Austatud Riigikogu,
12. mail 2021. aastal leppisime me siinsamas saalis kokku Eesti strateegilised sihid ja nende saavutamiseks vajalikud muutused. Mõtlen sellele päevale tagasi peaaegu et heldinult. See oli aeg, kui Riigikogu veel töötas. Oli hea arutelu, olid sisukad ettepanekud, oli lõpphääletus, mille tulemusel 71 poolthäälega võeti vastu dokument nimega: ˮˮRiigi pikaajaline arengustrateegia ˮEesti 2035ˮˮ. Selle poolt, et Eesti peaks arenema ja edukas olema ka aastal 2035 olid nii reformierakonna kui isamaa, keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide saadikud. Olid ajad … Ainsad, kes toona in corpore vastu hääletasid, olid EKRE fraktsiooni liikmed. Aga nemadki tegid seda viisakalt. Olid ajad, kui riigikogus ei lõhutud mööblit, ei laaberdatud ega räusatud, ei ähvardatud istungi juhatajat aknast välja visata… Nagu öeldud, olid ajad….
12.mail 2021.a. vastu võetud strateegiaga loodi raamistik, mis koondab riigisiseselt kokku lepitud ning rahvusvahelisi kohustusi arvestavad olulisemad Eesti strateegilised sihid ja tegevussuunad ning seob pikaajalise strateegia rahastamisega, see tähendab arvestab riigi rahanduse väljavaadetega ja võimalustega ning on aluseks eelarveliste otsuste tegemisel.
Seda pikaajalist strateegiat koostati tuhandete inimeste koosloomes ja mitme aasta vältel – seega on „Eesti 2035“ meie ühine kokkulepe, meie ootus Eesti tulevikule aga ka meie lubadus meie lastele.
„Eesti 2035“ seab viis võrdväärset ja üksteisega seotud strateegilist sihti:
- Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed
- Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud
- Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik
- Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond
- Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik
Neid sihte kannab aluspõhimõttena kindel veendumus, et Eesti on ja jääb vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlikuks ja turvaliseks riigiks, kus säilib ja areneb eesti keel, kultuur ja rahvus.
Mina keskendun täna kolmele teemale, mis mõjutavad olulisel määral seda, milline on Eesti aastal 2035. Need on:
- usaldusväärne riik ja turvaline elukeskkond,
- vastutustundlik, uuendusmeelne ja teadmistepõhine majandus ning
- arukas, tegus ja tervist hoidev inimene.
On hea meel, et enamikes näitajates liigume me oodatava tulemuse poole või on seatud sihttase juba saavutatud – need on Statistikaameti rakenduses Tõetammel märgitud kollase ja rohelisega.
Kuid tuleb tunnistada, et mitmes valdkonnas on soovitud tulemus kaugenemas ja need on ennekõike seotud halvenenud julgeolekuolukorra ja ühiskonna polariseerumisega. Samuti on arenguruumi kliima – ja majandusnäitajates, kus oleme seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid.
Keeruline julgeolekuolukord ei jäta kahtlust – kaitses ja julgeolekus praegu allahindlust teha ei saa. Eestile on eksistentsiaalselt oluline, et Ukraina võidab sõja Venemaa vastu ning me peame jätkama eestkõnelejana neile igakülgse abi andmiseks. Seda enam, et julgeolekuolukord on halvenenud ka teistes regioonides, mis vajab samuti meie liitlaste tähelepanu.
Eesti riigikaitse aluseks on tugev iseseisev kaitsevõime ja NATO heidutus. Nii riigikaitse kui ka siseturvalisuse planeerimisel on jätkuvalt oluline võimete eesmärgipärane ja pikaajaline arendamine ning tervikuna Eesti kriisikindluse suurendamine. Seetõttu on järgmisel neljal aastal riigikaitse kulud üle 3%-di SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud.
Oleme otsustanud, et Eesti idapiiri maismaataristu peab valmima 2025. aasta lõpuks ehk esialgsest kavast aasta varem. Esimene piirilõik on juba välja ehitatud ning sellele hakatakse paigaldama seiretehnikat. Selle aasta lõpuks saab kokku valmis 60 km piiri ning juba on sõlmitud lepingud ka järgmiste lõikude osas.
Samas, viimaste nädalate sündmused Lähis-Idas tõestavad, et ainuüksi tehnikale piirikaitses lootma jääda ei saa. Seda silmas pidades vaatame kriitiliselt üle ka praeguse parima teadmise põhjal tehtavad investeeringud idapiiri taristusse.
Jätkame ka laiapõhjalise küberkaitsevõime tugevdamist, et tagada olulised küberturvalisuse teenused ning neid pakkuvate organisatsioonide toimimine. Me peame olema valmis ulatuslikeks küberintsidentideks, et vältida mis iganes kahju. Siin on oluline Riigi Infosüsteemi Ameti kureeritud kolmetasandilisel küberreservil.
Kuigi pidev rääkimine ohtudest julgeolekule ning erinevatest võimalikest kriisidest loob ühiskonnas ärevuse fooni, ei saa me praegu endale silmaklappe lubada, sest nii meie riigikaitse kui ka kriisivalmidus sõltub iga inimese teadlikkusest ja valmisolekust neisse panustada. Eestit turvaliseks riigiks pidavate inimeste protsent on jätkuvalt kõrge – 90.
Hea meel on tõdeda, et Eesti inimesed teadvustavad aina enam enda rolli olulisust Eesti turvalisena hoidmisel: 2022. aasta uuringu järgi on 90% veendunud, et nad peaksid ise aktiivselt osalema enda ja oma kodukoha turvalisuse tagamisel. Suur tänu kõigile, kes on seda juba teinud! Siin on kindlasti oma roll sellelgi, et inimeste usaldus siseturvalisust tagavatesse ametitesse on jätkuvalt kõrge: Politsei- ja Piirivalveametit usaldab 94% ning Päästeametit ja Häirekeskust 93% inimestest – need on endiselt kolm kõige rohkem usaldatud asutust Eestis. Usaldusväärne riik on eelduseks koostöömeelsele ühiskonnale.
Lugupeetud saadikud,
Oluline osa Eesti julgeoleku tagamisel on energia varustuskindlus. Saan kinnitada, et kui midagi juhtub – kas siis pahatahtliku tegevuse või õnnetuse tagajärjel – oleme me valmis reageerima. Käesoleva aasta augustis leppisid Balti peaministrid kokku Mandri-Euroopa elektrivõrguga liitumise kiirendamise tegevustes ja tähtajas. Eesti lahkub Venemaa elektrivõrgust plaanitust ligi aasta varem ehk 2025. aasta alguses. Seni jätkavad Baltimaade ja Poola süsteemihaldurid süsteemi tugevdamisega, mis on vajalik, et vähendada riske nagu elektrikatkestused aga ka hinnatõus.
Energia varustuskindluse tagamisel on olulised kaks aspekti – meid liitlastega ühendavate energiataristute turvalisus ja meie enda võimekus toota meile vajaminevat energiat. Energia varustuskindlus on Eestis tagatud, aga me saame teha veel enam selleks, et vähendada sõltuvust teistest riikidest. Me peame siin ära kasutama ka rohepöörde pakutavaid võimalusi. Eestil seisavad ees suured muutused, aga nutikalt tegutsedes saame pöörata kliimaneutraalsuse eesmärgi meie majanduse konkurentsivõime suurendamiseks. Kinnitan veel kord – põlevkivist elektritootmisse investeerimine on minevik. See polnud eriti efektiivne ja kindlasti mitte keskkonnasõbralik viis elektrit toota, aga ta oli mingil hetkel hädavajalik. Tulevik kuulub puhtamatele ja efektiivsematele energia allikatele. Eesti vajab edukaks arenguks odavat ja puhast energiat, mitte muinasjutte 3 sendist ja rohepestud põlevkivist.
Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises oli eelmisel aastal 38%. Seda on küll üle kuue protsendipunkti võrra enam kui strateegias „Eesti 2035“ toodud lähttase, kuid meie siht on, et taastuvenergia osatähtsus lõpptarbimises oleks vähemalt 65%.
Selle sihi saavutamiseks kiirendame loa- ja planeeringute menetlust ja tugevdame võrke, et rohkem väikeseid taastuvelektri tootmisseadmeid saaks liituda. Väljatöötamisel on ka pikaajaline tootja ja tarbija vaheliste taastuvelektri otseostulepingute soodustamise mehhanism.
Head kuulajad,
Üks oluline aspekt meie julgeoleku ja turvalisuse taseme tõstmisel on eesti-keelsele õppele üleminek, mida alustame juba sellel aastal. Me oleme sellega algust teinud ja me viime selle ka lõpule. Tegelikult on eestikeelsele haridusele üleminek halvas mõttes väga hea näide nendest otsustest, mida eelmised valitsused oleksid pidanud juba ammu-ammu pidanud ära otsustama. Meie teeme, me mitte ainult ei räägi. Vaatamata riigieelarve ülipingelisele seisule on praegu riigikogu menetluses olevas 2024.aasta riigieelarve eelnõus lisaks juba varem otsustatule eestikeelsele hariduse üleminekuks ette nähtud veel 27 miljonit eurot lisaraha.
Valitsus on eraldanud vahendeid, et tagada selleks üleminekuks vajalike õpetajate olemasolu: alates sellest õppeaastast rakendame Ida-Virumaal piirkondlikke meetmeid – 1,3 korda suurem lähtetoetus, 1,3 korda suurem palga alammäär lasteaiaõpetajatele ning 1,5 korda suurem palga alammäär koolide õpetajatele. Uuringud tõestavad, et eesti keele oskus ei ole mitte ainult julgeoleku tagatis, vaid see parandab ka noorte võimalusi end tööturul ja ühiskonnas teostada.
Strateegia „Eesti 2035“ ühe aluspõhimõttena on sõnastatud: „Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal võimalikul viisil ära kasutada.“
Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamine vajab otsustavat tegutsemist paljudes valdkondades. Selleks oleme algatanud kliimaseaduse välja töötamise ja loonud tugeva kliimaministeeriumi. Kliimaseadus annab raami selleks, kes, mida ja millal teeb, et vähendada kliimamõjusid. Õnnestunud kliimaseadus on ühine arusaam viisidest, kuidas leida väiksemas keskkonnajalajäljes konkurentsieelis ning suurendada majanduse lisandväärtust, aga ka kuidas igaüks meist saaks elada paremini ja tervemalt koos puhta loodusega.
See kokkulepe annab kindluse Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile, et rohereformid ja kliimamuutusi pidurdavad sammud seavad eesmärgiks Eesti pikaajalise jätkusuutliku arengu ja heaolu ning tagavad eesmärgistatud ning selgelt koordineeritult ellu viidud tegevused.
On selge, et Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamiseks peame jätkuvalt toetama teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni. Nii saavutame ka strateegias „Eesti 2035“ seatud sihi: „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“.
Eesti on äsja avaldatud innovatsiooniindeksi edetabelis tõusnud väga kõrgele 16. kohale, Euroopas oleme 9. kohal. Selles võrdlevas aruandes on analüüsitud 132 riigi innovatsioonivõimekust. Eesti tugevustena tuuakse välja meie e-valitsemine, info- ja kommunikatsiooniteenuste eksport, riskikapitali tehinguid ning ükssarvikute väärtus SKT suhtes. Nendes valdkondades hoiab Eesti absoluutset liidripositsiooni ehk on esimesel kohal kõikide riikide arvestuses. Tugevustena nimetatakse Eesti puhul ka ettevõtluskultuuri ja e-osalust. Nõrkustena on Eesti puhul välja toodud siseturu väiksus, üleilmsete kaubamärkide vähesus, intellektuaalomandiga tehtavatest tehingutest saadav tulu ja energiatarned SKP kohta. Paranenud koht innovatsiooniindeksis näitab siiski, et oleme teinud õigeid valikuid.
Kui minult küsitakse, et mis on valitsuse pikaajaline majanduse arengu plaan, kuhu edasi, siis vastuseks on suunata majandus kohanema muutuvate ärimudelitega ja suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Seda rõhutab ka strateegia „Eesti 2035“. Selleks on suurendatud riigipoolset tuge ettevõtete arendustegevusele. Teadusleppe vahendite toel käivitatud rakendusuuringute programmi vastu on Eesti ettevõtted ilmutanud oodatust suuremat huvi: konkurents vahenditele on olnud märkimisväärne. Eesti ettevõtjad on valmis TA- mahukateks arenguteks ja see on oluline eeldus, et pöörata järgmiste aastate muutused võimalusteks.
Käivitasime sel aastal ka kauaoodatud rakendusuuringute keskuse töö, et pakkuda püsivamat tuge kõige suurema ettevõtluse potentsiaaliga arenguvaldkondadele. Meil on väga head teadlased, aga liiga vähe meeskondi, mis aitaksid alusteaduste avastused tööstuslikule tasemele arendada. Viia nii-öelda laborist turule. Rakendusuuringute keskus on loodud just seda tühimikku täitma ning aitab ettevõtetel luua prototüüpe, korraldada simulatsioone, katsetada tootmist ja arendada protsesse enne masstootmiseni jõudmist. Keskuse loomise raames läbi viidud analüüsi tulemusel selgitati välja viis valdkonda, kus riigi täiendav panus on kõige otstarbekam ning tühimik kõige suurem: bio-rafineerimine, drooni-tehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesiniku-tehnoloogiad ja terviseandmed.
Teadus- ja arendustöö tulemusteni ei jõuta aga üleöö, sest uuest tehnoloogiast tootmiseni jõudmine võtab aega. Uute meetmete ja 1% teadusraha mõju teadus- ja majandusnäitajatele ilmneb alles aastate pärast.
Hea näide teadusmahukast ettevõttest, mida riik on toetanud rakendusuuringute programmi kaudu ning mis toetab ringmajandust ja rohelisema tööstuse teket Eestis, on Ragn-Sells, mis on saanud ehitusloa põlevkivituhkade väärindamise tehase ehitamiseks Narva lähedale Balti Elektrijaama territooriumile. Tehase rajamine loob Ida-Virumaale hinnanguliselt 250 miljonit eurot investeeringuid, kokku luuakse umbes 100 otsest ja 400 kaudset töökohta. Sel suvel algas sealsamas Narvas ka Silmeti emaettevõttele NPM kuuluva magnetitehase ehitamine. Magnetite toorainet, haruldasi muldmetalle, toodab Euroopas tööstuslikus mahus ainult Eestis asuv Silmet. Toodetavaid magneteid vajatakse enim elektriautode ja tuuleturbiinide tootmiseks. Esimese etapi ehitus maksab üle 100 miljoni euro ning riik toetab seda õiglase ülemineku fondist 18,75 miljoni euroga. Enam kui 300 inimesele tööd andev teadusmahukas magnetitehas on kavas avada 2025. aastal.
Head kuulajad,
„Eesti 2035“ strateegiline siht ütleb: „Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja elukeskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmistehimuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks.“ Meie kõigi teadmishimu ja õpitahe on eelduseks muutustega kohanemiseks, arenguvõimaluste kasutamiseks ning uute lahenduste loomiseks.
Riik on siin inimesele toeks olnud. Alates 2017. aastast pakume Eesti Töötukassa kaudu lisaks töötutele erinevaid täiend- ja ümberõppevõimalusi ka töötavatele inimestele. Nii selleks, et kohaneda tööturu muutuvate vajadustega kui ka töötuse ennetamiseks. Meie lähenemine on teaduspõhine ehk ümber- ja täiendõppes keskendume me neile erialadele, kus OSKA prognooside kohaselt on lähiaastatel kasvav tööjõuvajadus ja tööjõu nõudlus pakkumisest suurem. Töötust ennetavad teenused on omakorda suunatud inimestele, kelle positsioon tööturul tulenevalt nende madalast või aegunud haridusest, probleemidest tervisega või vanusest olla nõrgem.
28. septembril kinnitas Vabariigi Valitsus uue tööhõiveprogrammi aastateks 2024–29, mis annab töötukassale võimaluse osutada järgmisel viiel aastal tööle rakendumise ja tööl püsimise toetamiseks 29 erinevat tööturuteenust- ja -toetust. Suurimad muudatused on seotud tööturukoolituse korraldusega. Muutuste eesmärk on justnimelt rahastada eelkõige koolitusi, mille läbimisel omandatakse oskused, mis parandavad oluliselt inimese tööalast konkurentsivõimet või toetavad karjääripööret.
Lisaks töötukassa meetmetele on veel mitmeid programme, mis toetavad tööjõuvajadustele operatiivset reageerimist.
Mõned näited. IT-valdkonnas pakutakse tööjõupuuduse kiireks leevendamiseks programmi „Vali IT“. Programmi „Õed tagasi tervishoidu“ eesmärgiks on tuua valdkonnast eemal olnud õed, ämmaemandad, velskrid tagasi erialasele tööle. Haridusvaldkonnas on mitmeid programme, mille eesmärk on uusi inimesi õpetajakutse juurde meelitada, näiteks Noored Kooli, Tagasi Kooli, Asendusõpetajate programm, Edumus, Õpetajate Akadeemia. Lisaks ülikoolide ja teiste õppeasutuste pakutavad erineva mahuga kursused ja mikrokraadiprogrammid, mille pakkumine on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud.
Selleks, et Eesti inimesed saaksid end ühiskonnas teostada, peavad nad püsima terved – nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Kuigi tervena elada jäänud aastate näitaja on paranemas, on see jätkuvalt märkimisväärselt madalam oodatavast elueast.
Viimane Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitas, et just tütarlaste hinnangud enda vaimsele tervisele on halvenenud. See on põlvkond, kelle igapäevaelu on olnud otseselt mõjutatud nii koroonaviiruse pandeemiast, Ukraina sõjaga kaasnenud ärevusest, kuid ka nüüd hiljuti üle-eestilisest pommiähvarduste lainest. See kõik on raske elukogemusega täiskasvanutelegi, rääkimata siis lastest ja noortest. Me peame tagama neile noortele kindlus- ja turvatunde.
Riigieelarves on kavandatud alates järgmisest aastast 3,7 miljonit eurot vaimse tervise edendamiseks ja toetamiseks, mida on poolteist miljonit enam kui käesoleval aastal. Raviteenuseid ja ennetust rahastatakse ka läbi Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudi eelarvete.
Seejuures on oluline pingutada, et ligipääs kvaliteetsetele terviseteenustele oleks tagatud sõltumata elukohast.
Seepärast investeerime järgmise nelja aastaga ligi viis miljonit eurot õdede ja apteekrite lähtetoetustesse, et motiveerida neid asuma tööle nendes Eesti piirkondades, kus töötajate leidmine on olnud keerukas.
Lugupeetud kuulajad,
Pingeline eelarve nõuab strateegilisi otsuseid, millel on pikaajaline mõju. „Eesti 2035“ strateegilised sihid aitavad meil silme ees hoida seda, millist riiki me soovime. Valitsus on oma sihid ja eesmärgid seadnud, et Eestis oleks turvaline elukeskkond, uuendusmeelne ja teadmistepõhine majandus ning et siin meeldiks elada arukatel, tegusatel ja tervist hoidvatel inimestel.
Tänan teid ja olen valmis vastama küsimustele ning kuulama teie ettepanekuid initsiatiividest, mida riik võiks võtta ette või toetada selleks, et Eesti, mille me oma lastele pärandame oleks veelgi edukam, turvalisem, sõbralikum ja tervem.