Kui küsida inimestelt, mida positiivset tähendab nende jaoks Euroopa Liit, siis tuuakse Eurobaromeetri uuringu järgi peamise vastusena inimeste vaba liikumist. Ometi on üha enam riike taastamas piirikontrolle. Meil tutvustati täna Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitse komisjonis uuringut, mis rääkis Schengeni süsteemi kaotamise kuludest siseturule (Cost of non-Schengen: the impact of border controls within Schengen on the Single Market).
Euroopa Liidu üks kõige tähtsam osa ja saavutus on kaupade, teenuste, kapitali ja kodanike vaba liikumine. Need neli vabadust on olnud majanduskasvu ja riikide omavahelise tihedama integratsiooni aluseks. Schengeni sätted on taganud hea siseturu toimimise, pikkade järjekordade kadumine piiripunktides on vähendanud drastiliselt transpordikulusid ja suurendanud Euroopa-sisest kaubandust.
Mitmed riigid on migratsioonikriisi valguses taastanud piirikontrollid
Enamasti ei tähenda piirikontrollide taastamine küll seda, et kõiki piiriületajaid kontrollitakse, pigem võtavad vastavad riigid sellega endale õiguse piirikontrolle vajadusel teostada. Kõige karmim on kontroll praegu Saksamaa ja Austria piiril, kuid näiteks Saksamaa ja Hollandi/ Belgia vahel põhimõtteliselt kontrollid puuduvad.
Alates 13. maist ei saa Saksamaa enam vastavalt seadustele pikemalt piirikontrolle hoida, kui just ei võeta käiku artikkel 26. (The 2013 reform of the Schengen Borders Code introduced the possibility of longer-term reintroductions of internal border controls where there are “persistent serious deficiencies relating to external border control”, which “constitute a serious threat to public policy or internal security within the area without internal border control”). Siit tulebki siis see kaheks aastaks piirikontrollide taastamise idee.
Schengeni-ala hindamise raportis, mis tehti veebruari alguses Kreekale, tuli välja, et täpselt sellised ohud ja puudujäägid süsteemis esinevad, mille alusel võiks artikkel 26 käiku võtta – kui nüüd kolme kuu jooksul alates 12. veebruarist Kreeka ei saa hakkama nende soovituste ja ülesannetega olukorra leevendamiseks, mis Komisjon ette kirjutas, siis on põhimõtteliselt vägagi võimalik, et see artikkel lastakse käiku ja kõik Schengeni riigid taastavad kuni kaheks aastaks piirikontrollid.
Schengeni kasusid majandusele on raske alahinnata. Euroopa majandused toetuvad väga suures osas ELi-sisesele kaubandusele. Euroopa Parlamendi uuringute keskuse uuringu järgi on ELi ühtne turg väärtust lisanud seitsmel põhilisel alal: SKP tõus, välisinvesteeringute suurenemine, mobiilsus, kasud tarbijaile, kaubandus, töökohad, VKEd. 
Sama uuringu järgi on ühtse turu lõpuleviimisel Euroopal veel 615 miljardi euro suurust kasu oodata, muidugi juhul kui Schengen jääb toimima, sellele lisandub veel digitaalsest ühtsest turust tulenev 340 miljardi euro suurune kasu.
Parlamendile esitatud uuring näitas, milline oleks piirikontrollide taastamise mõju majandusele. Lühidalt kokkuvõttes tooks see kaasa tohututd kulutused, õõnestaks viimase 20 aasta ülesehitustööd ja oleks suur oht ühtsele turule ja EL-i integratsioonile.
Euroopa Komisjon on eeldanud, et piirikontrollide taastamine toob ELi majandusele täiendavat kulu 7,1 miljardit eurot aastas.
Kõige suuremad on kulutused transpordisektoris – 3,4 miljardit. Teisel kohal (!) on kulutused neile 1,7 miljonile eurooplasele, kes käivad tööl mõnes teises liikmesriigis – mõned uuringud näitavad, et lisakulu neile tervikuna oleks 3-4 miljardit aastas. See puudutab väga otseselt eestlasi, sest me oleme piiritaga töötavate inimeste pingereas teisel kohal pärast Slovakkiat – 3,5% kogu tööjõust töötab mujal liikmesriigis.
Komisjoni eeldatav kogu kahju number ei sisalda endas aga turismisektori lisakulutusi, kus potentsiaalne kaotus oleks 10 ja 20 miljardi euro vahel, kui arvesada ka Schengeni viisapoliitikat.
Otsene mõju – ühisturust tuleneva kasu drastiline vähenemine
Uuringu kohaselt langeb Schengeni liikmesriikide vaheline kaubandus vähemalt 10% ka kõige positiivsema stsenaariumi järgi.
Euroopa Komisjoni 2016. aasta majandusennustuse järgi võib piirikontrollide taastamine Schengeni ruumis põhjustada tsoonis SKP 0,86% languse 2025. aastaks – see tähendaks Euroopa majandusele rohkem kui 100 miljardi euro suurust kaotust.
Üle 50% kaupadest transporditakse Euroopas mööda maanteid, 18% mööda raudteid, vaid 0,1% õhuteid pidi (Eurostat). Need liikmesriigid, kelle majandus põhineb suures osas ekspordil, peaksid arvestama suurte lisakuludega, mis tulenevad peamiselt veokuludest – ootejärjekordadest piiridel. Kauba hilinemine läheb kesmiselt maksma 55 eurot tunnis sõiduki kohta. Kui arvestada kõiki Euroopas igapäevaselt sõitvaid veokeid ja keskmist aega, kaua nad piiripunktis ootama peavad, teeb see kokku umbes 5 miljardit eurot transpordisektori lisaulusid aastas. See toob omakorda kaasa konkurentsi vähenemine ekspordis, ja seetõttu ka kaubandusbilansi vähenemise liikmesriikides.
Töökohad ja oskused
Kõige rohkem kannatavad Schengeni kadumise tõttu muidugi VKE-d.
Kui tööjõud muutub vähem mobiilseks, siis kahjustab see nii tööotsijaid kui ka ärisid, eriti kuna tööjõud Euroopas üldiselt on vananev.
Uuringute järgi on siiani liikmesriikide vaheline kaubandus pärast Schengeni loomist kasvanud 13-20%. Ärid on kontrollivaba tsooniga harjunud, aina enam tegutsetakse piiriüleselt ja ollakse osa üle-Euroopalisest väärtusahelast, eriti kuna tootmised on tihti mitme riigi vahel ära jaotatud.
Prantsuse majandusuuringute keskuse (CEPII) järgi kahaneks piirikontrollide taastamise korral Schengeni liikmesriikide vaheline kaubandus 11,5%.
Siia tuleb lisada veel kulud, mida nõuab infrastruktuur, tööjõud – ja see ressurss tuleks otse liikmseriikide eelarvest, mida, eriti väikeste riikide puhul, on raske leida – arvutuste järgi oleks see 1,1 miljardit aastas ainult reisidokumentide kontrollimiseks.
Kokkuvõttes maalis uuring üsna negatiivse pildi Schengeni kadumisest tulenevatest kuludest nii äridele, inimestele kui ka riikidele. Eesti huvides on seista selle eest, et Schengeni ala säiliks ja säiliks inimeste ja kaupade vaba liikumine. Arvestades, et me oleme avatud majandusega riik, kes vajab kasvuks võimalust teistele turgudele müüa ja teenuseid osutada ning meil on suur osa inimesi, kes töötavad väljaspool Eesti piire, siis oleks Schengeni kadumine meile raskete tagajärgedega.