Täna avaldati Eesti 200 poliitiline manifest, kus öeldi, et Eesti vajab uut poliitilist jõudu.

Lugedes manifesti märgilisi seisukohti, on mu hea meel tõdeda, et need kattuvad suures osas juba minu poolt välja öelduga. Veelgi enam on mul hea meel, et need kattuvad ka ideedega, mida hetkel arutame Reformierakonna valimisprogrammi raames. Kommenteerin mõnda ideed konkreetsemalt:

Manifest toob välja, et e-riik vajab põhjalikku uuendust, et see oleks kodaniku ja riigi vahelise suhtluse peamine kanal. Eriti Euroopast on näha, et Eesti e-riik on olnud meie tugevus, mille järgi meid teatakse. Aga me ei tohi loorberitele puhkama jääda, sest teised teevad ka ja teevad juba paremini. Inimesed elavad oma elusid online’is ja seal peab olema ka riik. E-riigi edasiarendamiseks on meil vaja mitte ainult raha, vaid ka inimesi, kes seda valdkonda jagavad. Meil on unikaalne võimalus olla eeskujuks ka teistele riikidele. E-riigi arendamise käigus ei tohi me siiski jätta eemale inimesi, kes ei ole e-suhtluses nii tugevad (eelkõige vanemad inimesed) ja me peame looma võimalusi selleks, et neil oleks võimalik oma oskusi täiendada. Järgmise nädala neljapäeval 10. mail toimuval seminaril teadmistepõhise majanduse kohta tutvustame uuringut, mis räägib Eesti inimeste oskustest ja nende vastavusest tänapäeva arengutele.

Eelviidatud seminaril arutame ka selle üle, kuidas on Eestis võimalik teha maailmatasemel teadust ja mida peaksime tegema selleks, et liikuda teadmistepõhise majanduse poole. Ettekandega esinevad Swedbanki juht Robert Kitt ja geeniteadlane Lili Milani. Seminar on tasuta, seega kõik on oodatud kaasa mõtlema.

Manifest märgib ära Eesti riigi ühe probleemina regulatsioonide rohkust ning ettevõtlusvabadust. See on midagi, mille eest me kindlasti seisame. Olen nõus ka sellega, et peame arendama oma ettevõtluskeskkonda moel, mis meelitaks siia ambitsioonikaid ettevõtteid üle maailma. Ja jällegi – selleks on vaja teha otsuseid, mis ei ole ehk esmapilgul populaarsed, kuid mis pikas perspektiivis on vajalikud.

Tervisekäitumisest ja tervishoiu rahastamisest oleme samuti rääkinud. Oleme arutanud seda, kuidas suunata inimeste tervisekäitumist nii, et nad vastutaksid oma valikute eest. Kuidas inimestel peab olema suurem võimlaus ise otsustada, millal ja millise arsti juurde minna. Kui valiku teeb ära haigekassa, siis võib tekkida olukord, kus terviseteenuse osutaja tahab meeldida eelkõige haigekassale, mitte patsiendile, sest sealt tuleb raha.

Hariduse valdkonna arutelud on meil üsna algusjärgus, kuid oleme arutanud ka seda, et globaalses maailmas võidavad need lapsed, kes varakult juba oskavad mitut keelt ja keeli on ju võimalik õppida nii läbi mängu kui ainete. Oma kogemusest tulenevalt toetan ka mõtet, et erinevast rahvusest lapsed õpiksid koos – see on mudel, millele on ehitatud Euroopa Koolid ja lapsed koos kasvõi mängima pannes on integratsioon juba alanud. Eelpool mainitud uuringus küsisime Eesti inimeste käest ka seda, kas koolieelses hariduses/lasteaedades on vaja lastele õpetada võõrkeeli ja IT oskusi. 73% inimestest vastas, et võõrkeeli tuleks lasteaias kindlasti või pigem jah õpetada.

Aga haridus seondub väga selgelt ka teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooniga. Selles osas on meil mõtteid, kuidas oluliselt tõsta teadus- ja arendustegevuse rahastamist, et meil oleks neid tarku inimesi, keda eelpoolnimetatud kõrgetasemelised ja kõrgemat lisandväärtust pakkuvad ettevõtjad vajavad, et meil oleks teadmiste põhine majandus.

Looduskeskkonna osa manifestis kattub üks üheselt sellega, mida ma ütlesin välja ka oma kõnes Reformierakonna esinaiseks kandideerides.

Mu on hea meel, et Eesti tuleviku teemad laiapinnalist arutelu leiavad. Me vajame julgeid ideid, aga me vajame ka julgust ja ambitsiooni ideede teostamiseks. Meie seisame selle eest, et Eestile vajalikud reformid teostatud saaks, seda koostöös teiste erakondade ja kõigi aktiivsete kodanikega, kes tuleviku Eestisse panustada tahavad.