Selle poliitaasta ja ilmselt Eesti poliitilise lähiajaloo üks suurimaid sigadusi on pensionisüsteemi lammutamine. Nii üksmeelselt ei ole kõik eksperdid ja analüütikud ühtegi poliitilist algatust üdini negatiivseks hinnanud. Kriitiline on pensionireformi osas olnud ka sotsiaalsüsteemi eest vastustab sotsiaalminister Tanel Kiik. Ometi valitsus plaanib selle läbi suruda öeldes, et neid ei huvita uuringud, neid ei huvita tulevik, neil on poliitiline tahe ja võim selle idee läbisurumiseks. Usaldushääletus näitab, et peaministrit huvitab võim mitte Eesti käekäik. Meenutagem, et pensionisamba lõhkumise ehk Isamaa poolt hääletas eelmistel valimistel 11,4% kodanikest. See valimislubadus oli ainult ühe erakonna programmis ning suurem osa valijatest ei pidanud vajalikuks praeguse pensionisüsteemi lõhkumist.

Eelmisel neljapäeval korraldati linnukese tegemise eesmärgil „kaasamise koosolek“, kus 3 tunni jooksul pidid kohale kutsutud 18 organisatsiooni avaldama oma arvamust ning riigikogu liikmed said neilt lühikese aja jooksul üht-teist küsida. Võimulolijatel ei ole ega olnud plaani esitatud arvamusi ja ettepanekuid sisuliselt arvesse võtta. Koosoleku ainus eesmärk oli tagada endale võimalus öelda: „saite ju Riigikogus ära kuulatud“.

Opositsioon esitas pensionisüsteemi lõhkumise eelnõule 946 ettepanekut. Miks nii palju? Aga selle pärast, et opositsioonil on vähe võimalusi ja tööriistu hoida tõeliselt halbu asju ära ning muudatusettepanekute pikk ja põhjalik arutelu Riigikogu ööistungitel on üks selliseid võimalusi. Mida rohkem neid ettepanekuid on, seda kauem lähem asjade üle arutamisega, seda suurem on lootus, et mõni südametunnistusega koalitsioonisaadik mõistab kuritegu, mida tegema minnakse ning oma vastutust Eesti tuleviku ees ja ei hääleta selle poolt.

Valitsusel on muidugi üks võimalus tõeliselt selgelt näidata, et need, kelle käes on võim, nende käes on ka õigus.  Selleks on eelnõu läbisurumise sidumine valitsuse usaldushääletusega. Kuuldavasti võib usaldushääletus riigikogus toimuda juba järgmisel nädalal. Siis ei hääletata ühtegi muudatusettepanekut ja opositsioonilt võetakse sisuliselt võimalus demokraatlikuks debatiks. Koalitsioonisaadikud ei pea enda pead enam vaevama sellega, et teevad Eestile kahju, vaid saadikuid veendakse poolt hääletama lihtsa küsimusega – tahate olla võimul? Siis hääletage poolt, vastasel juhul see valitsus kukub. Sisulisest arutelust rullitakse võimuteerulliga lihtsalt üle.

Siinkohal on oluline märkida, et usaldushääletuse kasutamine on peaministri otsus. Kui Jüri Ratas valib teerullitaktika, siis see näitab, et tema valitsus on jõuga ja põhimõttelagedalt nõus läbi suruma Eesti jaoks kahjulikke seadusi. Sisuliselt teeb valitsus kabinetivaikuses kiirkorras otsused ära reformi osas, mis puudutab enam kui 700 000 pensionikogujat ja mõjutab olulisel määral meie rahaturge ning ettevõtlust. Valitsust ei huvita, et vajalikud IT-lahendused ei pruugi valmis jõuda või mis juhtub, siis kui inimesed oma viimasedki säästud ära kulutavad ja kas riigil on üldse õiguslikult lubatud murda oma sõna teise pensionisambaga liitunute ees?

Pensionisüsteemi lõhkumise eelnõu põhiseadusvastasusele on mitmed eksperdid tähelepanu juhtinud. Kui läheb nii, et sel põhjusel eelnõud ei kuulutata välja ning Riigikohus leiab, et eelnõu on suures osas põhiseadusvastane, siis lähevad täide presidendi sõnad, et see valitsus ei pea põhiseadust millekski ja on kogu oma usalduse ja jõumeetodid valmis panema põhiseadusvastase seaduse taha.