Kõne Riigikogule teadus- ja arendustegevusest

Jan 23, 2023, autor Kaja Kallas

Kõne 23. jaanuaril 2023 teaduse- ja arendustegevuse seisust ning perspektiividest

Austatud Riigikogu esimees, head Riigikogu liikmed

Euroopa Teadusnõukogu president Maria Leptin on öelnud, et teadus on oma olemuselt katse mõista meid ümbritsevat maailma. Teaduse olulisus ja mõju seisnebki selles, et vaid ümbritsevat mõistes saame seda teadlikult ja meid soovitud suunas muuta. Teadmise ja teadmatuse vahel asetseb arvamus, asetseb usk. Innovatsiooni aga ei tehta usupõhiselt, vaid teadmispõhiselt. Teadus- ja arendustegevuses peaksime seetõttu nägema keskset tööriista meile oluliste muutuste läbiviimisel ühiskonnas, majanduses, elukeskkonnas ja riigivalitsemises.

Iga tulevase teadlase tee algab lasteaiast või põhikoolist. Eesti koolid on maailmas ühed parimad ja Euroopas olemegi parimad. Selle üle võime uhked olla. Seoses Eesti kooliga tahan ma seejuures kogu südamest tänada neid Riigikogu liikmeid, kes toetasid eestikeelsele haridusele üleminekut. Üks aspekt, mis on vähe tähelepanu saanud, on see, et kõik PISA testid on selgelt näidanud, et siinsete vene õppekeelega koolide õpilaste tulemused jäävad eesti õppekeelega koolides käivate eakaaslaste omadele tunduvalt alla. Seepärast julgen ma arvata, et just see eestikeelsele haridusele ülemineku otsus oli Eesti teaduse tuleviku seisukohalt möödunud aasta vaata et kõige olulisem. Ma olen kindel, et see saab meie teadus- ja arendustegevust tulevikus mõjutama rohkem, kui paljud teist praegu endale tunnistadagi oskavad.

Aga läheme nüüd päris teadus- ja arendustegevuse seisu ning perspektiivide juurde. „Eesti 2035“ strateegias seatud eesmärkideni jõudmisel saabki tõenäoliselt otsustavaks see, kas oskame siinset teadus- ja arendustegevust selliselt suunata, et see Eesti inimeste ja ühiskonna vajadust parimal viisil toetaks. Teadlase uudishimul põhinevatele alusteadustele lisaks vajame praegusest enam ühiskonda ja majandust toetavat rakendusteadust. Mitte keegi teine maailmas ei võta uurida Eesti ühiskonna, majanduse ja keskkonna kitsaskohti, et meie inimeste elujärge parandada. Peame seda ise tegema.

Austatud Riigikogu

Oleme teadus- ja arendustegevuseks planeeritud eelarvet juba mitu aastat järjepidevalt tõstnud. Riigieelarvest ei ole teadus- ja arendustegevuseks kunagi eraldatud rohkem vahendeid kui käesoleval 2023. aastal – 386 miljonit eurot. Seda on 51 miljonit rohkem kui eelmisel aastal.

45 protsenti riigieelarve teadus- ja arendustegevuse rahadest oleme sel aastal suunanud ühiskonna ja majanduse võimekuste kasvatamisele. Peame jälgima, et soovitud muutus ei tooks kaasa teadusrahastuse liigset killustatust ja bürokraatiat.

Mis veelgi olulisem, eelarvestrateegia raames otsustasime erakorraliselt tõsta ka kõrghariduse riigieelarvelist rahastust korvamaks kõrgkoolide aastate jooksul tekkinud alarahastust. See on tänase valitsuskoalitsiooni üks kõige olulisematest kokkulepetest. Ilma tugeva kõrghariduseta ei suuda me täita tööturu nõudlust haritud töötajate järele ega tõsta Eesti riigi konkurentsivõimet. Nelja aastaga plaanime kõrghariduse tegevustoetust tõsta ligi 130 miljonit eurot. Alarahastuse tõttu on ülikoolidel tulnud õpetamiseks puudujäävad vahendid võtta teadusrahastuse arvelt. Tulevikus see enam nii ei ole.

Eelmisel aastal lõpetasin teadus- ja arendustegevuse ülevaate mõttega, et oleme teiega koos kogemas seda hetke, kui Eesti tugev teadus hakkab muutuma Eesti ühiskonna ja majanduse tugevuseks. See muutus on täna nähtavam kui see oli aasta tagasi. 2021. aastal kulutati teadus- ja arendustegevusele Eestis 551 miljonit eurot, mida on 15 protsenti enam kui aasta varem. Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse kasvasid naabritest tublisti kiiremini.

Suurt kasvu teaduskulutustes nägime juba teist aastat ja kõigis sektorites, enim aga ettevõtetes ja ülikoolides. Avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud olid 2021. aastal 237 miljonit eurot, kasvades 13 protsenti.

Eesti ettevõtted panustasid 2021. aastal teadusesse 314 miljonit eurot, 42 miljonit eurot rohkem kui aasta varem ja poole rohkem kui alles kolm aastat tagasi.

Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulude veduriks ei ole enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna ettevõtted, millega olime aastaid harjunud, vaid enim on kolme aastaga teaduskulusid tõstnud just töötlev tööstus, mis annab lõviosa meie ekspordikäibest. Töötleva tööstuse ettevõtete kulud teadusele ja innovatsioonile on kolme aastaga kasvanud kaks ja pool korda. Ettevõtjad on mõistnud, et me ei ole enam odava tööjõu maa ja peame oma konkurentsivõime tõstmiseks töötama nutikamalt.

Üha rohkem Eesti ettevõtteid näeb teaduses ja innovatsioonis kasu – teadus- ja arendustegevusse panustavate ettevõtete arv kasvab. Üha rohkem panustab arendustegevusse ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid. Oma osa selles võib olla Tööandjate Keskliidu 2% klubi tublil teavitustööl, ent kindlasti vaatasid ettevõtted koroonakriisi kontekstis ka oma äriprotsesse üle.

Teadlaste ja inseneride arv ettevõtetes kasvab ja seda juba kolmandat aastat. Erasektorisse lisandus 2021. aastal 220 täistööajaga teadlast ja inseneri, viimase kuue aastaga on teadlaste ja inseneride arv ettevõtetes kahekordistunud. Me liigume seatud eesmärkide suunas.

Nende muudatuste mõju peaks õige pea jõudma meie tööjõu tootlikkuse näitajatesse. Selles oleme teiste riikide võrdluses edenenud, jõudes 2021. aastal 86,7 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Alates 2010. aastast on tööjõu tootlikkus võrdluses Euroopa Liidu keskmisega tõusnud 17 protsendipunkti, kuigi ka teised riigid on pingutanud. Meie eesmärk on jõuda aastaks 2035 ambitsioonika 110 protsendini Euroopa keskmisest.

Head kuulajad

Akadeemilise teaduse tasemelt oleme tugevamad, kui meie suurus ja rikkus lubaksid. Ajakirja Times Higher Education koostatavas ülikoolide edetabelis jõudis Tartu Ülikool esmakordselt 250 parima ülikooli hulka. Niinimetatud Uue Euroopa ülikoolide seas tähendab see kõige kõrgemat kohta. Teadusartiklite viidatavuse poolest, mida peetakse nende mõjukuse näitajaks, on Tartu Ülikool maailmas lausa 115. kohal.

Ülikoolides on teisigi tähelepanuväärseid suundumusi. Jaanuaris tegi Euroopa Komisjon otsuse eraldada Eestile 30 miljonit eurot kahe teaduse tippkeskuse loomiseks. Personaalmeditsiini ja digibioloogia teadus- ja arenduskeskused luuakse Tartu Ülikooli juhtimisel. Kuna keskused tegutsevad TAIE strateegia fookusvaldkondades, oleme valitsuses teinud otsuse teise samapalju Eesti riigi poolt juurde anda, et võimekust neis valdkondades veelgi suurendada.

Euroopa kõige mainekamaid teadusgrante annab välja Euroopa Teadusnõukogu. Eesti teadlased on neil konkurssidel varasemast edukamad. Kui aastatel 2008 kuni 2021 sai selle grandi ühtekokku 11 Eestis töötavat teadlast, siis 2022. aastal lisandus sellesse ritta veel kolm meie ülikoolide teadlast.

Näiteks taimeökoloog Marina Semtšenko sai rahastuse, et luua Tartu Ülikooli töörühm uurimaks taimeliikide geneetilisi muutusi, mis mõjutavad liikide püsimist ja seeläbi kogu ökosüsteemi toimimist muutuvas kliimas. Grandisaajatest kaks tulid Eesti ülikooli järeldoktorantuuri mujalt Euroopast ja kolmas tegi oma järeldoktori Briti ülikooli juures, ent tuli seejärel Eestisse tagasi. See näitab, et meie ülikoolid suudavad väga tugevaid noorteadlasi siia tööle tuua ja meie välisteadlastele suunatud toetused on tõhusad.

Räägin oma ettekandes varsti ka planeeritavast rakendusuuringute keskusest, aga enne veel paar sõna ülikoolide võimalustest. Ülikoolid on, nagu juba öeldud, arenenud kiiresti nii oma kvaliteedinäitajates kui edetabelites. Selle üle rõõmustades nendin teatud kadedusega, et saab veel paremini. Mul on hea meel tõdeda, et ka Eesti kõrgkoolid on julgelt otsimas võimalusi koostööks erasektori ja ülikooli teadlaste vahel. Ma olen päris kindel, et juba üsna varsti saame lähemalt rääkida oma edulugudest, nagu näiteks Tartu Ülikoolile kuuluv üsna hiljuti tegutsema hakanud UniTartu Ventures.

Innovatsiooni ja arendusi, mille üle uhked võime olla, on meil küllaga. Nii näiteks on värske üleeuroopalise uuringu kohaselt Eesti teadlaste loodud keeletehnoloogia maailma tipus. Teadlaste katsetused masintõlke, kõnetuvastuse ja kõnesünteesi vallas on jõudnud faasi, kus neid on võimalik tavaelus rakendada. See loob vaegkuuljatele ja -nägijatele võimalusi osaleda õpingutes ja  tööturul, aga ka meile kõigile, et õppida keelt või kasutada automaattõlget ning kõneroboteid. Olete kindlasti kuulnud kampaaniast „Anneta kõnet“, mille kaudu on meil kõigil võimalik Eesti keeletehnoloogia arengusse oma panus anda. Usun, et sellised tehnoloogiaarendused aitavad keelel areneda ja säilida.

Pikaajalist intensiivset teadustööd eeldavate ettevõtete toetamine on olnud riikliku innovatsioonipoliitika uueks suunaks. Teadusest välja kasvanud aja- ja rahamahuka süvatehnoloogia valdkonna ärimudelid eeldavad nii tegijatelt kui ka investoritelt hoopis teistsuguseid kompetentse. Tugeva teadus- ja start-up-riigina on meil olemas teadmised ja oskused, mida siin kokku panna.

Hea näide sellest on ettevõte R-S Osa, mis käivitas seitse aastat tagasi TalTechi teadlaste uurimistöö põhjal põlevkivituha väärindamise rakendusuuringud. Koos teadlastega arendatud tehnoloogia abil muudetakse kasutu jäätmena seisev põlevkivituhk tooraineks, millest saab toota igapäevaeluks vajalikke esemeid, nagu värvid, aknaraamid või põrandakatted. Seejuures seotakse tootmise käigus igal aastal toodetesse tuhandeid tonne CO2-te. Demotehas Narva lähedal valmib 2024. aastal.

Edukad olid ka valitsuse jõupingutused tuua Eestisse NATO innovatsioonikiirendi DIANA üks kahest Euroopa peakorterist. Kiirendi eesmärk on luua ja katsetada kahese kasutusega tehnoloogiaid, mida saab samal ajal rakendada nii kaitse-eesmärgil kui ka igapäevaelus.

Ettevõtte Skeleton Technologies’ edule aluse pannud teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson pärjati eelmisel aastal Euroopa aasta leiutaja auhinnaga. Nende töö tulemusel ehitatakse täna kondensaatoreid, mis on pikema elueaga, töökindlamad, kiiremini laetavad ja väiksema keskkonnamõjuga. See on näide sellest, kuidas teadlaste ideed ja tugev meeskonnatöö, kohtudes siinse start-up-kogukonna pealehakkamisega, vormub ettevõtte konkurentsieeliseks ja tehnoloogiaks, mis muudab valdkonda.

Teaduses ja innovatsioonis on toimumas palju sellist, mille üle heameelt tunda ja mis toetab Eesti pikaajalisi sihte. Suur tänu nii teaduskogukonnale kui ka ettevõtjatele selle koostöö eest.

Austatud Riigikogu

Teadustulemuste muutmine innovatsiooniks ja seeläbi ettevõtte konkurentsieeliseks on keerukas ja võtab aega. Rakendusuuringute rahastamise osakaalu seisukohast peame veel pingutama, et Euroopa innovatsiooniliidrid kinni püüda. Teiste riikide näited kinnitavad, et iga riigi poolt rakendusuuringutesse investeeritud euro toob aga tagasi 3–4 eurot maksutulu.

Teadus- ja Arendusnõukogu soovitab minna edasi Eesti oma rakendusuuringute keskuse loomisega, mis lähtuks just siinsete ettevõtete vajadustest ja võimalustest. Sellise keskuse eesmärgiks on toetada ettevõtteid rakendusuuringute ja tehnoloogianõustamisega, luua suutlikkus viia teadustöö tulemused süsteemselt laborist tootmisse. Ülikoolide tippkompetentsi kasutamine lihtsamate rakendusuuringute tegemiseks ei ole otstarbekas, kuigi nõudlus nende järele on suur. Pean oluliseks, et keskuse näol loome kasvulava teadlastele, kes soovivad töötada väljaspool ülikooli.

Rakendusuuringute keskus alustab valdkondades, kus analüüside põhjal on sellise toe järele suurim vajadus, aga ka suurim äriline potentsiaal. Sellisteks valdkondadeks on biorafineerimine, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogia, droonitehnoloogia ja terviseandmed.

Tööandjate algatusel on valminud innovatsioonitrepi tööriist, mille abil saab iga ettevõtja hinnata, kui uuenduslik ta on ja mida edasiseks arenguks vajab. Riik saab omakorda disainida teenuseid, võttes arvesse arenguetapi erinevatel astmetel olevate ettevõtete vajadusi. Teenuste ja toetuste ümberkujundamine selle alusel viiakse lõpule juba suveks.

Riigikogu töölauale on jõudnud riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtimise olulisim regulatsioon: teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu. See on osapoolte vahel saavutatud keeruka ja aega nõudva kompromissi tulemus. Esmakordselt reguleerime seaduse tasemel ettevõtete innovatsiooni toetamise mehhanismid, teaduseetika ja avatud teaduse korralduse põhimõtted. Loodan, et Riigikogu menetleb seda eelnõu kiiresti ja mõtleb konstruktiivselt kaasa.

Valdkonna arengukava TAIE elluviimisega oleme samuti edasi liikunud. Koosloomes partneritega on välja töötatud nelja fookusvaldkonna teekaardid, mis on arengukava meetmete käivitamise aluseks.

Üheks selliseks on avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmisele suunatud meede. See annab poliitikavaldkondadele ja kohalikele omavalitsustele senisest paremad võimalused avalike teenuste teaduspõhiseks arendamiseks ning katsetuste tegemiseks. Ka riigivalitsemises peame olema nõudlikud ning leidma uudsed teaduspõhised lahendused.

Novembris toimunud teadus- ja arendusnõukojas arutasime, kuidas ühiskondlik tellimus paremini teadlasteni viia. 20 protsenti igal aastal teadusele ja arendustegevusele eraldatavast ühe protsendi lisarahast oleme suunanud läbi ministeeriumite. Pean oluliseks, et see jääks niimoodi ka edaspidi. Ministeeriumite võimekus neid vahendeid kasutada on erinev ja see vajab tugevdamist, aga me ei loobuda ideest kasutada teadlaste abi ümbritsevate protsesside mõistmiseks.

Üks suurimaid ülesandeid järgnevatel aastatel on talendipoliitika. Rohkem teadlasi ja insenere ei vaja ainult uus rakendusuuringute keskus, vaid ka ettevõtted ja ülikoolid ise. Doktorikraadiga spetsialistide osakaal Eesti tööealiste elanike hulgas on kasvamas. 2022. aastal pöördus kasvule ka doktorikraadide kaitsmiste arv. Doktoriõpingute ja teadlase karjääri vastu huvi kasvatamiseks käivitasime eelmisel aastal doktoriõppe reformi. Sarnaselt IT-akadeemiaga on kavas avada inseneriakadeemia, et suunata noorte erialavalikuid ja kasvatada insenerivaldkonna lõpetajate arvu.

Peame suutma sektorite vahel liikumise lihtsustamist, et teadlane saaks teatud perioodil töötada ettevõttes, koolis või riigiasutuses, kartmata, et see võtab temalt võimaluse uuesti teadlasena töötada. Peame jätkama ka püüdlusi tuua Eestisse tagasi võõrsile õppima ja tööle läinud eestlased ning jätkuvaks kasvuks peame kindlasti vaatama ka välistalentide poole.

Head saadikud

Barack Obama on öelnud, et riik, mis paneb täna kõik oma panused teadusele ja innovatsioonile, valitseb homme maailma majandust. Väikeriigina on meie eesmärgid teised, ent ühiskonna ja majanduse muutumine teadusmahukaks on ainus viis tuleviku Eesti arengut kestlikult rahastada. Viimaste aastate poliitikamuudatused on toetanud valdkonna arengut suunas, mille nimel oleme kaua töötanud.

Oleme parandanud nõrkusi, kaotamata oma tugevusi. Meie teadlased on endiselt maailma tipus. Teadus- ja arendustegevuse mahud kasvavad nii avalikus kui ka erasektoris, kiiremini just viimases. Senisest enam suuname riigieelarve vahendeid ühiskonna ja majanduse arengut toetavatele rakendusuuringutele, kuid väärtustame ka alusteaduseid.

Lõpetuseks.

Tulen veel korra tagasi sinna, kust alustasin, et rõhutada hariduse olulist meile kui väikeriigile. Hea haridus tagab eesti kultuuri ja keele kaitse ja arengu, Eesti riigi ja kodaniku konkurentsivõime ning säästab kulusid sotsiaalabile, tervishoiule ja turvalisusele. Kõik anded peavad leidma arendamist ning haridus peab vastama tulevikutöö vajadustele. Minu selge soovitus kõigile noortele on üks – õppige nii palju kui vähegi suudate ja jaksate. Haridus on kõige kindlam tee eduka karjääri poole, toimetuleku probleemid on aga tihti poolikuks jäänud haridustee nägu. Eestis on suurepärased koolid ja ülikoolid, kasutage võimalust neis õppida. Facebooki Ülikool kõlab ju ka uhkelt, aga tõelisi teadmisi, mitte usku ja arvamusi, annavad ikka päris koolid ja päris ülikoolid.

Võin öelda, et Eesti on jätkuvalt teadmispõhiseks ühiskonnaks kasvamise kursil.

Tänan teid kuulamast!