NATO ja Euroopa Liidu juhtide tippkohtumise eel kirjutasin arvamusloo The New York Timesile. Artiklis rõhutan, et NATOs peab meie fookus olema lihtne ja selge: Putin ei tohi sõda Ukrainas võita. Talle isegi ei tohi hakata tunduma, et ta on selle sõja võitnud.

Oleme olnud liitlaste ja partneritega ühtsed. Aga meil on vaja minna veelgi kaugemale selleks, et agressioon peatada ja selle laienemist vältida. Vajame pikaajalist agressori ohjeldamist. Mida see tähendab?

Esiteks. Meie igakülgne abi Ukrainale peab jätkuma. Relvastusabi, sealhulgas õhukaitse ja tankitõrje vahendid, peavad olema meie prioriteet number üks. Samuti on kasvavalt tähtis humanitaarabi. Kutsun üles vaba maailma oma abistamist oluliselt suurendama.

Teiseks. Peame näitama agressorile, et oleme valmis end kaitsma. Mõnikord on parim viis rahu saavutamiseks olla valmis kasutama ka sõjalist jõudu. Siinkohal on võtmetähtsusega NATO kollektiivkaitse ja täiendav sõjaline toetus idatiiva tugevdamiseks. Meil on vaja püsivat NATO kohalolu õhus, maal ja merel. See tähendab Balti riikides püsivalt rohkem lahinguvalmis liitlasvägesid, mida toetaks õhutõrje ja muud võimed. See tähendab, et meie taevas oleks rohkem NATO hävitajaid, kes on valmis meie õhuruumi kaitsma. See tähendab ka rohkem NATO laevu Läänemerel patrullimas. Uues julgeolekuolukorras peaks 2% kaitsekuludeks olema iga liitlase absoluutne miinimum.

Kolmandaks. Peame halvama Kremli sõjamasina. See masin toetub nafta ja gaasi tuludele. Just seetõttu tuleb meil leida parim lahendus, kuidas neist allikatest saadavaid tulusid piirata. Euroopa Liit on juba teatanud plaanist kärpida Venemaa gaasiimporti selle aasta lõpuks kahe kolmandiku võrra. Meil tuleb minna veelgi kaugemale. Teen täna EL riigijuhtidele ettepaneku, et osa Moskva nafta- ja gaasimakseid tuleks paigutada spetsiaalsele kolmanda osapoole kontole, et tulu ei läheks sõja rahastamiseks. Peaksime suunama olulise osa nendest vahenditest tulevasse Ukraina ülesehitusplaani.

Neljandaks. Meil tuleb toetada Eestisse ja teistesse riikidesse jõudnud Ukraina sõjapõgenikke. Kreml võib arvata, et miljonite ukrainlaste Euroopasse põgenema sundimine kõigutab ka meie demokraatiate stabiilsust. See on osa Kremli hübriidsõja taktikast. Meil on võimalus näidata, et tal ei ole õigus.
Minu üleskutse on, et kõik riigid paneks õla alla Ukraina põgenikele turvalise pääsetee pakkumisel, kuniks nad oma koju naaseda saavad.

Arvamusloo täisteksti saab lugeda siit.