Viimasel ajal on ilmunud palju hartasid, manifeste ja on peetud ka erinevaid kõnesid teemadel, mis on Eestit edasi viivad ideed ja kuhu tahame liikuda. On väga tervitatav, et inimesed tahavad kaasa rääkida ja tunnetavad ühiskonnas valitsevaid probleeme. Nende algatuste põhjal võiks öelda, et ühiskond lausa pulbitseb ideedest. Ja see on tore! Ka Riigikogu majanduskomisjon koos Arengufondiga tahab sellest ideede festivalist osa võtta, aga tahame minna palju konkreetsemaks ja tegeleda ühiskonna ühe tahuga ehk sellega, kuidas ikkagi teha nii, et majandus kasvaks ja meie inimestel oleks selle tagajärjel tööd ja leiba ja neile saaks maksta suuremaid palku.
Nimelt on meil 12. märtsil tulemas konverents „Ideed, mis toovad majanduskasvu“. Selle jaoks oleme alates jaanuarist kogunud erinevatelt aktiivsetelt inimestelt ideid, mis nende arvates võiksid majanduse kasvamisele kaasa aidata. Palusime ideede esitajatel esitada ka konkreetsed kalkulatsioonid, kuidas see majanduse kogutoodangut inimese kohta mõjutab. Kuivõrd saime hulgaliselt ideid, mida aja puudusel ei ole kõike võimalik esitada, siis valisime neist välja 10, mis tulevad konverentsil esitamisele. Igale esinejale on antud üsna lühike aeg oma idee tutvustamiseks ja igale ideele oleme püüdnud leida ka oponendi, mis idee nõrku kohti adresseeriks.
Ideid esitati nii loomemajanduse valdkonnast, kui ka tööstuse sektorist. Näiteks pakub Arstide Liitu esindav Anu Kasmel lahendusi rahva kehvale tervisele — viimane toob praegu Eestile majanduskahju kuni 15% ulatuses SKP-st. Estonian Celli finantsjuht Siiri Lahe näitab, kuidas elektriaktsiisi sihitud alandamisega suurtööstust Eestisse meelitada. Jaak Vilo teeb aga ettepaneku lühendada üldhariduse kestust ja muuta õppetegevus efektiivsemaks. Aga ideid, mida jõuab esitada on 10, seega need vaid näited.
Kuigi Riigikogu ei ole maailma kõige innovaatilisem koht, püüame siiski teha konverentsi kaasaaegselt interaktiivseks ja viia kaasamise uuele tasemele. Nimelt, kuivõrd Riigikogu konverentsisaali mahub vähe inimesi, siis lisaks tavapärasele konverentsi reaalajas üle kandmisele veebis, oleme rääkinud nii Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli kui ka EBS-ga, et nendes ülikoolides oleksid ärksad üliõpilased jälgimas meie konverentsi toimumist, ja neid ideid ka isekeskis arutaksid, hindaksid ja oma kommentaaridest Twitteris säutsuksid hashtagi #ideekonverents all. Ma loodan, et sellest tekib omalaadne huvitav võistlus ka ülikoolide vahel, mis võiks konverentsile palju juurde anda. Loome ka võimaluse ideid veebis hinnata.
Lisaks kaasamise platvormile, proovime olla võimalikult praktilised ja tuua kokku otsustajad ja ideed. Ideedest üksi ei piisa, vaja on need ka ellu viia. Peale konverentsi proovime esitatud ideed tõlkida otsuste (projektide) keelde ehk siis koostöös Arengufondiga selekteerida välja poliitikameetmed, mida nende suurepäraste ideede elluviimiseks vaja on.
Aga alustame ideedest. Kohtumiseni 12.märtsil toimuval konverentsil „Ideed, mis toovad majanduskasvu“ kas otse või interneti vahendusel!