Milline on Eesti 10 aasta pärast?

Kui ma mõtlen Eestist 10 aasta pärast, siis paratamatult mõtlen selle peale, milline Eesti võiks 10 aasta pärast olla. Seega on see unistuste Eesti, aga loodetavasti mitte utoopiline Eesti.

Kõige järgneva eelduseks võtan selle, et maailm meie ümber pöördumatult ei muutu ja me oleme endiselt vabad ja heades suhetes oma nii Euroopa riikide kui ka teiste liitlastega, sest vastasel juhul oleks selles võrrandis liiga palju muutujaid.

Minu unistuse Eesti on võimaluste Eesti. See on Eesti, kus inimestel on palju vabadusi ja nii vähe keeldusid, kui vajalik. Ja keeldusid ei ole palju vaja, sest inimeste sisemised väärtushinnangud ja sisemine eetline kompass ei luba teistele liiga teha. Kui viis aastat tagasi ilmunud inimarenguaruanne tõdes, et taasiseisvunud aastatega ei ole meie väärtushinnangud palju kommunistlike riikidega võrreldes muutunud, siis 10 aasta pärast on uus juba taasiseseisvunud Eestis kasvanud põlvkond juba piisavalt küps olemaks positiivne ja üle minevikutaakadest. 10 aasta pärast on inimesed aru saanud, et üksteist tuleb aidata ja seetõttu on inimesed hakanud rohkem annetama ja heategevusega tegelema. Väetite aitamine on paremini toimetulejatele auasi. Inimesed teevad ka rohkem koostööd, sest nii saavutatakse paremaid tulemusi.

Kui keelud ja reeglid on ühiskonnas kokku lepitud, siis peetakse neist ka kinni, näiteks maksud makstakse ära, piirkiirusest peetakse kinni.

Palju vabadusi tähendab ka seda, et inimesed on vabad olemaks sellised nagu nad soovivad. Samuti on inimesed vabad tegelema nende asjadega, mis neid õnnelikuks teevad, tingimusel, et keegi teine selle tagajärjel ei kannata. Varanduslik kihistumine on vähenenud, kuigi paraku mitte kadunud.

10 aasta pärast on mõistetav, et ka Eestis saab inimene olla korraga mitme kultuuri kandja. Inimene võib olla korraga nii eestlane kui ka venelane. Nii sakslane kui ka eestlane. Topeltkodakondsus on võimalik.

Ka 10 aasta pärast on meie inimestel vabadus Eestist mujale minna, aga peab olema vabadus ka tagasi tulla. Vabadus liikuda Eestist välja tähendab ka teiste inimeste vabadust liikuda Eestisse. Eesti ei tõuka ära inimesi, kes ei ole küll etnilised eestlased, aga soovivad Eesti arendamisele kaasa aidata ja siin elada ja töötada. Oleme uhked, et siia tahetakse tulla, sest ainult nii areneme edasi. Uusi mõtteid ei tule, kui me vahetame ideid ainult samasuguste inimestega. 10 aasta pärast on Eestis tunduvalt rohkem rahvusvahelist seltskonda.

Liikumisvabadusega on seotud heade transpordiühenduste olemasolu, sest kuidagi peab siia ja siit ära jõudma. Selleks, et piirkonnad areneksid ühtlasemalt, toimivad Eestis 4 lennujaama ühe suure lennujaama asemel – Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Kõikjal maailmas nähakse seda, et suured lennujaamad on ebamugavad, väikesed lennujaamad pakuvad suuremat paindlikkust. Lennujaamade olemasolu võimaldab innovaatilist ettevõtlust arendada ja töökohti luua ka väljaspool Harjumaad.

Ühistransport on laialdaselt ja mugavalt kasutusel. Eestis sõidavad moodsad ja puhtad rongid, trammid ja bussid, mis enamuses kasutavad kütusena elektrit või muud mittesaastavat allikat. Väljaarendamisel on isesõitvate transpordivahendite võrgustik. Autode kasutamise vajadus on tänu sellele langenud kuna enamus kohtadesse saab mugavalt ühistranspordiga.

Suurema rahvusvahelise seltskonnaga kaasneb vajadus rahvusvahelise hariduse järele. Eestis on 10 aasta pärast rohkem rahvusvahelisi koole ja lasteaedu, et nii välismaal elavate eestlaste kui ka teiste siia naasemine ja töötama asumine ei tähendaks raskusi nende perekondadele.

Vaatamata tagasitulevatele eestlastele ja uutele inimestele pole Eestis endiselt nii palju inimesi, et suuri tööstusi siin oleks, ometi on Eesti suutnud enda kasuks pöörata tugeva digikuvandi, mis meil on. Üle maailma pöördutakse kõikjalt Eestisse uute innovaatiliste lahenduste testimiseks ja Eesti tuleb nii palju kui võimalik vastu ja pakub lahendusteks platvormi. Üle maailma teatakse Eestit kui kohta, kus mitte ainult ei räägita, vaid tehakse ära. Selline avatus ja koostöövaim toob siia uusi töökohti ja ettevõtetele võimalusi arendaa ja oma lahendusi sinna peale ehitada.

Eestis on palju väikeettevõtteid, kes toodavad nišitooteid, millel kogu maailmas võib olla turg, seetõttu on Eestis üsna hästi arenenud internetikaubandus. Kogu Eesti on kaetud heade internetiühendustega, mis võimaldavad oma ettevõtet arendada ja tööd teha mistahes Eesti paigas. Tänu Eesti ettevõtete üldisele usaldusväärsusele Eesti tooted ja teenused üle ilma tuntud ja tunnustatud. Selle kõrval ei ole kuhugi ka kadunud väikesed rätsepatöökojad ja perekohvikud, mis pakuvad kohalikul tasandil head teenust. Ettevõtlusega tegelemise reeglid, seal hulgas maksude tasumine on lihtsustunud.

Eestil on üle miljoni e-residendi, kes kasutavad Eesti pakutavaid teenuseid ja seeläbi annavad Eesti ettevõtetele võimaluse osutada oma teenuseid.

Kuna Eesti inimesed on loovad ja tänapäeva maailm pakub erinevaid võimalusi, siis on Eesti disain on maailmas oma kvaliteedilt tuntud. Eestimaa peal ringi käies on kõik karakteriga, unikaalsed ja ajaloolised objektid hästi eksponeeritud. Lisaks kuivadele faktidele on tutvustatud ka kohtade ja objektidega seotud legende ja pärimusi. Rahvakultuur on noorte hulgas popp ja seeläbi elab täiel rinnal.

Lisaks töötamisvõimalustele on palju ka meelelahutusasutusi ja võimalusi veeta kvaliteetselt vaba aega. Kuna Eesti inimesed on hakanud vähem mõnuaineid tarbima ja on teadlikud tervislikest eluviisidest, siis on Eesti inimeste keskmine eluiga oluliselt paranenud. Mehed osalevad rohkem laste kasvatamises, misläbi on paranenud kohustuste jagunemine peredes ja naised tunnevad suuremat kindlustunnet lapsi saada. Lapsega mõneks ajaks kojujääv isa ei ole enam erand, vaid reegel.

Mida aeg edasi, seda suurema väärtuse omandab puhas loodus ja värske õhk. Puhas loodus annab ka puhast toitu. 10 aasta pärast on enamus inimesi aru saanud, et metsa ei viida prügi ja puhas loodus vajab puhtana hoidmist. Suurem osa energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest.

10 aasta pärast on Eestis olnud vähemalt üks naissoost peaminister ja president. Nii valitsuse liikmete kui ka ettevõtete juhtide hulgas on rohkem naisi, õpetajate hulgas rohkem mehi.

Kuigi unistus, usun, et selline Eesti on õigeid samme astudes 10 aasta pärast võimalik.

Avaldatud 19.08.2016 LP-s.

2 responses to “Milline on Eesti 10 aasta pärast?

  1. Austatud Kaja,
    pean tunnistama,et see tuleviku nägemus on väga hea. Olen olnud kursis ja osaline linnaelus ja linnamelus ning sellest johtuvalt olekski selline meie väljavaade ja tuleviku tunnetus. Aga minu jaoks on kahjuks silmapiirilt sellise kirjelduse juures kadunud sügishärmatises, rabamändide imekaunid oksad, varakevadised metsalilled mis õitsevad. Hommiku vaikuses tööle tõttavad karjanaised ja karjused kes ajavad loomi lauta lüpsile.
    Juba pikka aega minu unistuste peaminister olete Teie, aga palun ärge unustage et on inimesed kes ei püüdle innovatsiooni ja nuti maailma poole, on ka neid kes tahavad näidata maailmale, et meil on metsik loodus, meil on loomapidamine ja taimekasvatus. Meil on palju andekaid ja maalähedasi inimesi kes suudavad isegi “maakaid” üllatada sellega mida loodus räägib ja pakub.
    Kümne aasta pärast on eesti innovaatiliseim kui kunagi varem, aga kas ka teab eestlane mis toimub väljaspool linnu? Linnades elab niigi enamus meie rahvast! Kas peaks maarahvale hakkama taotlema kultuuripärandi õigusi et neid märgataks ja neid hinnataks? Ma ei räägi metsikutest raha ja piimajõgedest ega pudrumägedest, tahaks et ka mõni aktiivne ja poliitiliselt eesotsas olija räägiks vahest vaesest külainimesest. Kutsuks Teid külla ja aitaks aega maha võtta ning tutvustaks “imelikke” asju maainimeste igapäevaelust.

    • Aitäh kommentaari eest! Ma olen nõus ja püüdsin seda ka ääriveeri mainida, et meie üheks tugevuseks on see, et meil on puhas loodus ja metsad. Kuna EPL poolt oli etteantud piiratud tähemärkide arv, siis ei saanud kõike pikemalt kirjutada. Ma arvan, et innovatsioon annab ka maale rohkem võimalusi, sest saab elada seal, kus soovi (ja kus on ühendusi) ja teha oma asja nii, et tingimata ei peaks linna kolima. Hea meelega tulen maale oludega tutvuma.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *