100 päeva valitsust – minu vahekokkuvõte

mai 05, 2021, autor Kaja Kallas

100 päeva eest valitsusse asudes vaatas meile vastu Eesti lähiajaloo üks raskemaid olukordi – tervishoiukriis oli põhjustanud majandusele ja inimeste vaimsele tervisele suure kahju, agressiivselt leviv briti tüvi oli vargsi kanda kinnitamas, vaktsineerimise süsteem oli välja töötamata, riigieelarve oli sügavas augus, Eesti välispoliitilised suhted olid kujunenud keerukaks ning valitsev poliitiline kultuur oli tekitanud ühiskonnas pingeid.

Meie eesmärk valitsusse asudes oli vaadata pikka plaani Eesti jaoks, planeerida tulevikku. Saime alustades kaasa aga ka need väljakutsed. Paras Heraklese töö, aga värskele ja sihikindlale valitsusele mitte võimatu. Nagu kõlab klassikaline juhtimisküsimus – kuidas süüa elevanti? Ikka tükkhaaval.

5. mail ehk 100 päeva hiljem oleme astunud hiiglasesammud edasi. Saja päeva jooksul oleme koostanud lisaeelarve ja riigi eelarvestrateegia järgnevaks neljaks aastaks, samal ajal võideldes koroonakriisiga – töötasime välja toetusmeetmed, oleme vaktsineerinud ligi 318 000 inimest (kokku on eelmise aasta lõpust vaktsineeritud üle 346 000 eestimaalase), koostasime avalikkusele arusaadava ja pika vaatega kava ühiskonnaelu korraldamisest koroonaviiruse leviku tingimustes. Tagasime teadusarendusele rahastuse 1% SKP-st – ainult mõistusega saavad meie riik ja inimesed jõukaks. Kaitsekuludele tagame ka tulevikus vähemalt 2% SKP-st. Oleme astunud konkreetsed sammud korruptsiooni vastu, kinnitades lobireeglid ministritele ja majandushuvide deklaratsiooni esitamise kohustuse poliitilistele nõunikele. Oleme tegelenud paljude valdkondlike poliitikatega, muuhulgas koostame haridusministeeriumis plaani, kuidas eestikeelset haridust rohkemate Eesti inimesteni viia, ja panime paika kava, kuidas järgmistel aastatel toimub pensionitõus ning keskmine pension saab taas tulumaksuvabaks.

Ja oleme püüdnud riigivalitsemisse tagasi tuua inimlikkust. Oleme astunud konkreetseid samme eestimaalaste vaimse tervise nimel – töötanud välja temaatilise valge raamatu, mille põhjal poliitikat kujundada, suunanud lisaeelarvest vaimsele tervisele täiendavalt raha, võimaldanud alaealistele vajadusel psühhiaatrivastuvõtte. Oleme taas sisse seadnud head suhted välisriikide partnerite ja liitlastega. Loodan, et tunda on ka poliitilise kultuuri muutumine – seisame selle eest, et arutelud oleksid sisulised, faktipõhised ning vastastikku lugupidavad. Loodetavasti see kandub edasi kogu ühiskonnale.

Valitsus kinnitab 100 päeva programmi lõpliku aruande neljapäeval, praeguse seisuga saab plaanist tähtajaks täidetud soliidne 80%. Samas on see vaid esimesed sada päeva. Meie valitsusel on ees veel pea kaks aastat, mille jooksul tahame astuda otsustavad sammud Eesti tuleviku pikaajalisel kindlustamisel. Sealjuures on eriliselt olulisel kohal digi- ja rohepöörde elluviimine – põlevkivienergia väljavahetamine puhtamate ja jätkusuutlikumate tehnoloogiate vastu, mis tähendab energiatootmise nihkumist maalt merele ja kivist tuule suunas.

Samal ajal seisab ees koroonakriisi järelmõjude leevendamine. Kui koroonaviirus taandub, on meil ühiskondlikult veel palju korda saata, sealjuures tegeleda nn nähtamatute ohvritega – Eesti inimeste vaimse tervisega, koolilaste õpilünkadega, plaanilise ravi järele aitamisega, turism ja ettevõtlussektor vajavad taastumiseks aega. Seetõttu peab valitsus suve kasutama maksimaalselt ettevalmistusteks, et olla sügiseks valmis – viirus on etteaimamatu ja korduvalt kogu maailma üllatanud. Peame õppima selle viirusega elama ning valitsuse eesmärk on tagada, et sügisest saaks ühiskond võimalikult kaua avatuna püsida.

Oleme ka välja töötanud vesinikkütuste strateegia ja vesiniku pilootprojekti meetme, et katsetada Eesti oludes vesiniku tervikahelat, mille raames tuleb vesinikku toota, tarnida ja tarbida. Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks ühistranspordisektoris on kooskõlastamisel ja selle kinnitamine toimub veidi hiljem.

Siin aga ülevaade peamistest 100 päeva jooksul seni tehtud tegevustest:

COVID-19 pandeemiast väljumiseks vajalikud tegevused

  • Töötasime välja ja kiitsime heaks poliitikakujundamise valge raamatu “Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes”.
  • Töötasime välja toetusmeetmed, mille eesmärk on aidata kaasa majanduse taaskäivitumisele COVID-19 taandumise tingimustes. Meetmed on mõeldud kriisist väljumiseks hariduse, ettevõtluse (sh turismisektoris) ja põllumajanduse valdkonnas.
  • Käivitasime vaktsineerimisalase teavituskampaania, samuti sai tervise- ja tööministri poolt uuendatud COVID-19 vaktsineerimise plaan.
  • Kiitsime heaks 2021. aasta lisaeelarve eelnõu, millega toetame tervishoiukriisis kannatanud majandust ja inimesi.

Terved ja hoitud inimesed

  • Töötasime välja ja kiitsime heaks vaimse tervise rohelise raamatu, samuti rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030.
  • Tegime ära otsused, millega suunasime pensioni teise samba reformist vabaneva raha pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks, keskmise vanaduspensioni maksuvabaks muutmiseks ja erakorraliseks pensionitõusuks.

Tark majandus

  • Alustasime revisjoni tegemist, et vaadata üle, miks riik osaleb jätkuvalt äriühingutes ja milliste äriühingute puhul on otstarbekas edasi liikuda võõrandamisega. Tegime põhimõttelised otsused nelja äriühingu osas, kus vähendame riigi osalust ja kaasame erakapitali. Analüüs jätkub, kuid lähtume põhimõttest, et me ei võõranda äriühinguid sektorites, kus puudub konkurents, võib tekkida oht julgeolekule või elutähtsate teenuste osutamisele. 

Roheline Eesti

  • Kinnitasime strateegia “Eesti 2035” tegevuskava, mis on riigi pikaajalistest strateegilistest sihtidest ning tegevussuundadest lähtuv reformikava. See koondab tegevused Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimiseks (sh põlevkivielektrist loobumiseks ja rohepöördeks) ning nimetab tegevuste eest vastutajad ja mõõdikud koos sithttasemetega tegevuskava tulemuste jälgimiseks.

Haritud ja nutikad inimesed

  • Töötasime välja meetmed ja tegevuskava õpetajate järelkasvu tagamiseks ning õpetajaameti väärtustamiseks (sh planeeriti vahendid õpetajate 3% palgafondi kasvuks).
  • Kiitsime heaks eesti keele majade laiendamise kontseptsiooni.
  • Esitasime esimesele kooskõlastusringile perelepitusseaduse eelnõu.
  • HTM on kokku kutsunud täielikult eesti õppekeelele ülemineku tegevuskava ette valmistava töögrupi.

Aktiivne ja kaitstud Eesti

  • Eesti rahvusvahelise arengukoostöö edendamiseks asutasime riigi osalusel SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, millega ühendame Eesti idapartnerluse keskuse.
  • Kiitsime heaks riigi ja kaitseväekohustuslaste suhtlemist põhimõtteliselt ümber kujundava kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldab lugeda kaitseväekohustuslastele elektroonilised kutsed kättetoimetatuks eesti.ee kaudu.

Tasakaalus Eesti

  • Töötasime välja ja kiitsime heaks riigi eelarvestrateegia 2022–2025.
  • Kiitsime heaks stabiilsusprogrammi 2021.
  • Kiitsime heaks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030.

Avatud ja turvaline õigusriik

  • Töötasime välja ja kiitsime heaks huvide konflikti vältimise juhised ministritele, nende nõunikele ja kõrgematele riigiteenistujatele. Juhised aitavad vältida huvide konflikte. Lisaks kiitsime heaks lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele.
  • Kiitsime heaks riigi IT-baasteenuste konsolideerimise ettepanekud.
  1. jumalapäike läheb enne looja kui jöuan mina riigi apsud kirja panna,esmalt tuleks aktiveerida tarbia kaitse igas valdkonnas,kaubandus,arstiabi,maaelu…j.n.e

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad