Koroonakriisis oleme palju püüdnud teha ära nähtamatute ohvrite aitamiseks. Samal ajal on meil aga ka nähtamatud kangelased – meie eesliinitöötajatest arstid, õed, hooldajad, politseinikud, päästjad, kiirabiautojuhid, õpetajad ja paljud teised, kes on kogu kriisi vältel igapäevaselt on teinud oma tööd erakordse koormuse all. Kurtmata ja kurnatuse kiuste, suure hoolimisega.
Omikron-tüve levik on pannud erilise koormuse alla perearstikeskused. Seetõttu võtsin eelmisel nädalal kaks varahommikust tundi, et kogeda seda, mida kogevad praegu telefoni vastu võtvad pereõed. Samuti nägin vahetult, kui intensiivne töö perearstikeskustes praegu kulisside taga tegelikult toimub ning kuidas arstid ja õed toime tulevad.
Mind võtsid lahkelt vastu Kivimäe Perearstikeskuse perearst dr Karmen Joller ja pereõed. Ametinimetuseks sain „vabatahtlik registraator“. Püüdsin leida telefonis patsientide muredele lahendusi, nagu perearstikeskustes üle Eesti seda iga päev tehakse. Pereõde Caryna Bogdanov istus minu kõrval ja abistas keerulisemate küsimuste korral.
Need ligi kaks tundi, mis ma perearstikeskuse registratuuris kõnedele vastasin, oli telefon sõna otseses mõttes punane ja vilkus väsimatult. Lõviosa patsiente pöördus koroonaga seoses – sooviti saada PCR-testile saatekirju, haigestunud patsiendid vajasid ravisoovitusi ja oli ka arvukalt neid, kes kõige enam soovisid infot.
Ja kahjuks oli ka kõnesid, mis ei pääsenudki liinile ja kellele ei jõudnud ka tagasi helistada. See on perearstikeskuste uus paratamatus. Dr Jolleri sõnul saab Kivimäe Perearstikeskus päevas koguni 600-1500 kõnet, paljud helistavad korduvalt. Kui varasemalt suudeti kõigile tagasi helistada, siis omikroni ajastul enam mitte ja nii on see paljudes perearstikeskustes.
Seda kinnitavad Eesti Perearstide Seltsi äsjase uuringu tulemused. 99% vastanutest kinnitas, et praegune telefonikoormus on kasvanud võrreldes harjumuspärasega, kusjuures koguni 34,5% vastasid, et telefonikõnesid tuleb koguni nii palju, et hea, kui pooled kõnedest liinile pääsevad… Ja 35,1% vastanutest nentis, et töötajad on täiesti kurnatud. Enamikus keskustes on tööaeg pikenenud – perearsti tavaline tööpäev on veninud 12, pereõel 10 tunnini. Ning 83,6% vastas, et on covid-pandeemia tõttu tundnud, et ei jaksa enam teha oma tööd senise jõudluse ja rõõmuga.
See on sügavalt murettekitav olukord – mure nii inimeste pärast, kes liinile ei pääse, ja meie perearstide ja -õdede pärast, kes selle pöörase koormuse all töötavad.
Suur tänu Eesti Perearstide Seltsile, kellega läbi koroonakriisi oleme sidet hoidnud ja infot vahetanud. Ja tänu Kivimäe Pererarstikeskusele, kes võimaldas mul heita pilgu perearstide ja -õdede tööellu sel keerulisel ajal. Head perearstid ja pereõed kogu Eestis – teete väga vajalikku tööd ning soovin teile südamest vastupidamist.
Nagu ütlevad ka perearstid ja nagu ütleb teadusnõukoda – omikron ei ole vaid nohu, see on tõsine haigus. Vaktsineerimata inimesele võib omikron olla sama ohtlik kui eelmised tüved – ka haiglates on meil ju praegu ülekaalukalt just vaktsineerimata inimesed ja patsientide arv järjest kasvab. Nakatumise eest pole kaitstud keegi, aga raske põdemise eest küll – tõhustusdoosiga vaktsineerimine annab laiema kaitse kõikide tüvede vastu. Vaktsineerimisega aitate seega kaasa ka perearstide ja -õdede suure töökoormuse vähenemisele. Nemad tahavad aidata, aga palun aidake ennast ja neid ka ise ning vaktsineerige.
Muide, keegi toreda Kivimäe Perearstikeskuse patsientidest ei pea muretsema – ma ei ole küll kliiniku igapäevane töötaja, kuid olen tõotanud nii käsi südamel kui allkirjaga paberil, et kõik info patsientide kohta, mida telefonis kuulsin, jääb täiesti konfidentsiaalseks.