Avakõne Tallinna digitippkohtumisel 2021

sept. 07, 2021, autor Kaja Kallas

Kõne originaalis peetud inglise keeles

Head presidendid, peasekretär, ministrid ja lugupeetud külalised. Need teist, kes lendasid Tallinnasse, läbisid meie Lennart Meri lennujaama. Lennart Meri oli kirjanik, filmirežissöör ning meie armastatud president, kes ütles kord, et riik, mis avaneb merele, ei saa olla väike.
JAGA
Keskajal kuulus Tallinn Hansaliitu ja seda juhiti Lübecki õiguse alusel. Täna meie pealinnas jalutades kogete endiselt igal sammul seda pärandit. See oli usaldatava ühenduvuse loomise alus.

Tänapäeval on riigi innovatsioonivõimekus selle suurusest tähtsam. Saan täna siin teid tervitada tänu Eesti ajaloolisele perspektiivile ning meie edule e-valitsuse vallas. Tänan kõiki, kes on isiklikult kohale tulnud, aga ka kõiki neid, kes ühinevad meiega mõistetavatel põhjustel interneti teel.

Eesti digiteekond sai alguse üle 25 aasta tagasi, kui tõime ühenduvuse oma koolidesse. Rajasime enda elustiili usaldusele, avatusele ja inimesekesksetele väärtushinnangutele. Meie juhtimine on üles ehitatud tihedatele ning ausatele partnerlussuhetele. Meie ühiskonnas ei ole kohta „suurele vennale“. Edu ja innovatsioon sõltuvad usaldusest ja läbipaistvusest, mitte rangest kontrollist.

Eestis on peaaegu kõigil digitaalne identiteet ning 99% valitsemisteenustest on kättesaadavad interneti teel ja ööpäevaringselt juurdepääsetavad. Meie e-valitsuse süsteemi selgroog on turvaline ja avatud API. Kuna paljud maailma valitsused kasutavad sama lähenemisviisi, oleme olnud tunnistajaks rahvusvahelise ühenduvuse pretsedenditule kasvule. Eesti jagab näiteks paljusid automaatseid piiriüleseid teenuseid meie kalli põhjanaabri Soomega.

Teame enda kogemuste ja globaalsete arengute põhjal, et globaalne e-valitsus ning ühise digitaalse avaliku infrastruktuuri rakendamise ja jagamise võime võivad olla ettearvamatud. Näiteks ELi ühtset e-identimist ja andmeruumide loomist (näiteks tervishoiu vallas) puudutavad otsused on hoogu kogumas.

Osutame juba teenuseid varasemast väga erinevalt. E-valitsuse kogemus on maailmas sellisel määral küpsenud, et seda saab kergemini piiriüleselt jagada. Peame harmoniseerima taksonoomia põhimõtted, edendama avatud, standardipõhist taaskasutatavust ning jagama oskusteadmisi ja võimekust.

Peame digipöördest meie majandusele ning ühiskonnale tekkivate võimalustega harjumisel silmitsi seisma ka probleemidega – missugune näeb välja homne maailm ja millistele põhimõtetele see toetub?

Leiame end teise tööstusrevolutsiooni keskelt, millel on ennenägematud mõjud sellele, kuidas äri teeme, suhtleme ning elame. Kui aurumootori massilises ulatuses kasutusele võtmiseks kulus kümneid aastaid, siis nüüd on innovatsioonitsükkel sisuliselt silmapilkseks muutunud. Vaid 15 aastat tagasi näis mõte sellest, et takso saab tellida vaid paar korda ekraanile koputades, peaaegu mõeldamatu – maailma Boltid ja Uberid on aga fantastilise igapäevaseks muutnud. Võime ainult ette kujutada, kuidas vormivad meie ettekujutust liikuvusest jagatud isejuhtivad autod ning taskukohane taastuvenergia.

COVID-19 on infoajastu esimene ülemaailmne pandeemia. See on tohutult kiirendanud teenuste digitaliseerimist, kaupade tarnet ning meie teabeedastusvahendite arengut. See on loonud ainulaadse võimaluse. Ühised lahingud ühise vaenlase vastu tekitavad kummalisel kombel ühise identiteedi, kogukonna ja vastutuse tunde. Pandeemia on siiski ka näidanud, et paljud kaasaegses maailmas funktsioneerimiseks hädavajalikud vahendid on puudulikud. Võtame näiteks vaktsineerimissertifikaadid – väga hea, et Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus tunnustas ELis kasutatavat meetodit, ent ülemaailmne lähenemine veel puudub.

Uued ühendusvõimalused – eelkõige 5G ja lairibainternet – on kaasaegse maailma päästerõngas. Praegu, kui riikide vaheline vastastikune sõltuvus on ühenduvuse kaudu suurenemas, peame aga endalt küsima, kellele kuulub meie ühenduvuse taristu ning missugused geostrateegilised mõjud sellega kaasnevad.

Kõik head asjad lõpevad kord. Demokraatlike riikide ühine geopoliitiline kaalukus on vähenemas ning me oleme globaalses süsteemis tunnistajaks majandusliku võimutasakaalu nihkele. Demokraatlike ning autokraatlike riikide SKT-de vaheline lõhe kahaneb aasta-aastalt ja peagi on nende kohad vahetunud. Rahvusvaheline kord, mis põhineb avatusel, ausal konkurentsil ja läbipaistvusel, on surve all ning peab kiiresti kohanema. Peame tegutsema, et peletada eemale illiberalismi ning protektsionismi ahvatlused.

Peame uute globaalsete väljakutsete valguses midagi uut pakkuma. Kliimamuutused jätavad tavapärasel moel jätkamiseks vähe ruumi. Kuidas saame uut tööstusrevolutsiooni ära kasutada ja ehitada uuesti üles uue maailma, mis oleks rohkem ühendatud, jätkusuutlikum ning suveräänsem?

Head osalejad!

Keel vormib meie hoiakuid ja arusaamu reaalsusest. Esimene samm ühistele väljakutsetele reageerimisel ning parema maailma ehitamisel on uue arusaama kujundamine sellest, mida tähendab 21. sajandil infrastruktuur ehk taristu.

See mõiste ei puuduta enam pelgalt telliseid ja mörti, teid, raudteid ning sildu. Tänapäeval tähendab infrastruktuur digitaalseid ühendusi, kuna digikomponendid on saanud füüsilise taristu ehitamise, kasutamise ja töös hoidmise lahutamatuks osaks.

Digikomponendid on ka peamised uute kaupade, teenuste ja ärimudelite loomist tagant tõukavad jõud, mis on terves maailmas produktiivsust mõõtmatult suurendanud. Meie pidevalt paraneva elukvaliteedi eest võime aga (suuresti) tänada demokraatlike riikide eraettevõtete ning ettevõtjate innovatsioonitegevust.

Seda innovatsioonitegevust soodustab usaldus – nii tehnoloogia kui ka meie poliitilise ja õigusliku süsteemi vallas, millest sõltub, kuidas tehnoloogia toimib. Meie ühised demokraatlikud väärtushinnangud – avatus, läbipaistvus ning üksikisiku õiguste kaitse – moodustavad usaldatava ühenduvuse ideoloogilise aluse. Usaldatav ühenduvus on demokraatlikele riikidele mõeldud raamistik, mille kaudu juhitakse näiteks andmekaitse ja küberturbe küsimusi, andmete vaba liikumise standardeid ning jätkusuutlikku investeerimist.

Usaldatav ühenduvus põhineb ideel, et vajame rahvusvaheliste taristuprojektide rahastamiseks ühiste väärtushinnangute kogumil põhinevat raamistikku. Selle saavutamiseks peame andmeid kaitsma ning võimaldama neil vabalt liikuda. Efektiivne andmete ja küberturvalisus tekitavad usaldust. Usaldus on aga tähtis erasektori investeeringute stimuleerimiseks. Seega on demokraatlikes riikides avaliku sektori roll mängureeglite kehtestamine: usalduse suurendamine ja innovatsiooni soodustamine.

Lihtne, läbipaistev ja vaevata toimiv finantseerimisraamistik võimaldab meil erasektori võimu ära kasutada. Esimesed sammud on juba astutud – kolme mere algatus ja selle investeerimisfond on näited juba ellu rakendatud usaldatava ühenduvuse põhimõtetest. Nüüd peame enda vaatevälja laiendama.

Kuidas seda teha? Peame otsustama, kuidas probleem lahendada. Teen järgmise ettepaneku:

demokraatlikud riigid peavad esmalt looma omavahel ja tärkava turumajandusega riikidega usaldatavast ühenduvusest juhinduvad ühenduvuspartnerlused. Selles tegevuses peavad ohjad enda kätte haarama Euroopa Liit, G7 ning India ja Vaikse ookeani neljapoolse julgeolekudialoogi riigid. EL ja USA peavad kaubandus- ja tehnoloogianõukogu kaudu andmete rahvusvahelise edastamise ning andmevoogude poliitika ühtlustamist toetama. Teised demokraatlikud riigid peaksid samu teid kasutama.

Teiseks tuleks neid partnerlusi kasutada olemasolevate piiriüleste digitaalseid ja küberturbe komponente tähtsustavate taristuprojektide rahastamismehhanismide tõhustamiseks ning uute loomiseks.

Kolmandaks peaksime tõhusamalt reklaamima mitmesuguseid olemasolevaid meie ühistel väärtushinnangutel põhinevaid avaliku ja erasektori investeeringuid, võttes kasutusele ühise raamistiku – näiteks usaldatava ühenduvuse.

Neljandaks vajame märki, millega saaks usaldatava ühenduvuse põhimõtete järgmist sertifitseerida. OECD tegeleb juba õnneks sellise märgistamisvahendi – võrgustiku Blue Dot Network – väljatöötamisega. BDN kinnitaks konkreetse taristuprojekti kõrgeimat kvaliteeti ning rangeimatele standarditele vastavust.

Viiendaks vajame neid vahendeid haldavat organisatsiooni. Selle asutuse juhtimine peab olema lihtne, vastuvõetav ja seega tulevikukindel. Seega peame leidma hüperkohalikus formaadis optimaalse sünergia: traditsioonilisemate mehhanismide ühendamine ja avamine innovaatorite uutele hajusatele ökosüsteemidele. Sellise raamistiku väljatöötamine, selles kokku leppimine ning selle kasutusele võtmine on üks selle kümnendi tähtsaimatest tegevustest.

Kutsusin teid täna siia, sest usun ühiste probleemide lahendamisel koos töötamisse. Tõin välja mõned põhitõed, mis viivad täna loodetavasti produktiivsete, vestlusteni ja aitavad luua vabama, jõukama ning kestlikuma homse.

Tervitan teid ja mul on väga hea meel, et nii paljud teist on füüsiliselt kohale tulnud. Olen ka väga tänulik neile, kes on meiega interneti vahendusel ühinenud.

Eesti on valmis nendes aruteludes oma panuse andma ja võib vajaduse korral erinevate poolte vahel ausa vahendaja rolli täita.

Suur tänu ning soovin teile suurepärast Tallinna digitippkohtumist!

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad