Koroonakriis ja sellega kaasnev kõrvalmõju meie arstiabile, laste haridusele, ettevõtlusele ja ühiskonna vaimsele heaolule laiemalt, on meie kõige suurem tänane väljakutse. Mul on kahju, et valitsusjuhid on sellest aru saanud üksnes retoorikas. Me kuulsime valitsuse ministritelt  juba mais, kuidas tuleb teine laine, kuidas maskid on uus sotsiaalne norm ja kuidas kogu riigiaparaat töötab COVID19 teiseks laineks valmistumise nimel. Meil olid isegi ministrid, kes kehastusid poliitilisteks viroloogideks ja pidasid end oma edevuses pädevamaks kui professorid ja teadlased.

Tegelikkus on kahjuks teistsugune. Sügisel alguse saanud koroonapuhang on tänaseks kontrolli alt väljas. Meie ministrid on kuude kaupa tegelenud poliitiliste rumalustega. Vaenanud seksuaalvähemusi, USA värsket presidenti, tegelenud poliitiliste mängudega perekonnaseaduse teemal ja hakanud ise välja mõtlema probleeme abordiküsimuses. Ministrid astuvad tagasi, skandaalid tulevad ja lähevad, kuid meie tähelepanu alt on välja jäänud koroona. 

Reformierakond on teinud mitmeid algatusi, et koroonaviirusega tegelemist tõsisemalt võetaks.

6. juunil 2020 tegime ettepaneku moodustada komisjon, kes hakkab analüüsima kevadel 2020 Eestit tabanud viiruse COVID-19 epideemiaga võitlemist. 14. septembril tegime ettepaneku töötada välja alus- ja üldharidusasutuste töö korraldamise kava COVID-19 viiruse oludes ja õpetajatele ja õpilastele turvalise õpikeskkonna tagamiseks. 22. oktoobril toimus Reformierakonna fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas elada koroonaviirusega?“ arutelu, kus esinesid eksperdid. Sealt koorus välja mitmeid õppetunde teiseks laineks. Muuhulgas arvasid eksperdid, et koolid peaksid olema viimased, mis kinni lähevad ja laussulgemist ei peaks tegema, vaid tegutsema sihitatult. Valitsuse liikmed tegelesid samal ajal vähemuste solvamisega, mis lõppes üksteisele tortide saatmisega. Eile andsime RE fraktsiooni nimel üle RK otsuse eelnõu kriisi tervikkava koostamiseks ning lisasime varasemad ettepanekud, mida Valitsus seni inimeste turvatunde tõstmiseks ei ole suutnud ära teha.

Praeguseks on selgunud valitsuse peamised vead koroonakriisiga tegelemisel.

1. Valitsus ei kasutanud esimese ja teise koroonalaine vahele jäänud aega selleks, et aidata haiglatel ette valmistada viiruse teise laine tulekuks. Suve ei kasutatud valmistumiseks ja õppetundide kogumiseks. Meenutan, et näiteks eelmise laine keskmes olnud Kuressaare haigla juht ütles, et Reformierakond oli esimene, kes kogemusi küsis, valitsus pole seda siiani teinud. Meditsiinijuht Urmas Sule on öelnud, et suve kasutati puhkamiseks, mitte teiseks laineks valmistumiseks ning vajaliku täiendava meditsiinipersonali leidmiseks teiseks laineks. Ja see maksab praegu kätte. Plaani ei ole ega ei paista.
   
2. Kui valitsus tuleb välja piirangutega, peaks koheselt olema ka selge kompensatsioonimehhanism tekkivate kahjude hüvitamiseks. Praegu näeme eriti selgelt Ida-Virumaa puhul, et Ida-Virumaa on jäetud üksi. Vaprad ettevõtjad, kes seal tegutsevad, saavad valitsuse otsustest teada meedia vahendusel. Täna lubatud 2,1 miljonit tööturuhüvitist on liiga vähe ja tuleb liiga hilja. Pole isegi selge, kui palju neid inimesi on alles jäänud, kes tööturuhüvitist vajaksid ja kas see ettevõtjaid aitab ellu jääda.
   
3. Vaktsineerimise küsimuses pole tänaseni olnud mingit selget plaani või kui see on, siis seda on hoitud inimeste ja kava täisteksti isegi Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmete ning Peresarstide liidu eest salajas. Pühapäevases Aktuaalses Kaameras kirjeldati Läti väga selget vaktsineerimise kava. Millal alustatakse, kellest alustatakse, kuidas korraldatakse. Täna avaldati ka Eesti vaktsineerimise kava, milles on kirjas suunad, aga mitte tegevustasandi detailid ning milles on siiski palju küsitavusi ja ebaselgust. Vaktsineerimise kavandamise puhul on meie valitsus olnud väga passiivne. Võrdluseks – kui maailmas möllas seagripp, siis ei jäänud Eesti tollane valitsus lootma ainult Euroopa ühishanke peale, vaid üritas vaktsiini leida juurde ka väljast. Praegune valitsus seda ei tee.

Aga nüüd räägin sellest, mida meil veel tuleks teha. Esiteks on meil vaja väga selget plaani lähimateks kuudeks, kuidas koroona nakatumiskõver murda ja seejärel hoida viirus sellisel tasemel, et  me suudaks ühiskonna kõige vajalikumad teenused lahti hoida. Lapsed peavad saama haridust, inimesed planeeritud arstiabi ja tööd andvad ettevõtjad peavad saama kindlust töökohtade säilitamiseks. Selle plaani puudlikkusest on rääkinud haiglajuhid, tervishoiu spetsialistid, omavalitsusjuhid ja ettevõtjad. Ma olen veendunud, et selline plaan on võimalik kokku panna, kui me ei tegeleks poliitilise eneseupitamisega ja asendustegevusega.

Teine suur ülesanne on panna paika väga täpne vaktsineerimise plaan. Me peame võitlema iga vaktsiinidoosi eest, mis kuskil maailmas saada on. Samuti peame tagama tugipersonali ja arstid, kes hakkavad meie inimesi vaktsineerima, meil peavad olema paigas logistilised lahendused ja meditsiinitarvikud koos eritehnikaga, et vaktsineerimine kulgeks suuremate viperusteta. Vaktsineerimise tähtsust ei tohi mitte kuidagi alahinnata!

Minu soovitus ja palve valitsusele on lihtne. Võtke end kokku ja keskenduge koroonale. Teeme kõik mõistuspärase, mis aitab nakatumisnäitajaid alla tulla. Seejärel hoiame neid piiranguid, mis aitavad meil selle viiruse hoida meie meditsiinisüsteemi jaoks hallataval tasemel. Vaktsineerimiseks valmistumine on uue aasta esimeste kuude kõige tähtsam teema. Kõik muud poliitiliselt välja mõeldud probleemid võiksid jääda koalitsiooninõukogu kinniste uste taha. Valitsusjuht võiks just selle sõnumi siit Riigikogust täna kaasa võtta. Soovin valitsusele tervet mõistust ja meelekindlust!