Robootika ja tehisintellekt – milliseid reegleid vajame?

Strasbourgi plenaarisung - debatt robootika ja tehisintellekti teemadel. Veebruar 2017 Foto: Euroopa Parlament

Strasbourgi plenaarisung – debatt robootika ja tehisintellekti teemadel. Veebruar 2017
Foto: Euroopa Parlament

Eelmisel plenaaristungil hääletasime robootika ja tehisintelleketi kohta käivat raportit. Kuigi tegemist ei ole veel seadusandlusega, annab see selged suunad, kuhu Euroopa Parlament arvab, et robootika kohta käivad reeglid peaksid liikuma. Toon välja kolm suuremat vaidlusi tekitanud teemat:

1.Universaalne sissetulek – ehk siis idee, et tänu sellele, et robotid võtavad inimeste töökohad, peaksid inimesed saama lihtsalt tasu olemise eest. Siin tekib väga plju erinevaid küsimusi alates sellest, kust see raha peaks tulema kuni selleni, et see ei soodusta ettevõtlikust ja loovust. See idee toetust ei leidnud.

2. Robotite maksustamine – kantud mõttest, et kuivõrd robotid võtavad inimeste töökohti, siis peaks nende pealt ka makse maksma. Maksu idee toetajad vaatasid mööda faktist, et enamus robotite ja tehinsintellektiga tegelevatest ettevõtmistest ei ole suured ettevõtted, vaid alles algavad. Kui me robootika maksustame, siis liiguvad sellised ettevõtmised Euroopast välja piirkondadesse, kus see maksustatud ei ole ja meile jääb ainult robotite ja tehisintelleketi passiivsete kasutajate roll. Ka see idee ei leidnud parlamendi enamuse toetust.

3. Roboti isiku loomine – mõte, et lisaks füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule peaks seadustesse tekitama ka uue nn roboti isiku, kes siis oma tegude eest vastutab. Mulle endale tundus see idee toores ja kantud väga palju kindlustusfirmade huvist, sest idee oleks, et sellise isikuga kaasneks automaatselt kohustus luua tagatisfond, kes siis kulusid kataks, kui midagi peaks juhtuma. Kuigi masinad arenevad järjest enam ning on võimelised ka õppima, siis päris sellist olukorda, kus masin üksi teeb ja toimetab ning kellelegi ei kuulu, nii pea siiski tekkida ei saa. Parlamendi enamus siiski toetas pehmet sõnastust, et tuleks uurida, kas sellise isiku regulatsiooni sisseviimine oleks mõistlik.

Peab tunnistama, et peamised vaidlused robootika ja tehisintellekti reeglite üle taandusidki vaidlustele selle kohta, kas robotid võtavad inimeste töökohad või mitte. Kas me peaks masinate laiemat kasutuselevõttu takistama või laskma asjadel areneda omasoodu? Hirm töökohtade kao ees on ühiskonnal olnud alates sellest ajast, kui esimesed masinad leiutati ja kasutusele võeti. Nii ei antud näiteks tekstiilimasina leiutajale esialgselt kuninganna Elizabethi poolt patenti, kuivõrd kuninganna kartis, et see masin jätab tema käsitöölised tööta. Tõsi ta on, et käsitööliste töö vähenes, kuid tekkis uusi töökohti, mida varasemalt ei olnudki. Ka meile näidatud uuringutes on töökohtade tõus ja masinate kasutusele võtt siiani läinud üsna samas tõusukõveras. Lihtsalt töö olemus muutub. Peame rohkem mõtlema sellele, kuidas me saame koos robotite ja tehinsintellektiga töötada, mitte nii väga muretsema nn Terminaatorite pärast, kes meie maailma tahavad vallutada. Nii on näiteks MIT poolt läbi viidud uuringu kohaselt inimeste ja robotite meeskondade töö 85% efektiivsem kui kummagi nende eraldi.

Arvamuslugu ilmus Äripäevas 22. märtsil 2017

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *