Link artiklile, avaldatud The Economistis 6. aprillil 2022.

The Economistis avaldatud essees kirjutan sellest, miks peame Putini sõjamasina lõplikuks peatamiseks reageerima kohe ja karmilt. Kuigi Nõukogude Liidu lagunemisest on möödunud juba enam kui 30 aastat, ei ole selle imperialistlik ideoloogia kuskile kadunud. Mõned mõtted esseest:

Ukraina ei ole hullumeelse juhi ühekordse valearvestuse ohver. See on pikalt planeeritud strateegia, mille eesmärk on haarata kontroll naaberriikide üle – toore jõuga ja ükskõik millise hinnaga. Ukraina inimesed hukkuvad massiliselt Kremli imperialistlike ambitsioonide ohvritena, aga Putini režiimi julmuse tõelist ulatust me ei ole veel näinudki. Ukraina ei ole lahinguväli, see on kuriteopaik.

Meie esmane fookus peab olema Ukraina toetamisel. Peame saatma Ukrainale sõjalist varustust, mida nad vajavad ja küsivad, et Ukraina saaks Venemaa okupatsiooniväed tagasi lüüa ja taastada oma territoriaalse terviklikkuse.

Me peame Putini sõjamasina rahakraanid kinni keerama. Kui me ei peata Kremli sissetulekuid, saab Putin oma agressiooni ja tapatalguid jätkata. Minu ettepanek on paigutada Venemaale tasutavad nafta- ja gaasimaksed osaliselt hoiule ja kasutada seda raha Ukraina ülesehitamiseks. Venemaa peab maksma iga hoone eest, mille nad Ukrainas hävitavad, ja õiglus tuleb jalule seada iga kuuli eest, mille Venemaa väed Ukrainas tulistavad.

Sõjakurjategijad tuleb kohtu ette tuua. Sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod ei aegu. Peame kõigiti kaasa aitama Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimisele ja tõendite kogumisele.

Muutunud julgeolekuolukorras peab muutuma ja oma kaitset tugevdama ka NATO. NATO on valmis kaitsma oma territooriumi iga millimeetrit ning vajadusel ka selleks jõudu kasutama. Mõnikord on parim viis rahu saavutamiseks valmisolek kasutada vajadusel sõjalist jõudu. Balti riikidesse on vaja rohkem lahinguvalmis vägesid. Lisaks on vaja rohkem NATO hävitajaid meie taevas ja rohkem laevu Läänemerel.

Venemaa sõda Ukraina vastu on rünnak kogu inimkonna vastu ja sellel saavad olema ülemaailmsed tagajärjed. Kõige hullem, mida maailm saab teha, on jääda ükskõikseks. Peame reageerima kohe, et need õudused, mida Putini režiim saadab praegu korda Ukrainas, lõppeksid ja jääksid viimasteks.