennast seganud üritusse mille päästmine Teile üle jõu käib?
Ootasin Teilt midagi sellist. Aga see pall on üsna arglikult ja ilma selge adressaadita üles visatud.
Mis poliitilisi lahendusi te näete? Tegemist on ju moraalikriisiga ja usalduse kaotusega. Esimeseks sammuks, et oleks võimalik rääkida poolehoidjate tagasivõitmiseks, peaks erakonna poolt olema oma tehtud vigade tunnistamine ja alandlik vabandamine. Mingi poliitiline lahendus ei lahenda reformi jaoks olukorda ilma selleta.
Ainuke poliitiline lahendus võiks olla erakonnasisene kõntsa väliapesemine aga see ei tundu eriti tõenäolisena. Aga, kui reform seda ei suuda, siis saab temast Savisaare sarnane paaria Eesti poliitmaastikul. Mina näen ainsa võimaliku lahendusena suurkogul erakond laiali saata ja alustada uue nimega ja ilma ennast määrinud nimedeta puhtalt lehelt.
Tervitan Kaja Kallase julgust, et avaldasite siiralt omi mõtteid, hoolimata võimalikust järgnevast erakonna kriitikapilvest! Mul tekkis seoses skandaaliga ka mõte, et valijana on mul raske oma otsust teha, sest valides reformierakonnast endale meelepärase kandidaadi, nt Kaja Kallas, saan valitsuse etteotsa jälle sama seltskonna pisitillukese enesekriitikaga inimesi (tulenevalt Eesti proportsionaalsest valimissüsteemist). Mida teha?
Viimastel aegadel kujunenud kontekstis on tõesti julge tegu väita, et uurimisprotokoll ei toeta erakonna poolt „valdavalt“ esitatud seisukohta. Kaalu sellele väitele lisab Sinu advokaadistaatus. Kuid „valdavalt“ on põhjendatud kasutada vist alles pärast seda tunnistust siin, sest seni on parteiline distsipliin hästi vett pidanud ja see on veidi hirmutav.
Olgu selle liberaalse maailmavaatega nagu on, aga poliitiku peamine tööriist on ju avalik kõne, mille tõsiseltvõetavust võib vaadelda ethos–pathos–logos raamistikus. Selle esimesega on meil juba ammu keskpärased lood ja „oletatav laen ämma kapist“ lihtsalt toob selle utreeritumalt esile, nii et kõik saavad lõpuks aru, millega tegu. Aga ilma ethoseta pathos ja logos enam ei tööta – mis tööriistad siis kapist välja võetakse?
Kurb on see, et selja sirgu ajamiseks Eesti vabariigis peab sinu nimi olema vähemalt Kallas või Raud. Raud marginaliseeriti kõige kõrgemal tasemel üleoleva kergusega. Ehk läheb Kallasel paremini.
See jutt meenutab pisut Reformierakonda sellisena, nagu ta kunagi aastate eest oli. Pean silmas neid aegu, kus tõepoolest ettevõtlusvabaduse eest seisti; neid aegu, kus ka erakonnasisene opositsioon (kui seda oli) ära kuulati. Praegu on ettevõtet puhttehniliselt küll lihtne asutada, aga see on siiski vaid formaalne külg, tegevuse reaalne alustamine on kasvõi kõrgete tööjõumaksude tõttu sama raske kui ennegi. Reformierakonna seletamatust muutumisest kirjutas Olev Vaher oma avalikus kirjas ja ta ütles seal küllalt palju ära. Ja üldjoontes nõustun Vaheri seisukohtadega – kui ma kunagi noore ettevõtjana erakonda veidi sponsoreerisin ja kaalusin isegi liikmeks astumist, siis täna ja praegu kahtlen ma tugevalt mõlema tegevuse mõistlikkuses.
Mis sellesse skandaali puutub, siis ega see mu arvates poliitilist lahendit ei saagi, sest selleks on kõik võimalused käest lastud. Valijale paistab paratamatult, et ‘ju seal midagi ikka oli’, samas ei ole loogiliselt seletatav, miks süüdistuse esitaja kaks aastat vait oli. Kuna midagi ei uuritud, siis adekvaatset kirjeldust toimunust ei hakkagi ju olema.
Ühinen Helary seisukohaga puuduliku valimissüsteemi üle, sest mitmete häältepüüdjate kogutud hääled jõuavad praegu ju ikka nimekirja tipus olijatele – ja tulemus on jätkuvalt poliitika, kus valijatest hoolitakse vaid paari kuu jooksul enne valimisi. See ei ole normaalne ega euroopalik.
Kas Reformierakond muutub kunagi tagasi sama edumeelseks ja läbipaistvaks (ilma tagatoata) erakonnaks nagu ta kunagi oli ja mis peaks selleks juhtuma?
Sul on täiesti õigus, et seni kuni ei ole taastatud usaldus ja Reformierakonnas ei ole toimunud sisemist puhastust on kõigil Reformierakonna otsustel ja tegevusel vari. Iga otsuse ja iga tegevuse puhul otsib uudistega kursis olev EV kodanik selle taga peituvate ärikas-annetajate kõrvu. Näiteks kas Keit Pentus-Rosimannus ja Michal toetavad nii jõuliselt taastuvenergiatootjaid, sest taastuvenergia tootjad piisavalt suure annetuse/altkäemaksu teinud?
Minu soovitus on erakonnas sisemine puhastus teha ja sundida juhtkond eesotsas Michali, Lillo ja Ansipiga(sest juht vastutab) erakonnast lahkuma, sest muidu lasub nende tekitatud valetaja maine teie kõigi peal.
Minu jaoks muutis Reformierakonna veel sammu võrra nõmedamaks see, et oma kapist Lillo pandud raha leidjad said selle pealt tulumaksu tagasi. Ehk lisaks änksale skeemile said kutid veel riigilt omale raha välja petta. See kes leidis kapist 50keeksi sai 10,5keeksi järgmise aasta märtsis tulumaksu tagastust.
See ei ole päris nii. Sest ei saa annetusi tulumaksu vabalt piiramatus summas, seaduses on täpselt määratletud kui suures ulatuses annetusi saab teha tulumaksuvabalt. Aga loomulikult on selline aastate tagune skeemitamine vastik ja läbinähtav valega eneseupitamine veelgi enam.
Kaja, mul on siiras heameel, et Te suutsite säilitada oma näo. Samas, midagi vähemat poleks ma Teilt ka oodanud.
Peale Jürgen Ligi shovinistlik, seksistlikke, Ida-Euroopalikke kommentaare Kolmeraudses võib öelda:
– Sa kuulud samasse liigasse Saksamaa Põhiseaduskomisjoni ja Nobeli majandusteadlase Krugmaniga. Ka neid meie minister ei mõista.
– Sul on toimiv südametunnistus, sest enne oma arvamuse väljaütlemist ei konsulteeri sa valetajatega partei juhtkonnast olgugi, et neil on võim
– Sa oskad kasutada tänapäeva meediat erinevalt Ligist kelle möläytykset kuidagi alati kontekstist välja satuvad.
– Sul on nüüd ka naiste, noorte ja haritute tugi.
Kasuta see hetk ajaloos ära! Sul on ajakirjanduse tugi, mis on palju olulisem kui parteijuhtkonna toetus. Esita Ligile kõigi naiste, noorte ja Eesti ühiskonna nimel väljakutse – palu tal vabandada või tagasi astuda. Sinu võimuses on praegu peatada vaikiva ajastu ning ülbete vanameeste võimutsemine või taanduda mugavasse broileri seisu. Kaotada ei oleks siin midagi, sa ei ole ju Michal kes peale Reformierakonna rahastamise korraldamise midagi muud ei oska.
Kaja, aga pasolinilikult – kas sina, kes sa oled “poliitilisse maailma” sisenenud, kellel on võimalus saada ka tõendeid, mitte ainult neid vihjeid, mida sa siin nii sirgjooneliselt jagad, kas sa suudaksid anda meile, valijatele, ka nimesid? Kes seisavad Reformierakonna hämarate annetuste taga?
Tegelikult mind, valijat, maksumaksjat lihtsalt huvitab see, kes toetavad erakondi. Ma tahaksin kontrollida mingi võimuloleva partei ettevõetud seadusandlusi ja nende mõju konkreetsetele rahastajatele. Praegu mul ei ole võimalik kontrollida, kas Eesti valitsuses leidub korrumpeerunud isikuid (ükskõikmilline erakond võimul on) ning see häirib mind väga. Võim korrumpeerib alati, kõik inimesed on lihast ja luust ning sarnased, ainus, mis seda tagasi hoiab, on kontrollivõimalus.
Kas Sina suudaksid Eesti demokraatiale anda seda, mida USA on andnud oma demokraatiale Nixoni ja Clintoni kaudu?
[ Vihjed tekstile siit: http://itaalia.wordpress.com/2008/03/10/misasi-on-see-riigipoore-ma-tean/ ]
Kaja, Sinu käes on praegu selline võim, et Sa ei oska seda ise ettegi kujutada. Käitu sellega rahulikult kuid kindlalt. Kuigi Sul on filosoofiliselt üks maailmavaade nii Ansipi kui Ligiga, ei tähenda see seda, et sa peaksid leppima nende arrogantsusega. Kui nad julgevad Sind proovida ära nullida, siis võid kindel olla, et Sina jääd aga nemad lähevad.
Nõustun Toomasega ja loodan väga, et Teie selg jääb sirgeks. Eestile on Teid väga vaja, Kaja!
Jõudu, Kaja! Mulle on lihtsalt arusaamatu, miks erakonnas ei taheta vastu võtta kõige inimlikumaid käitumise reegleid. Eetikakoodeks on ju nagu kümme käsku või kommunismiehitaja koodeks. Kõik õige, kuid täita raske. Aga sinna poole peame püüdma, eriti rahvasaadikud ja riigiteenistujad. Enamik inimesi ju käitubki selle järgi. Seetõttu vastuseis oma erakonnas tekitabki järjekordset võõristust.
Ole tubli ja mul oleks väga hea meel, kui järgmisel suurkogul kandideeriksid erakonna esimeheks. On tõesti muutuste aeg!