Elektri börsihindade tõus on olnud eestimaalaste jaoks tõsine ehmatus ja mureallikas. Inimesed on šokeeritud ja see on mõistetav.

Inimeste ja ettevõtjate mure on ka riigi mure ning otsime tasakaalupunkti, kuidas oma inimesi šokiga toimetulekul toetada. Samal ajal peame arvestama ka pikka vaadet, et tagada nii energiaturu jätkusuutlikkus kui ka inimeste ja ettevõtjate iseseisev toimetulek ilma riigipoolse abita. Riik ei tooda elektrit, ei edasta selle eest arveid ega kehtesta energiahindu – seda teevad elektrimüüjad, kelle kõik olen neljapäeval kutsunud tõsisele kohtumisele. Samal ajal riik ka alusetult ei teeni kasvanud hindade pealt – ülelaekunud käibemaksust ja CO2 kvoodist rohkem anname inimestele tagasi.

Alustuseks vaatame praegust olukorda. Enamik Eestimaa inimesi on elektripaketti valides ettenägelikult otsustanud fikseeritud hinna kasuks – koguni 2/3 Eesti Energia klientidest on fikseeritud hinnaga leping. Paljudel neist omakorda on elektriarvete suurus olnud tänu fikseeritud hinnale suhteliselt stabiilne, kuid on ka neid, kelle elektriarve on oluliselt suurenenud.

Kuigi meediast ja sotsiaalmeediast võib jääda mulje, justkui sadadese või tuhandetesse ulatuvad elektriarved oleksid valdavad, pole see siiski nii. Enamik koduklientidest nägi ka detsembris oma elektriarvel kahekohalist summat. Ligi 60% Eesti Energia koduklientidest ehk 237 149 leibkonda said detsembri eest vähem kui 50-eurose arve. Koguni 75% Eesti Energia koduklientide arvetest olid alla 100 euro. Seega said alla 100-eurose arve jaanuaris kokku 304 653 peret. 500 euro piiri ületas arve 3,5 protsendil ning 1000 eurot alla 0,7 protsendil Eesti Energia koduklientidest.

Need numbrid näitavad, et inimeste elektritarbimise mahud on väga erinevad. Sama käib inimeste sissetulekute kohta. Seetõttu on ka valitsusel keeruline kokku panna abimeetmeid, mis oleksid täpselt sihitud ja kiiresti rakendatavad. On peresid, kes tulevad kuni paarisaja euro suuruse hinnatõusuga toime, aga samal ajal on ka palju neid, kelle jaoks mõnikümmend eurot lisakulu põhjustavad majanduslikke raskusi ja suurt muret.

Peame kerkivatest börsihindadest tulenevas uues olukorras ümber orienteeruma, et oma inimestele hinnašokki leevendada ja aidata toime tulla.Tegemist pole üksnes Eesti probleemiga. Hinnakasvuga maadleb praegu kogu Euroopa ja ka laiem maailm, sealhulgas näiteks Hiina. Mõned näited keskmisest elektrihinnast 2021 detsembrikuus: Suurbritannias 288 eur/mWh, Nord Pool turul Eestis 203 e/mWh. Kui meist veidi soodsam hind oli Norras (nt Oslo piirkonnas 174 eur/mWh), Rootsis (Stockholmi piirkonnas 176 eur/mWh) ja Soomes (193 eur/mWh), siis näiteks Lätis, Leedus, Hispaanias, Portugalis, Saksamaal ja Šveitsis on elekter veelgi kallim. Tulevikus, rahulikumal ajal võime ajalukku vaadata ja otsida sealt pikemaajalisi õppetunde. Praegu tuleb aga keskenduda raskemate mõjude leevendamisele.

Valitsus aitab abivajajaid kõrgete elektri-, gaasi- ja küttearvete tasumisel. Valitsus on praeguse seisuga kehtestanud toetusmeetmeid 240 miljoni euro ulatuses. Konteksti andmiseks – see moodustab 0,89 protsenti Eesti 2020. aasta SKP-st, mida on 2 korda rohkem võrreldes näiteks meist oluliselt jõukama Norraga.

Hüvitame leibkondadele, kus sissetulek pere ühe inimese kohta on alla mediaanpalga, septembrist märtsini 80% hinnatõusust. Selle sihitud meetme maksumus on 79,1 miljonit eurot ning see hõlmab erinevaid energiakulusid – elekter, gaas, kaugküte. Kindlasti peab riigihaldusminister tegema veel tööd selle nimel, et hüvitise taotlemine oleks lihtsam ja mugavam.

Samuti hüvitame kõigile Eesti kodu- ja äritarbijatele oktoobrist märtsini elektri võrgutasu 50% ulatuses, kogumaksumus 88,25 miljonit eurot.

Detsembrist märtsini kompenseerime gaasi võrgutasu 100% nii kodu- kui ka äritarbijatele, kogumaksumus 25,08 miljonit eurot.

Oleme ära jätnud eelmise valitsuse seadustatud elektri, gaasi ja diislikütuse aktsiisitõusude (mahus 53 miljonit eurot).

Väga oluline on, et kehtestatud meetmed jõuaksid abivajajateni ning siin on oluline roll KOV-del, et nad aitaksid oma inimesi võimalikult kiiresti. Kui taotluste esitamise süsteemis ilmneb puudusi ja selgub, et suur hulk inimesi abi ei saa, siis oleme valmis meetmeid muutma nii, et abi jõuaks inimesteni, kes seda vajavad. Ma nõustun, et ideaalses maailmas võiks toetuse saamine olla lihtsam ja kiirem. Ent andmekaitsega seotud küsimused ja ebapiisavad andmed inimeste elektritarbimise ning leibkonnaliikmete kohta ei võimalda hetkel mugavamat lahendust välja pakkuda. Täna on olulisem, et inimesed saaksid oma taotlusi esitama hakata ja toetuste väljamaksed ei seisaks mitmeid kuid kestvate IT-arenduste taga.

Pikemas plaanis tuleb investeerida uutesse tootmisvõimsustesse. Turuolukord üleöö ei muutu ning seetõttu töötame valitsuses selle nimel, et avada uusi meetmeid, millega ka inimesed ise saaksid oma kodusid – nii era- kui ka kortermaju – energiakindlamaks ümber ehitada.

Olen energiavaldkonna eest vastutavale majandus- ja taristuministrile esitanud arvukalt küsimusi ja tegin talle ülesandeks esitada põhjalik analüüs Eesti energiaturu vajadustest ja lahendustest. Sealjuures tuleb hetkeolukorra kõrval vaadata ka valdkonna pikemat arenguperspektiivi ja eesmärke. Neljapäeval kõike seda valitsuses arutasime. Vaatame üle kõik võimalikud valitsuse sammud selleks, et vähendada elektri hinnašokke meie börsipiirkonnas, tagada kõikide Eesti tootmisvõimsuste töökorras olek ning vähendada takistusi uute tootmisvõimsuste turule tulekuks.

Viimastel nädalatel on erinevad poliitikud ja arvamusliidrid pakkunud välja kõiksugu ideid. Kiiresti teostatavad, nutikad ja jätkusuutlikud ideed on alati teretulnud. Kahjuks on aga rohkem pakutud lihtsaid populistlikke lahendusi keerulistele probleemidele. Katteta kulutuste tõusu või katteta maksude langetamist pole raske välja pakkuda, valitsusvastutust kandvad erakonnad ei saa ega tohi seda teha.

Riigi rahalised võimalused on piiratud ja tulevad päeva lõpus meie endi – Eesti maksumaksjate – taskust. Usun, et valdav osa Eesti inimestest ootab tasakaalukat ja vastutustundlikku riigijuhtimist. Tuleb kindlasti leida aga õige tasakaalupunkt inimeste kiire aitamise, pikaajaliste lahenduste ja Eesti rahaliste võimaluste vahel. Just selle oleme valitsuses eesmärgiks võtnud. Igal juhul tahame oma inimesi selles keerulises olukorras aidata.