Head kolleegid!

Juba teist korda oleme sunnitud avaldama siseminister Mart Helmele umbusaldust. Tundub, et seekord on Eestis solvatavad inimesed otsa saanud ja on mindud Soome valitsuse ja peaministri kallale.

Ma ei tahaks tema ütlusi korrata, aga stenogrammi ja ajaloo huvides pean seda siiski tegema. Oma pühapäevases raadiosaates teatas siseminister nimelt järgmist: “See, mis on nüüd juhtunud Soomes, no see ajab ikka ihukarvad püsti. See ajab ihukarvad püsti ja ma ütlen, et järgmine Soome peaminister on Jussi Halla-aho, sest midagi nii mõistusevastast, kui praegu Soomes toimub, ei ole seal ilmselt toimunud juba mitu sajandit. [—] Seda normaalset riiki püüab siin mõnigi erakond meil uppi keerata, et muuta Eesti samasuguseks. Nagu praegu nüüd selle Soome valitsuse ees saavad seisma ikka väga naljakad asjad. Ja ma tuletaksin meelde ikkagi Vladimir Uljanov-Lenini ütlust, et igast köögitüdrukust võib saada minister, või kuidas ta ütles. Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja kuidas seal mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige. [—] Nüüd me siis tegelikult mingil määral võime näha, kuidas toimub punaste ajalooline kättemaks valgetele ehk siis punased, kes tahtsid juba siis Soome riiki likvideerida, on nüüd saanud võimule ja nüüd siis üritavad meeleheitlikult Soome riiki likvideerida, teha Soomest mingit sorti europrovintsi, mis kannab küll nime võib-olla territooriumina Suomi või Finland, aga mis tegelikult lohiseb täielikult selle nii-öelda fukuyamaliku ajaloo lõpu ideoloogilise filosoofia sabas.”

Isegi kui väga tahaks, ei saa kuuldut kuidagi võtta tunnustusena Soome riigile, tema valitsusele ega peaministrile. Seda käsitlevad solvanguna Soome peaminister ise, Soome poliitikud, ajakirjandus ja lihtinimesed  ja esialgu nägi selles solvangut isegi Eesti valitsuse  juht Jüri Ratas.

On see kõik juhuslik? Kas Mart Helme alavääristas Soome riiki kogemata, kuuma peaga? Kas nüüd, kui on vargsi lastud käiku ebasiiras, hädapärane vabandus, milles on palju rohkem kõiki teisi süüdistavat, süüdimatut ülbust  kui kahetsust ja arusaamist sellest, mis tegelikult on toimunud, kas nüüd tõesti võime juhtunu muretult selja taha jätta, nagu soovitab Jüri Ratas?

Kas me tõesti usume, et kui peidame selja taha kõik need valed ja solvamised, mis Mart Helme on endale lubanud, et  pärast seda kõike näeme siseministrina inimest, kes ühtäkki hakkab austama nii meie sõprade, liitlaste kui ka Eesti riigi enda väärikust?

Kas me tõesti peame – Isamaa esimehe soovituse järgi – suhtuma Mart Helmesse nii,  nagu suhtutakse Vladimir Žirinovskisse Venemaal – klouni, keda keegi ei võta enam tõsiselt. Aga, hea kolleeg, Žirinovski ei kuulu Venemaa valitsusse. Isegi Venemaal hoitakse Žirinovski-sugused räuskajad valitsusest eemal.

Kas me siis tõesti ei mõtle sellele, et andes väga olulisel positsioonil olevale ministrile vaba voli ennast naeruvääristada, et sellega vähendame oluliselt nii Eesti valitsuse kui kogu Eesti riigi tõsiseltvõetavust? Ja üldsegi mitte ainult meie sõprade ja liitlaste seisukohalt, vaid Eesti enda inimeste silmis. Me alandame Eesti riiki.

Me võiksime siin üle loetleda ka Mart Helme poolsed Riigikogu liikmete ründamised, erinevate inimgruppide ründamised, solvangud paremale ja vasakule, kuid leiame, et ainuüksi Soome valitsuse ja Soome peaministri Sanna Marini vastase isikliku rünnakuga on ta kahjustanud Eesti ja Soome suhteid, Eesti riigi mainet, alavääristanud naisi ja mõnitanud lihtsaid tööinimesi.

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Me kõik siin saalis mõistame, miks Jüri Ratase valitsuse jaoks ei eksisteeri punaseid jooni, eriti olukorras, kus ohus on koalitsiooni püsimine. Aga me ei anna siin ju täna hinnangut koalitsioonile ega valitsusele. Me räägime täna Eesti riigile ilmselgelt kahju teinud ministrist. Mart Helme ei ole sugugi esimene poliitik, kes ei sobi ministriametisse või kes on loobunud sellest ise, aga kellel on võimekust juhtida erakonda. See ei ole meie otsustada.

Mis aga kindlasti on meie otsustada siin ja täna, see on sõnum, mille me anname nii eesti kui soome rahvale oma riigi usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse kohta. Kahte asja enam korraga ei saa: usaldada ühtaegu Mart Helmet ja  austada oma riigi väärikust. Tuleb valida väärikuse taastamise ja veel sügavamasse häbisse vajumise vahel. Eesti Vabariigi valitsuse liige ei saa olla inimene, kellel puudub vähimgi enesekriitika, kuid kellel seevastu on haiglaslik viha kõige endast erineva vastu, eelkõige naiste vastu.

Ma väga loodan, et täna osutub siin saalis kõhklustest tugevamaks südametunnistuse ja vastutustunde hääl. Elu on korduvalt näidanud, et andes sõrme inimestele, kelle eesmärgiks on konflikte provotseerida ja eskaleerida – kaotad lõpuks käe. Ja mitte ainult käe. Provokaatorile võib see parimal juhul olla mäng, rahvale ja riigile – halvimal juhul elu küsimus. Sest ükski plaan B ei korva seda kaotust, mida Mart Helme  tegevus on kaasa toonud Eesti julgeolekule – Eesti ühiskonna sisemise lõhestamise ja välissõpradest järkjärgulise isoleerimise läbi. Eesti rahvas ei ole sellist mandaati andnud mitte kellelegi meist, mitte ühelegi ministrile. Seepärast ei näe me teist võimalust kui avaldada Mart Helmele umbusaldust.