Intervjuu Delfile (25.12.2010)

dets. 28, 2010, autor Kaja

Kui te mõtlesite poliitikasse tulekule, siis millised olid kõige mõjusamad vastuargumendid?

Esiteks, kuivõrd olen end advokaadina ülestöötanud energia ja konkurentsiõiguse valdkonnas, siis on raske jätta kõike saavutatut ja toredaid kliente ja kolleege maha ning vahetada ametit. Teiseks on mõneti probleem laialt levinud arvamus, et poliitika on räpane ja sellega kokkupuutumine justkui koheselt määrib. Samuti pean poliitikasse minnes endale aru andma, et minu elu muutub seoses avalikkuse kõrgendatud tähelepanuga minu tegemistele.

Miks lõpuks otsustasite selle tee valida?

Kui tunned, et saaksid midagi ära teha Eesti eluolu parandamiseks, kas pole siis vastutustundetu kätt mitte külge lüüa? Näiteks, advokaadina pean pidevalt seadusi tõlgendama ja kasutama, seetõttu julgen öelda, et seadusloome kvaliteedi parandamisel saab palju ära teha. Teiseks, kuivõrd pean oluliseks isikute vabaduste austamist ja mulle on lähedane liberaalne maailmavaade, siis näen, et vaba konkurentsi soodustamisega erinevates valdkondades saaks inimeste valikuvabadust ja seeläbi eluga rahulolu suurendada. Lisaks tundub mulle, et noorte vihaste meeste kõrval võiksid poliitikas rohkem kaasa lüüa ka pisut leebemad naised.

Kandideerite samas ringkonnas peaministriga. Kas kavatsete teha ka ühist kampaaniat?

Kindlasti osalen Harju- ja Raplamaal toimuvatel üritustel, kus peaminister valijatega kohtub.

Nõustute, et riigikogus on väga suur oht muututa laisaks ja kaotada oma nägu?

Ma ei ole varasemalt Riigikogus olnud, seetõttu ei oska öelda. Arvan siiski, et oht laisaks muutuda võib tabada mistahes ametikohal ja sõltub eelkõige konkreetsest inimesest. Isegi advokaaditöö kõrvalt olen leidnud aega kirjutada erialaväljaannetesse artikleid ja anda oma teadmisi edasi loenguid lugedes. Seetõttu ei näe ma võimalust, et laiskus või ideede puudus võiks mind ennast tabada. Kindlasti hoiab laisaks minemisest pidev enesetäiendamine, mida tuleb igati ergutada ja hea on, kui Riigikogu liikmed näitavad siin head eeskuju.

Millised on teie kolm eesmärki poliitikasse minnes?

Kui väga lühidalt, siis (ei ole tähtsuse järjekorras): suurendada diskussiooni erinevate ühiskonnagruppide vahel, parandada seeläbi õigusloome kvaliteeti luues inimestele selgemini mõistetavaid seadusi; suurendada poliitika ja ühiskonna läbipaistvust, hoiakute muutmist ja avatust (mitte ainult mõistmise kategoorias, vaid ka avatust maailmale – peaksime arvestama Eestit eelkõige globaalses süsteemis). Kui konkreetsemaks minna, siis tulenevalt liberaalsest maailmavaatest soovin seista selle eest, et meie inimestel oleks võimalikult palju valikuvõimalusi ja vabadust valida – seda nii pakutavate kaupade kui ka näiteks hariduse ja tervishoiu vallas.

Millised soovitused isa teile poliitikasse minnes kaasa andis?

Tähtis on see, et seisad selle eest, millesse usud. Pead olema valmis tegema kompromisse, aga kompromisse ei tohiks teha põhimõtete arvelt. Ja siis muidugi: ole tugev ja ära loe kommentaare :).

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad