Energiasääst (ettekanne Riigikogus ORTK arutelul)

mai 11, 2011, autor Kaja

Elu on arenenud nii, et elektril, soojusenergial ja kütustel on meie elus järjest suurem roll. Kui võtta Maslowi püramiidi järgi inimeste põhivajadused, siis energia on vajalik meie baasvajaduste rahuldamiseks. Elamiseks meie kliimas vajame sooja, söögi valmistamine ja säilitamine on seotud elektrienergia tarbimisega ja isegi joogivee kättesaamiseks vajame elektriga toimivaid pumpasid. Ka suhtlusvajadust ei saa me rahuldada ilma energiata – elekter võimaldab meil suhelda telefoni või interneti teel, kuid isegi silmast silma suhtlemiseks kaugemal asuvate tuttavatega vajame reeglina energiat vedelkütuste näol. Sellest kõigest ilmneb, et on ebareaalne, et meie energiavajadus lähiajal, aga ka pikemas perspektiivis väheneks.

Vaadates maailmaarenguid erinevate energiakandjate hindade osas, siis ei ole siin positiivseid uudiseid, et oleks märke energia odavnemisest. Ajalugu on näidanud, et energiakriisidel (olgu siis tootmisvõimsuste või hinnatõusudel) on ka positiivne pool – kui midagi kallineb, siis tekib uusi pakkujaid ja igasugune kriis soodustab innovatsiooni. Samuti hakatakse mingi vara defitsiidi korral mõtlema selle vara säästmisele. Seetõttu on ka majanduskomisjon olulise tähtsusega riikliku küsimusena tõstatanud energiasäästu teema.

Energiasääst on oluline ka seetõttu, et sellest sõltub otseselt majanduse ja ettevõtete konkurentsivõime. Mida vähesema energiakuluga suudetakse tooteid toota ja teenuseid osutada, seda suuremad on selliste ettevõtete võimalused konkureerida maailmas teiste samalaadsete toodete ja teenustega.

Kuivõrd energia tootmine ja kasutamine on reeglina suhteliselt keskkonnavaenulik tegevus, siis kaasneb energiasäästuga reeglina ka keskkonnahoid. Me kõik soovime elada puhtas keskkonnas ilma, et me peaks meile omakssaanud mugavustest loobuma. Keskkonnasäästu saavutamine muuhulgas energiasäästu vahenditega on seega tervitatav.

Alustuseks pean igaks juhuks üle kordama, et mida me energia all silmas peame. Selle alla lähevad nii elektrienergia, soojusenergia kui ka transpordiks vajalikud kütused. Oluline on neid energiasäästu kontekstis vaadata kogumis.

Majanduskomisjon kuulas olulise tähtsusega riikliku küsimuse ettevalmistamisel ära terve rea erinevaid eksperte: meile esinesid vastavasisulise ettekandega eksperdid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonnast, AS-st Eesti Energia, AS-st Elering, Kredexist ja OÜ-st Energiasalv. Kuulasime ettekandeid energiasäästmise võimaluste kohta nii soojusenergeetikas, elektroenergeetikas, transpordis kui ka võrkudes ning võimalusi energiasalvestamiseks.

Mis nendest ettekannetest välja koorus? Esiteks, säästa ei ole võimalik, kui sa ei tea, palju sa tegelikult kulutad. Tuleb välja, et inimeste teadlikkus oma energiatarbimisest on väga puudulik. On lahknevused inimeste arvamustes palju nad kulutavad ja selle vahel, palju nad tegelikult kulutavad. Seega alustada tuleb teadlikkuse tõstmisest.

Teiseks, energiasääst ühes valdkonnas toob reeglina kaasa energiavajaduse suurenemise teises energiavaldkonnas. Näiteks majade soojustamine ja seeläbi soojusenergia tarbimise vähendamine toob kaasa elektrienergia tarbimise kasvu, kuivõrd soojustatud majadele on vaja paigaldada ventilatsioon, mis reeglina töötab elektriga. Või elektriautode kasutuselevõtt, mis oluliselt vähendab vedelkütuste tarbimist transpordis, omakorda suurendab elektrienergia tarbimist. Siiski tuleb märkida, et kogumis on sellistel tegevustel siiski mõtet, sest kogumis saab selliselt energiat siiski tõhusamalt kasutada ja see toob kaasa säästu nii koguenergiatarbes kui ka rahalise säästu.

Palju on räägitud Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkide saavutamisest, aga märksa vähem on räägitud sellest, et Euroopa Liidul on ka energiasäästueesmärk, milleks on saavutada 20%line energiasääst 2020. aastaks. Euroopa Liit on nentinud, et selles vallas ei ole ühelgi liikmesriigil praeguse seisuga erilist edu ette näidata.

Vabariigi Valitsus on 28. Aprillil 2011 kinnitatud konkurentsivõime kavaga „Eesti 2020“ võtnud ambitsioonika eesmärgi säilitada energia lõpptarbimine 2010 aasta tasemel 2020.aastani. Energia lõpptarbimise hoidmine sel tasemel eeldab energiatarbe piiramist, energiaefektiivsuse suurendamist ning taastuvenergia lahenduste väljatöötamist kõikides sektorites. Riigi  konkurentsivõimet üha enam mõjutavaks teguriks on majanduse energiamahukus ning erinevate sektorite võime saavutada energiasäästu läbi uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu. Energiasäästu on Eestis edendatud pea kõikides valdkondades, kuid rõhuasetused ja meetmete iseloom on olnud väga erinevad. Energiasäästu toetused on olnud väga tugevalt suunatud kodumajapidamistele läbi erinevate hoonete energiatõhusust suurendavate meetmete. Transpordi energiakasutuse suunamise peamine hoob on olnud aktsiisimaksud, viimase 15 aasta jooksul on kütuseaktsiisi tõstetud mitmel korral. Tänane energia lõpptarbimise tase sektorites ja prognoos järgmiseks kümneks aastaks näitab, et suurim kasv ja sektoraalsete meetmete vajadus saab olema tööstuses, kodumajapidamistes ja transpordis.

Kui vaadata viimaste aastate energiakasutust erinevates energialiikides, siis on näha, et vedelkütuste ja elektrienergia kasutamine on tõusuteel, teised liigid on mõnevõrra languses.

Kui võtta energiakasutuse jaotus Eestis statistikaameti andmete kohaselt, siis kõige suurem energiakasutus 37% 2009.a. oli kodumajapidamistes. Kodumajapidamiste suur osakaal kogu energiatarbes võib ekspertide arvamuste kohaselt olla vaieldav, kuid lähtume hetkel saadavatest numbritest. Kodumajapidamiste energiakasutus omakorda jaotus energialiigiti nii, et kõige suurema osa võtsid biokütused (34 %), teiseks suurem kulu oli soojusenergia peale (27%) ning kolmandal kohal oli autobensiin (17%).

Aga mida siis konkreetsemalt saaks energiasäästu valdkonnas ära teha?

Inimeste teadlikkuse tõstmine – nagu ennist mainitud, ei ole inimesed sageli teadlikud kuhu ja kui palju neil energiat kulub ning seetõttu ei tea nad ka, kust ja kui palju üldse oleks võimalik säästa. Seetõttu tuleb inimeste teadlikkust tõsta. On terve rida ettevõtteid, kes pakuvad energiaauditi teenust ja riigi poolt on loodud Kredexi juurde toetusprogramm, millega siis aidatakse energiaauditi kulusid katta. Energiaaudit võimaldab tuvastada oma energiatarbimist ning leida ühtlasi ka energiasäästu võimalusi erinevate energialiikide vallas tõhustades olemasolevate süsteemide kasutamist või parandades energiakadusid.

Teine probleem teadlikkuse tõstmise juures on see, et energiasäästuga on seotud palju müüte. Inimesed lihtsalt ei tea elementaarseid säästuvõimalusi või on mingil seletamatul põhjusel levima hakanud üldine arvamus mingi säästumeetme ebasobivuse kohta. Lihtsa näitena võib tuua selle, et sageli arvatakse seadmete stand-by olekus nad elektrit ei tarbi, kuid ometi tarbivad sellised seadmed arvestataval määral elektrit. Või et hõõglambid on säästulampidest paremad põhjusel, et nad annavad toale lisaks valgusele ka sooja. Selliste müütide kummutamisega peavad asjaomased ettevõtted ja organisatsioonid aktiivsemalt tegelema.

Energiasääst soojusenergeetikas – kulutused soojusenergiale on kodumajapidamistes kõige suuremad, seega rahaliselt on kõige rohkem võita just energiasäästus soojusenergeetikas. Kredexil on ettenähtud kvoodimüügist saadud tulude arvel kortermajade energiatõhusamaks muutmise toetused ja soodsatel tingimustel laenud. Siin takerdub energiasäästuprogramm kortermajade poolse asjaajamise taha ning on sageli kardetakse kaasnevat kulu. Meile Kredexi poolt esitatud materjalidest nähtub, et keskmine energiasääst majadel on 33,4% ja kogumis toob renoveerimine siiski kaasa nii energia- kui ka rahalise säästu, kuigi elektrienergia tarbimist võib majade soojustamine tõsta. Kuivõrd Kredexi toetust saab ainult kuni 30.novembrini 2012, siis on täna korteriühistutel, kes ei ole sellega veel tegelenud,  viimane aeg alustada. Oleks rumal, kui selleks ettenähtud raha lihtsalt kasutamata jääb.

Elektroenergeetika –  peamised säästuvõimalused tulevad võrkudest, millest ma räägin eraldi. Aga ka energiaseadmete kasutuse tõhustamises on peidus sääst. See on taas paljuski seotud inimeste teadlikkuse tõstmisega, millised seadmed tarbivad vähem elektrit ja millal on kasulikum elektriseadmeid kasutada ja kuidas neid omavahel kombineerida. Lisaks on suur potentsiaal teadus- ja arendustegevuses, et leiutada piisavalt innovaatilisi ja kasutatavaid energiasalvestusviise, mis võimaldaksid elektrit osta siis, kui see on odav (näiteks puhub nii tuul, kui töötavad Norra hüdroenergiajaamad) ning kasutada siis, kui elekter turul on kallis. Lisaks on Tallinna Tehnikaülikooli poolt meile esitatud ettekande põhjal võimalik seadmete kasutuse optimeerimise korral saavutada energiasäästu kuni 40 %. Jällegi see eeldab inimeste teadlikkuse tõstmist.

Võrgud – Suur energiasääst nii soojusenergeetikas kui ka elektroenergeetikas on peidus võrgukadude minimiseerimises, mida saab saavutada eelkõige võrkude renoveerimise teel. Probleemiks on siin võrkude renoveerimise kulude kandmine, mis lühiajaliselt võib olla koormav. Kuid ka siin on võimalik kasutada Euroopa Liidu poolt ettenähtud toetusi.

Võrkude poole pealt tuleb mainida ka innovaatilisemaid lahendusi, mille suunas kogu maailm liigub – need on nn nutivõrgud ehk intelligentsed võrgud. Nutivõrk on elektrivõrk, mis võib intelligentselt kohaneda kõikide kasutajate (tootjad, tarbijad) käitumise ja toimega, et tagada efektiivselt majanduslikult kasulik ja jätkusuutlik elektrivarustus. Sisuliselt tähendab see info mõlemasuunalist liikumist. Ideaalis peaks nutivõrkude toimimine tooma kaasa energiatarbe tippude mahendamise – tarbija seadmed on nii intelligentsed, et oskavad elektrit tarbida just siis, kui selle hind on kõige odavam ehk sisuliselt kui teised elektrit parasjagu ei kasuta ja elektrienergia nõudlus on seega madalamal, kui pakkumine.

Bio Intelligence 2008 uuringu kohaselt vähendavad targad võrgud Euroopa Liidus energeetikasektoris tarbitavat aastast primaarenergia mahtu 2020. aastaks peaaegu 9%, mis on ekvivalentne 148 TWh elektriga ehk rahalise säästuga mahus ligi 7.5 miljardit eurot aastas (2010. aasta keskmistes hindades). Prognoosid majapidamiste tarbimise kohta ütlevad, et keskmine majapidamine võib säästa 9% elektri ja 14% gaasi tarbimisest.

Transport – transpordi energiakasutust on kõige keerulisem vähendada ja ka mõõta. Kuid transpordi energiakasutust tuleb ohjata läbi kolme tegutsemissuuna:

1) transpordivajaduse vähendamine. Seda eelkõige linnaplaneeringute teostamise teel, et olulisemad käigud saaks ajada ära ilma transporti kasutamata – et koolid, lasteaiad ja teenindusasutused asuksid elupaikadele võimalikult lähedal.

2) ühistranspordi kasutamise suurendamine – inimesed hakkavad ühistransporti rohkem kasutama eelkõige siis, kui see on mugav – käib piisava sagedusega, on kvaliteetne ja arvestatav alternatiiv autoga liikumisele. Ühistranspordi puhul tuleb ära märkida ka elektril toimivate transpordivahendite kasutamise tõhustamist, mille osas Tallinna Tehnikaülikoolil on mitmeid kasulikke projekte väljatöötatud ja innovatsiooni tuleks kindlasti jätkata. Lisaks on siin sobiv taas kord ära märkida riigipoolne kvoodiraha kasutus, millega antakse Tallinna linnale 45 miljonit eurot uute keskkonna ja energiasäästlike trammide soetamiseks. 

3) sõidukite ökonoomsuse suurendamine. Siin tuleks märkida nii elektriautode kasutuselevõttu, mis küll suurendavad elektrienergia tarbimist, kuid see on rahalises mõttes väike võrreldes kuludega kütusele, samuti toob kaasa keskkonnasäästu. Kvoodimüügist saadud raha eest on ettenähtud Kredexi toetus eraisikutele elektriautode soetamiseks ning ühtlasi hangib Kredex ka elektriautode laadimise taristu. Aga autode ökonoomsuse suurendamine eeldab ka autode energiamärgistuse arvessevõtmist ning energiasäästvamate autode eelistamist kasutamisel.

 ***

Eksperdid ütlevad, et inimesed hakkavad säästma alles siis, kui kulutused energiale tõusevad üle talutava piiri. Kuid siis võib olla juba hilja. Mõistlik oleks energiasäästumeetmete leidmise ja rakendamisega alustada juba praegu, sest riigi konkurentsivõimet üha enam mõjutavaks teguriks on majanduse energiamahukus ning erinevate sektorite võime saavutada energiasäästu. Ning miks mitte olla siin teistele riikidele ka teerajajaks, sest nagu ma ennist ütlesin pole energiasäästu vallas veel ühelgi liikmesriigil erilisi edusamme ette näidata.

Kordan lõpetuseks veel üle peamised ettekannetest väljakoorunud soovitused energiasäästu suurendamiseks:

1)      Tõsta inimeste teadlikkust sellest, mis on energiasääst ning kus on võimalik säästa ja kuidas.

2)      Jätkata soojusenergia kokkuhoiule suunatud programmidega ning ärgitada inimesi rohkem sellesuunalisi toetusi taotlema ja ära kasutama.

3)      Näidata riigi poolset head eeskuju energiasäästmisel.

4)      Jätkata võrkude energiakadude vähendamisega seda nii võrkude renoveerimise kui ka nutivõrkude edasiarendamise teel.

5)      Soodustada innovatsiooni energiasalvestamise võimaluste leidmise valdkonnas.

6)      Ohjata energiakasutust transpordis läbi transpordivajaduse vähendamise, ühistranspordi kasutamise ja sõidukite ökonoomsuse suurendamise.

  1. Ei jõudnud küll kontrollida, kuid kas Bio Intelligence 2008 uuring tõesti arvestas energiasäästu 2010 aasta keskmistes hindades?

  2. Säästupirnide surmavalgus
    Peldikus, esikus, palun
    Ära iial pane neid tuppa
    Kaua sa ikka neid talud

    Säästupirnid on valguse pilge
    Kõige haledam vari
    Peldikus olgu ja sealgi on ilged
    See on ka kõik ja parim

    Hoiame kokku säästude arvelt
    Millekski hea ja kaua
    elades säästupirnide valgel
    kodudest tegime haua

    :D

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad