Arengud Ukrainas: kära e-deklaratsioonide ümber

nov. 24, 2016, autor Kaja

Täna toimub Brüsselis ELi ja Ukraina liidrite tippkohtumine, kus peamiselt arutatakse ukrainlaste reforme, millest olen juba varem kirjutanud. Teise olulise teemana on kavas viisavabadus.

Selleks, Ukraina saaks ELilt rahalist abi ja viisavabaduse, seadis EL omaltpoolt neile hulga tingimusi, mis tuleb enne ära täita.

Üks osa sellest oli korruptsiooniga tegelemine ja selle raames seati Ukrainas üles kohustuslik e-deklaratsioonide süsteem, mis tähendab, et kõik Ukraina ametiisikud pidid oktoobri lõpuks avalikult deklareerima enda ja oma perekonna varad. Muideks, deklaratsiooni mittetäitmine tooks ametnikele kaasa kaheaastase vanglakaristuse ja sellest ka ilmselt väga suur täidetud deklaratsioonide arv: 50 000.

Just e-deklaratsioonid on viimastel nädalatel tekitanud palju kära. Kuigi selle mõte oli läbipaistvuse suurendamine ja seeläbi korruptsiooni võimalik vähendamine, olid varade deklareerimise tulemused nii uskumatud, et esimene emotsioon pani väga paljusid siin kulmu kergitama ning ajas ukrainlased sotsiaalmeedias tugevalt oma pettumust avaldama.

Deklaratsioonidest selgus päris palju murettekitavat. Näiteks on peaminister Volodõmõr Groismanil 460 000 eurot + 870 000 USA dollarit + 2 miljonit grivnat sularaha, Valeria Gonatareval, kes ise vastutab riigis grivna stabiliseerimise eest, on 1,8 miljoni eest Ameerika dollareid. Aga deklareeriti veel ka tohutuid veinikollektsioone, kirik, keskaegne ikoonikogu, pilet kosmosesse(!)

Kokku on ametnikel 482 miljoni dollari väärtuses vara, millest suur hulk ongi lihtsalt sularaha ja palju sellest välismaises valuutas. Riigis, kus keskmine palk on napilt 200 eurot kuus, ei aita selline teadmine kuidagi kaasa usalduse kasvule ning ilmselt suurendab see veelgi eliidi ja ühiskonna vahelist lõhet.

Negatiivne reaktsioon ei tulnud mitte ainult rahva poolt, näiteks astus ka Odessa kuberner Mihhail Saakashvili (endine Gruusia president) tagasi öeldes, et e-deklaratsioonide tulemused olid viimane piisk karikasse, Poroshenko kaitseb vaid omasid (oligarhe) ja tal on võimatu edasi töötada.

Mõnede arvates on deklaratsiooni täitjad praegu nö tulevaste sissetulekute ootuses meelega liiga suured summad deklareerinud. Muidu oleks raske hiljem saadud pistist seletada. Ja veel, huvitav põhjendus, miks paljud nii avalikult oma varasid deklareerisid on see, et mõni pidas seda justkui amnestiaks – kuigi tegelikult võib samuti reformide käigus loodud Riiklik Korruptsioonivastane Büroo (NABU) nad nüüd uurimise alla võtta. Osad Ukraina parlamendisaadikud aga täitsid küll deklaratsiooni ära, kuid märkisid, et neil ei ole mingit vara, isegi mitte pangakontot.

NABU peakski nüüd hakkama deklaratsiooni täitnute andmeid kontrollima. Mõned ametnikud on juba uurimise alla võetud ja tundub, et seda võidakse hakata kasutama hoopis rivaalide materdamiseks. Juba on parlamendisaadikud esitanud teistest erakondadest pärit parlamendiliikmete deklaratsioonide kohta NABUsse kaebusi. Oluline oleks siiski tagada, et kontrollitaks kõiki kahtlaste deklaratsioonidega inimesi, mitte ainult neid, keda ”taga kiusata” tahetakse. Seda raskendab muidugi deklaratsioonide suur hulk – hetkel ei ole selge, millal kõik ankeedid kontrollitud saab ja kui põhjalikult.

President Petro Poroshenko on küll e-deklaratsiooni ja sellest tuleneva läbipaistvuse suurendamise oma “ajalooliste saavutuste” hulka kirjutanud, kuid tegelikult on nende paljastuste valguses küsitav, kui palju on valitsus vaatamata muljetavaldavale retoorikale reaalselt ära teinud selleks, et ka päriselt Ukraina äri ja poliitika olemust muuta.

Arvestades, et tänasel tippkohtumisel otsustatakse, kas Ukrainale anda lisaks eelnevalt eraldatud 300 miljonile eurole veel 15 miljonit korruptsioonivastaseks võitlemiseks ja 104 miljonit avaliku halduse reformiks, siis ootaks neilt siinkohal tugevat signaali, et edaspidi tehakse tunduvalt suuremaid pingutusi korruptsiooni välja juurimiseks ka omaenda ridades. Esimeseks sammuks võiks näiteks olla lisaressursside eraldamine deklaratsioonides esitatud andmete kontrollimiseks.

Tippkohtumine pidi tegelikult toimuma varem, kuid see lükati edasi, et EL saaks Porošenkoga kohtumisel ka viisavabaduse algusest teavitada, kuid seda ei juhtu paraku ka sel korral. Liikmesriikide suursaadikud leppisid küll eelmisel nädalal kokku, et Ukraina saab viisavabaduse, kuid tingimusel, et koos viisavabadusega hakkab kehtima ka nn käsipiduri mehhanism, mis tähendab, et ELil on võimalik iga kell (näiteks ärakasutamise korral) viisavabadusest loobuda. Õnneks tundub hetkel, et läbirääkimised mehhanismi üle kulgevad võrdlemisi sujuvalt, ning seega ei tule ka viisavabadust loodetavasti enam väga kaua oodata.

Viimaseks takistuseks võib siin veel saada Holland, kus teatavasti toimus kevadel referendum, kus inimesed hääletasid Ukraina viisavabaduse vastu. Peaminister Rutte on öelnud, et võtab inimeste arvamust arvesse ning tegeleb hetkel läbirääkimistega. Ta on lubanud otsusest teavitada Nõukogu järgmisel tippkohtumisel detsembri keskel.

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad