Kõne Riigikogule: „Eesti 2035“ elluviimise ülevaade

Nov 14, 2022, autor Kaja Kallas

„Eesti 2035“ elluviimise ülevaade Riigikogus 14. novembril 2022

Austatud Riigikogu, lugupeetud saadikud,

Eelmisel kevadel siinsamas saalis Riigikogu poolt vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ lepiti kokku Eesti riigile ja rahvale pikaajalised sihid ja nendeni jõudmiseks vajalikud muutused. See on Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööd toetav strateegia, mille elluviimisel on Riigikogul väga oluline roll.

Mul on hea meel, et see strateegia ei ole jäänud vaid paberile pandud kokkuleppeks, vaid on kujunenud riigile oluliseks instrumendiks. „Eesti 2035“ strateegias seatud sihid annavad hea orientiiri, mis aitab erinevate kriiside ja muutuste keskel suunda hoida. Aga justnimelt nende muutuste tõttu tuleb aeg-ajalt sihtideni jõudmise teekonda kohandada. Seetõttu uuendabki Vabariigi Valitsus igal kevadel „Eesti 2035“ tegevuskava, mis hõlmab strateegia elluviimiseks kavandatud reforme ja olulisemaid muudatusi.

Hea Riigikogu

Ma tean, et sellised arengustrateegiad kipuvad paraku tihti jääma juba oma numbrirägastiku ja kantseliitliku kõnepruugi tõttu paljudele eluvõõraks kuivaks järjekordseks pabertiigriks, millega ennast samastada ei suudeta. Aga mõelgem siis lihtsalt ja arusaadavalt – see dokument koos oma numbrite ja kuiva statistikaga kirjeldab tegelikult seda, millises Eestis meie lapsed ja lapselapsed elama hakkavad. 13 aastat, mis on jäänud aastani 2035 on vaata et aeg, mille jooksul kasvab meil peale uus põlvkond. Või kui olla kantseliitlik ja absoluutselt täpne, siis pool põlvkonda. Ja nii, meie järeltulijatele mõeldes, muutub ka see kuivavõitu arengustrateegia ehk pisut elavamaks.

Oleme strateegia pikaajaliste sihtide raames seatud eesmärkide saavutamisel üsna teekonna alguses. Sellegipoolest on juba praegu oluline jälgida, kuidas meil läheb ning hinnata, kas oleme õigel teel. Sihtide poole liikumist aitab andmepõhiselt hinnata riigi keskseid mõõdikuid koondav statistikaameti lahendus Tõetamm. Praegu näitab see, et osade eesmärkide poole liikumine edeneb üsna jõudsalt, näiteks tööjõu tootlikkus, teadus- ja arendustegevuste kulude osakaal SKPs, konkurentsivõime kasv. Siiski, osade eesmärkide saavutamisel teevad statistika ja trendid murelikuks. 

Toon oma ülevaates välja olulisemad arengud „Eesti 2035“ strateegia viie võrdväärselt olulise sihi lõikes.

Strateegia seab sihiks, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.

Arukaks inimeseks olemise üheks eelduseks on haridus ja hea hariduse üheks alustalaks on head õpetajad. Riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ on rõhutatud õpetajate järelkasvu olulisust kõikidel haridustasemetel. Eesti õpetajaskond vananeb, pooled meie õpetajatest on vanemad kui 50. eluaastat. OSKA hariduse ja teaduse uuringuaruandes nenditakse, et eriti kriitiline on koolides seis loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajatega – just need on valdkonnad, mille teadmisi uue põlvkonna töökohad eriti vajavad. Õpetajate puudusega tegelemiseks on koostatud õpetajate järelkasvu tegevuskava aastani 2026, mis on suunatud õpetajakutse populariseerimisele, alustavate õpetajate toetamisele, motiveeriva töökeskkonna tekitamise ja konkurentsivõimelise töötasu tagamisele. Riigieelarve läbirääkimiste käigus otsustasime, et õpetajate palk tõuseb järgmisel aastal 23,9%. Aga selge on see, et ainult raha ei too meile koolidesse ei paremaid õpetajaid ega tublimaid õpilasi.

Tähtis, kirjeldamatult tähtis on ka see, et meie koolid oleksid turvalised, sõbralikud ja kiusamisvabad. Et nii õpetajad kui õpilased läheksid iga päev kooli rõõmuga, mitte hirmu või vastumeelsust tundes. Kas see on nii täna igas koolis, julgen kahelda. Kahjuks annab sellisele kahtlusele ainest ajakirjanduses ilmuvad liiga sagedased kirjeldused koolidest, kus just sellest rõõmust jääb vajaka. Kuidas saab valitsus ja riigikogu kaasa aidata sellele, et me ei peaks enam lugema ja kuulma koolikiusust, koolivägivallast ja koolitüdimusest? Eelkõige oma eeskujuga. Mõelgem siis sellele järgmine kord, kui kusagil avalikult esineme, et meie sõnad on teod ja meie teod on eeskujuks ülejäänud ühiskonnale.

Head kuulajad

„Eesti 2035“ strateegia tähtsustab eesti keele ja kultuuri säilimist ning arengut. Eelmisel aastal oli eesti keele kasutajate osatähtsus 15-74 aastaste inimeste hulgas 91% ning strateegias on võetud siht, et see ei väheneks. Peame eesti keele säilimist ja arengut oluliseks ning oleme astunud suure sammu, et aastaks 2030 oleks õppeasutustes täielik üleminek eesti õppekeelele tehtud. See aitab pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata nende emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus, mis toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist, vähendab nii hariduslikku kui ka sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni ning annab eri emakeelega noortele võrdsema stardipositsiooni.

Lihtsustatult võib öelda, et eesti keele oskus annab inimestele peremehetunde. Eesti tahab olla OMA RIIK kõigile eestimaalastele, aga olgem ausad, raske on omaks saada, kui me teineteist ei mõista. Paraku on ka Eesti poliitikas veel tegelasi, kes pigem töötavad eestikeelsele haridusele vastu kui sellele üleminekut toetavad. Teate seda ju ka siin saalis omast käest, meeldetuletuseks mõelgem kasvõi sellele, kuidas eelmine valitsuskoalitsioon 5 kuud tagasi just selle tõttu lagunes, et üks koalitsiooni osapool eestikeelsele haridusele ülemineku eelnõule vastu hääletas. Eestikeelsele õppele ülemineku meetmete rahastamiseks on 2023. aasta riigieelarves planeeritud 41 miljonit eurot.

Oktoobris avaldatud OECD haridusstatistika kogumik  toob esile, et nii Eestis kui teistes riikides kasvab kõrgharidusega inimeste osakaal. Kõrgem haridustase aga tähendab suuremat tööhõivet ja palka ning paremat toimetulekut majanduslanguste ajal. Hea meel on näha, et üle 43% 25-34 aastastest on omandanud kõrghariduse või sellega samaväärse ja oleme jõudsalt liikumas „Eesti 2035“ strateegias seatud 45% taseme poole. Noori on vaja õpetada mitte ainult olemasolevaid teadmisi kasutama, vaid ka üha uusi teadmisi otsima ja neid ise looma. Kõrghariduse senise rahastamisega neid ootusi täita ei saanud. Seetõttu sündiski valitsuses kokkulepe, et alates 2023. aastast tõstame kõrghariduse riiklikku rahastamist igal aastal 15%. Lisaks leidsime kõrgharidusse ka juba tänavu (2022) täiendavad 10 miljonit eurot. Tänu neile otsustele kasvab 2023. aastal riigipoolne kõrghariduse rahastamine 31 miljonit eurot, nelja aastaga 100 miljonit eurot.

Vastavalt „Eesti 2035“ strateegias kokkulepitule ootame koos rahastuse kasvuga ülikoolidelt muuhulgas seda, et kõiki erialasid saaks ka edaspidi õppida eesti keeles. 26. oktoobril allkirjastas haridus- ja teadusminister valitsuse nimel avalik-õiguslike ülikoolidega ka halduslepingud.

Hea Riigikogu

Mõõdikud näitavad, et meie inimesed on arukad ja tegusad, aga rahva tervisenäitajad teevad murelikuks. 2021. aastal oli tervena elada jäänud aastad sünnimomendil kahanenud nii meestel kui naistel. Mehed elavad eeldatavalt tervetena 54,9 eluaastat (see on 7 kuud vähem võrreldes 2020. aastaga) ja naised 58 eluaastat (see on 1,5 aastat vähem võrreldes 2020. aastaga). „Eesti 2035“ raames seatud sihini, et aastaks 2035 oleks meestel tervena elatud aastaid 63 eluaastat ja naistel 64,5 eluaastat, on veel palju minna. Muidugi võib kogu sellele temaatikale vaadata ka nii, et elu ongi haigus, mis alati lõpeb surmaga. Aga ma tahaks täna kasutada võimalust ja panna kõigile eestimaalastele südamele – võtke oma perearstiga ühendust ja läbige üks korralik tervisekontroll. Mitte ainult sel aastal ja mitte ainult seepärast, et mina teid palusin. Tehke seda enda ja oma lähedaste heaolule mõeldes. Palun.

Lisaks tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisele ning rahastuse korrastamisele tuleb järjest enam tähelepanu pöörata sellele, et inimeste hoiakud ja käitumine muutuks terviseteadlikumaks ja riskikäitumist vähendavaks. Seda ka vaimse tervise teemal. Eriti murelikuks teevad noorte kasvavad mured vaimse tervisega. Seetõttu planeerisime tuleva aasta eelarves tervise valdkonnale lisaraha, mis võimaldab pakkuda ja arendada vaimset tervist toetavaid tegevusi senisest laiemale sihtrühmale.

Austatud Riigikogu

„Eesti 2035“ strateegia teine, aga mitte vähem oluline siht on avatud, hooliv ja koostöömeelne keskkond. Kriisid, sealhulgas Venemaa sõjast Ukraina vastu tingitud raskused on pannud paljud inimesed maailmas keerulisse olukorda, nii ka Eestis. Kasvanud kulutused energiale, eluasemele ja toidule halvendavad inimeste majanduslikku olukorda. Kuigi need raskused on loodetavasti ajutised, ei jäta me praegu inimesi hätta. Järgmise aasta eelarvet kavandades tegime mitu otsust, mis aitavad inimeste toimetulekut suurendada. 2023. aastal tõuseb maksuvaba tulu, mis jätab inimestele aastas oluliselt rohkem raha aastas kätte. Vanemaealiste toimetulekut toetab 2023. aastal nii keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabaks muutumine kui ka erakorralise pensionitõusu ja maksulaekumiste kasvu tulemusel kasvav keskmine pension. Peretoetuste tõus aitab lastega peredel majanduslikult paremini toime tulla ja suurendab kindlustunnet perelisa planeerimisel. Energiahindade mõju leevendamiseks kodutarbijale on riik välja töötanud erinevad ajutised toetused, mille mõju on viimastel elektri, gaasi ja kaugkütte arvetel ka märgata.

Head kuulajad

„Eesti 2035“ strateegia ütleb, et igaühel peavad olema võimalused ja vajalik tugivõrk eneseteostuseks kogu elu jooksul. Praegu on aga osal elanikkonnast eneseteostuse võimalused piiratud, sest nad hooldavad oma lähedast. 2021. aastal oli suure hoolduskoormusega inimesi Eesti 2,3%. See tähendab, et 25 tuhat vähemalt 16-aastast inimest abistas või hooldas oma leibkonnaliiget vähemalt 20 tundi nädalas. „Eesti 2035“ strateegias on sihiks seatud vähendada nende inimeste osa vähemalt poole võrra. Praegused trendid näitavad aga survet hoolduskoormuse kasvuks, sest vanemaealiste osakaal rahvastikus kasvab, samal ajal inimeste tervis halveneb.

Esitasime septembris Riigikogusse eelnõu, mis muudab hooldekodukoha kättesaadavaks, tõstab üldhoolduse kvaliteeti ja parandab koduhoolduse kättesaadavust. Sel eesmärgil investeerib riik järgmisel aastal hoolekandesse ja kodus elamist toetavatesse teenustesse ca 40 miljonit eurot ning edasistel aastatel suurendab vastavalt kohalike omavalitsuste tulubaasi.

Toetan väga „Eesti 2035“ strateegias välja toodud eesmärki ajakohastada kogu pikaajalise hoolduse süsteemi. Pikaajalise hoolduse reformi eesmärk on võimaldada inimestel võimalikult kaua elada inimväärselt oma kodus, aga nii, et see ei võtaks nende lähedastelt ära võimalust oma elu elada – tööl käia, puhata ja ühiskonda panustada. Kui aga tekib vajadus hooldusteenuse järgi, peab see oleme kättesaadav ja kvaliteetne.

Hea Riigikogu

Majanduse osas seab „Eesti 2035“ sihiks tugevuse, uuendusmeelsuse ja vastutustundlikkuse inimese ja looduse suhtes. Värsked prognoosid näitavad geopoliitilisest ebastabiilsusest tulenevalt suuremat ebakindlust ka Eesti majanduses. Samas on Eesti majandus seni olnud heal kursil, mis annab lootust, et varem või hiljem tuleme ka sellest kriisist tugevana välja. Näiteks on viimastel aastatel oluliselt paranenud tööjõu tootlikkus, kasvades Euroopa Liidu võrdluses eelmisel aastal 86,7%-ni Euroopa Liidu keskmisest (2020. a. oli see 82,4%). Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud kasvasid 2020. aastal 1 %ni SKP-st.  Koos riigi poolt teadus- ja arendustegevusse suunatava rahaga, mis on alates eelmisest aastast 1% SKP-st, võimaldab see leida uusi ja nutikaid lahendusi ning tehnoloogiaid.

Oleme eesmärgiks seadnud kasvatada Eestis sellise teaduse osakaalu, mis toetab ühiskonna ja ettevõtete paremat toimetulekut. Heaks näiteks sellistest meetmetest on rakendusuuringute programm, mille kaudu oleme kahe aasta jooksul toetanud üle saja projekti, mille eesmärk on uute tehnoloogiate väljatöötamine ja rakendamine siinsetes ettevõtetes.

Selleks, et tõsta meie majanduse konkurentsivõimet, peame hoolega mõtlema, kuidas ja milliseid ressursse me kasutame. Oleme seadnud eesmärgiks toota aastal 2030 100% oma elektrivajadusest taastuvatest allikatest.

Taastuvenergiale üleminek aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest – ja see on praeguses julgeoleku- ja energiakriisis üks olulisemaid sihte. Oleme muutmas seadusandlust, et ületada takistused, mis meie taastuvenergia arengut seni on piiranud. Saame riigi poolt kiirendada loamenetlust, tagada rohkem eksperte, kiirendada planeeringute protsessi ja tugevdada võrke, et rohkem taastuvelektri tootmisseadmeid saaks liituda. Meretuuleparkide arendamiseks eelvalitud alad said paika mais kehtestatud merealade planeeringuga. Eesti ja Läti ühine meretuulepargi ja võrgutaristu arendus sai augusti lõpus Euroopa Liidu taastuvenergia piiriülese projekti staatuse, mis loob võimaluse selle ehitamiseks Euroopa kaasrahastust taotleda. Taastuvenergia arendust toetavad ka 2023. aastal korraldatavad vähempakkumised taastuvenergia ostmiseks.

Venemaa energiakandjatest loobumiseks on vajalik Euroopa Liidu ühine tegevus, et tagada energia siseturu toimimine. Oleme ühiselt otsustanud vähendada gaasi tarbimist, koordineerime gaasihoidlate täitmist ning meetmeid kõrgete energiahindade leevendamiseks. Meil on Läti ja Soomega sõlmitud kokkulepped, kuidas gaasi nappuse korral üksteist aidata.

Kuigi paljud asjad on veel töös, on ühisel tegutsemisel olnud selge mõju: EL gaasihoidlad on täidetud 95% ulatuses ning gaasitarbimine on ELis tervikuna kahanenud 10%. Eestis veelgi kiiremini, juba 30% võrra.

Energia on aga vaid üks sisend, millele peame mõtlema, et oma majandus konkurentsivõimelisemaks muuta. Eesti ressursitootlikkus on teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes madal. Suutsime aastal 2020 ühe kg materjali kohta luua vaid 0.66 eurot väärtust. Euroopa Liidu keskmine on 2.1 eurot. Konkurentsis püsimiseks on lisaks viimase viie aasta jooksul ressursitõhususe valdkonda suunatud 200 miljonile eurole vaja jätkata ressursside nutikama kasutamise toetamist. Toetame ka lähiaastatel taastekavast tõhusamate ja rohelisemate tehnoloogiate kasutusele võttu 14 miljoni euroga. Rahaliselt panustame ringmajandusse järgmisel viiel aastal ligikaudu 111 miljonit eurot.

Et kõike seda ühtselt ja läbimõeldult koordineerida, lõime eelmisel aastal rohepoliitika juhtkomisjoni. Selle töö tulemusel on valmimas tegevuskava, mis koondab kokku lähiaastate olulisemad roheleppe tegevused. Ma tean, et ka siin saalis on inimesi, kes tõrjuvad ja naeruvääristavad rohelepet. Mõni nimetab seda „õrnusega“ rohepöörasuseks, mõni räägib neist ilusatest aegadest, kus elekter oli tasuta ja põlevkivi kasvas maa peal. Kogu maailm liigub finantseerimises selle poole, et keskkonda saastavatele tehnoloogiatele laenuraha on kallim, sest selle peale mitte mõeldes kukume konkurentsist välja. Sellele kuidas ettevõtjaid aidata rohelisemaks muutuda tuleb mõelda pigem varem.

Hea Riigikogu

Elukeskkonna osas seab „Eesti 2035“ sihiks, et see oleks kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne. Viimastel andmetel oli 84,5% Eesti elanikest oma elukeskkonnaga rahul. Siiski on elukeskkonnaga seotud kaks näitajat, mille paranemisse on vaja panustada – hoonete energiatõhusus ning säästlikud liikumisviisid. Elamute ja mitteelamute energiatarve on viimastel andmetel püsinud 16,5 TWh juures, siht on seda langetada 14,5 TWh tasemele. Elamumajanduse energiatõhususe parandamise vajaduse on eriti teravalt esile tõstnud kallinenud energiahinnad. Järgmisel aastal makstakse 75 miljonit eurot korterelamute renoveerimistoetusi. Hoonete renoveerimine on üks olulisemaid energiasäästu viise, mille abil on võimalik vähendada hoone energiatarbimist umbes poole võrra, vähendada küttearveid, aga parandada märgatavalt ka hoonete sisekliimat.

Strateegias on seatud siht suurendada säästlikke liikumisviise nii, et ühistranspordi, jalgratta või jalgsi liikujate osakaal oleks 55% tööl käijatest. Kahjuks kahanes see näitaja eelmisel aastal 33,9%-ni (2020. a. oli see 36,9%). Hea meel on näha, et mitmed piirkonnad on järjest enam tähelepanu pööramas jalgsi ja rattaga turvalist liiklemise soodustamisele ja ühistranspordi edendamisse. Rongireisijate arvu kasv näitab, et rong on üha rohkematele inimestele soodsamaks ja mugavamaks alternatiiviks sõiduauto kasutamisele. Suurenev reisijate arv tähendab vajadust uute rongide järele, mistõttu otsustas valitsus soetada täiendavaid elektrironge ning jätkata raudtee elektrifitseerimist.

Ühistransport ja liikuvus on valdkonnad, kus on kohati seniste toimimismudelite asemel vaja leida hoopis uued ning on ruumi katsetamisteks. Heaks näiteks on siin nõudepõhise ühistranspordi pilootprojektid näiteks Saaremaal ja Tartumaal. Need on näidanud, et nõudepõhine teenus aitab vähendada isikliku sõiduauto kasutust, aga ka tagab, et ühistransport oleks kättesaadav kõigile, kes seda vajavad. Kas enne 2035.aastasse jõudmist tekib siin saalis ka enamus, kes suudab nn. tasuta ühistranspordi kvaliteetsematele rööbastele juhtida, seda näitab aeg.

Hea Riigikogu

„Eesti 2035“ strateegias oleme viiendaks sihiks seadnud uuendusmeelse, usaldusväärse ja inimkeskse riigivalitsemise. Strateegia elluviimise suhteliselt lühikese aja jooksul avaldunud kriisid on küll mõnevõrra vähendanud elanike turvatunnet, aga see püsib -jätkuvalt kõrgel. Selle aasta kevadel hindas 90% elanikest Eestit turvaliseseks riigiks, kus elada.

Kahjuks ei ole põhjust arvata, et julgeolekukeskkond lähiajal oluliselt paraneks. Selleks, et meil oleks ka tulevikus demokraatlik ja turvaline riik, tuleb panustada nii sõjalisse kui mittesõjalisse riigikaitsesse. Seetõttu jätkame Eesti iseseisva kaitsevõime kiirendatud väljaarendamist. Kaitsekulud on aastatel 2023-2026 keskmiselt 2,8% SKPst, ületades 2024. aastal esimest korda 3% piiri. Küberturvalisuse tagamiseks ja digiriigi baasüsteemide toimimiseks, uute võimete loomiseks ja hädavajalike arenduste jätkamiseks eraldasime riigieelarve strateegia tegemisel IKT baaseelarvesse igal aastal 42 miljonit eurot.

Julgeoleku ja kriisikindluse tagamine on pidev sihipärane tegevus riigis ühiskonnas tervikuna. Valmistudes kõige tõsisemateks sõjalisteks ja tsiviilkriisideks, oleme valmis lahendama ka väiksema mõjuga kriise. Elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tugevdamiseks eraldati 2022. lisaeelarvega 23 miljonit eurot ning aprillis otsustasime täiendavad 30 miljonit eurot ka 2023. aastasse. Uue valmisoleku seaduse koostamine on oluline samm riigi kriisijuhtimise ning valmisoleku parandamiseks.

Eesti julgeolekule aitab kaasa Eesti nähtavus maailmas. Kui meid positiivselt teatakse ja tuntakse, seda suurema tõenäosusega meile ka tõsises hädas appi tullakse. „Eesti 2035“ strateegiaga jälgitavas ELCANO globaalse kohalolu indeksis, mis võtab lisaks sõjalisele ja majandusvaldkonnale arvesse ka saavutusi teaduses, hariduses, spordis, kultuuris, tõusis Eesti positsioon eelmisel aastal kuue koha võrra (oleme 82. kohal 150 riigi hulgas). See on väikese riigi kohta hea tulemus.

Eesti on usaldusväärne ja innovatiivne liitlane nii NATO-s kui Euroopa Liidus. Ukrainas toimuv sõda on pannud teisi riike kõrgelt hindama Eesti teadmisi seoses Venemaaga. Eesti on teinud märkimisväärselt ettepanekuid Venemaa-vastastesse sanktsioonipakettidesse, olnud eestkõneleja Ukraina toetamisel EL kandidaatriigiks saamisel, oleme kutsunud teisi liikmesriike üles veelgi enam Ukrainat toetama.

Ja mis kõige olulisem, Eesti sõnad on kooskõlas tegudega. Oleme näidanud eeskuju nii Ukraina sõjapõgenike abistamisel, Ukraina kaitsevõimekuse tõstmisel kui ka humanitaarabi andmisel. Hea on teada, et suurem osa Eesti inimestest on jätkuvalt valmis Ukraina sõjapõgenikke aitama. Eelmisel kuul toetas põgenike vastuvõtmist 73% elanikkonnast. Eesti on üks suurimaid Ukraina toetajaid nii elaniku kui ka SKP kohta arvestades. Sellega toetame reeglitepõhise maailmakorra säilimist, mis on väikeriikide julgeoleku oluliseks tagatiseks. Jätkame Ukraina abistamist, sest teame, et aidates Ukrainat, aitame Eestit ennast. Me saame olla suured ja suuremeelsed, mitte väikesed ja väiklased.

Hea Riigikogu

„Eesti 2035“ annab sihid kogu Eestile ning selle elluviimiseks on vaja panust ja häid mõtteid kõigilt. Seetõttu pean oluliseks, et strateegia elluviimise käigus hoitakse sedasama avatud ja kaasavat joont, mis oli ka strateegia koostamisel. Igal aastal katsetatakse uusi võimalusi, kuidas Eesti elanikud saaks riigi pikaajaliste sihtide elluviimisel kaasa rääkida. Näiteks on kogu novembrikuu jooksul käimas „Eesti 2035“ arvamusrännak kõikidele soovijatele. Inimesed üle Eesti korraldavad arutelusid oma sõprade, sugulaste või kogukonnaga ja saadavad ettepanekuid, kuidas ühes või teises valdkonnas riigi pikaajaliste sihtide poole liikuda.

Lõppkokkuvõtteks tahan öelda, vaatamata kriisidele ja raskustele ei tohi me kaotada usku Eesti riiki ja Eesti tulevikku. Lennart Meri on siin Riigikogus 1995. aastal öelnud: „Eesti maailmapuu kasvab igavesti ja Eesti riik kasvab igavesti. Lisanduvad üksnes aastaringid. Mõned on jõulisemad, mõned vaevalisemad.“ Ei tea, kui vaevaline saab Eesti jaoks olema järgmine või ülejärgmine aastaring, aga usun, et „Eesti 2035“ strateegia sihte silme ees hoides suudame kriisidest läbi tulla nii, et ka tulevikus on meil vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline Eesti riik, kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur, mis on meie suurimaks eesmärgiks nii „Eesti 2035“ strateegia kui ka Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi.