TTIP

ttip-theparliamentmagazine-eu

Hääletasime täna plenaaristungil Euroopa ja Ameerika vahelise kaubanduskoostöö lepingut, mis on tuntud akronüümi TTIP (Transatlantic Trade and Investment Partnership Agreement) all. Praegu annab Euroopa Parlament vaid suuna, mida tahab selles lepingus näha või siis mitte ja tegemist ei ole lõpliku seisukoha andmisega. Minu aastase praktika juures on see olnud kõige tulisem debatt plenaaristungil. Kui Euroopa Parlamendi president Martin Schulz otsustas juunikuisel planaaristungil ära jätta hääletuse, siis arutelu selle üle, kas peaksime pidama debatti või mitte, kui hääletust ei toimu, algas kell 8 hommikul ja sellele kellaajale harjumatult – täissaalile.

TTIP eesmärgid

Euroopal on TTIPiga seoses mitmeid eesmärke. Peamine eesmärik on loomulikult parem ligipääs turule, kus on 300 miljonit tarbijat, kus Euroopa ettevõtetel saaks olema võrdsed võimalused kohalike firmadega. Praegu USA-l Euroopa turule parem ligipääs, mitte vastupidi. Muuhulgas puudub Euroopa ettevõtetel hetkel ligipääs näiteks avaliketele hangetele, mis moodustavad 10% USA majandusest, transpordi- ja energeetikasektorile, aga ka laevandus- ja lennundusturule (viimased on hetkel Euroopa ettevõtetele täielikult suletud). Kuivõrd Eesti on väga avatud majandusega riik, siis mõistame uute turgude avanemist paremini ja meil on sellest ka kõige rohkem võita. Paljudes suuremates liikmesriikides on levinud protektsionistlikud meeleolud ja hirmud, mis turgude avanemisega kaasnevad.

Esimest korda on rahvusvahelises kaubanduslepingus eraldi peatükk väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele). Arvestades, et VKE-d moodustavad Euroopa majandusest 99%, on neile eraldi tähelepanu pööramine erakordselt oluline. VKE-sid peaks puudutama eelkõige tollitariifide ühtlustamise teema, kuivõrd nad jaksavad vähem maksta, et siseneda Ameerika turule. Samuti peaks VKE-sid puudutama regulatsioonide ühtlustamine, mis võimaldaks sarnaste reeglite alusel erinevatel turgudel tegutseda.

TTIP ei puuduta ainult kaupu, vaid ka tööjõu liikumise lihtsustamist. Nimelt on seal sätted töötajate ametialaseks tunnustamiseks. Muide, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) uuringu kohaselt on eeliseid loovate kaubanduslepete (preferential trade agreement), mille alla ka TTIP läheb, tagajärjeks nii töökohtade arvu kui ka palkade kasv, sest eksportivate ettevõtjate arv kasvab ning selle tulemusel on sellistes ettevõtetes reeglina kõrgemad palgad. Lisaks leiab uuring, et töötajatele on eriti kasulikud lepingud nn “loomulikke liitlaste vahel” ehk siis nende riikide vahel, kes on kultuuriliselt teineteisele kõige lähedasemad, seda Euroopa ja Ameerika kindlasti on.

Üks osa on turgude avamine vastastikkustel turgudel, aga TTIPil on ka laiemad, globaalsed eesmärgid. Kuivõrd kultuuriliselt on Ameerika ja Euroopa turud  teineteisele kõige lähemad, siis loomulikult on eesmärgiks ka suurem mõjuvõim maailmaturul. See omakorda tähendab rohkem võimalusi kasvuks, mis omakorda on tõlgendatav suuremateks võimalusteks inimestele nii töö kui sissetulekute osas. Euroopa ja USA koos moodustavad niivõrd suure osa maailma majandusest, siis soodustab ühiste standardite kokku leppimine ka ülemaailmsete standardite tõusu, sest kolmandad riigid tõstavad oma standardeid, et mitte turust ilma jääda. Päris kaubandusväliseks eesmärgiks ei saa pidada energiajulgeoleku suurendamist ja sellest tulenevalt madalamaid hindu energiasektoris, sest energiahind on reeglina iga tootmise üks suurimaid sisendeid. Euroopa on suures osas sõltuv Venemaalt tulevast gaasist, siis vähendaks parem energiaalane koostöö Venemaa jõudu oma tingimusi peale suruda.

Standardid

Millegipärast on Euroopas arvamus, et Ameerikas on madalamad standardid, kui Euroopas seetõttu tuleb üle korrata, et TTIPiga nõustumine ei too endaga kaasa madalamaid inimõiguste, tarbija- ja keskkonnakaitse standardeid. Euroopa ei hakka lubama importida kemikaalide või hormoonidega töödeldud liha. Kloonitud ja GMO toodete importi TTIP ei otsusta. Samuti ei lähe TTIPi alla avalikud teenused nagu haridus, tervishoid, kommunaalteenused. Loodusvarade kasutamise üle otsustamine jääb igale valitsusele otsustada nagu siiani. Kuigi Euroopa Parlamendis on arvamus, et TTIP peaks sisaldama peatükki, mis räägib säästvast arengust.

Mis puudutab standardeid, siis tegelikkuses on võrdselt kõrged normid nii USA-s kui Euroopas, need on lihtsalt erinevad. Loomulikult käib vaidlus selle üle, kelle omad aluseks võtta, samas on mõistlik ka neid lihtsalt vastastikku tunnustada. Kui on erinevad standardid, siis mõlemal turul tegutsemiseks peab ettevõtja topelt investeerima, et standarditele vastata, see aga toob ettevõtjate konkurentsivõimet alla. Isegi kui olemasolevate normide osas pole võimalik kokkulepet saavutada, siis vähemalt uute kehtestamisel peaks toimuma poolt vahel konsultatsioonid, et selliseid dubleerimisi ära hoida.

Muide, on ka valdkondi, kus hoopis Ameerikas on kõrgemad standardid, kui Euroopas. Näiteks pangandussektor. Pärast 2008. aasta krahhi USA nõuded pankadele karmimad kui Euroopas, seetõttu ei tahtnud USA esiti finantsteenusi leppesse lisada kuna kartis järelvalve nõrgenemist pankadele ja finantsteenustele üldisemalt.

Teema, mis tekitab samuti tugevaid tundeid on nn ISDS (Investor-state dispute settlement) ehk siis investorite ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine. Selge on see, et välisinvestoreid on vaja – nende arvu kasv vähendab survet valitsuse rahakotile. Teisalt ei ole ISDS midagi uut – praegu on Euroopas 1400 erinevat ISDS lepingut, kuid selline fragmenteeritud süsteem ei ole kasulik mitte kellelegi ja vajab uuendamist.

Euroopale oluline on see, et tagada tuleb vaidluste lahendamise ja tribunalide koostamise läbipaistvus, vastutus, rahvusvahelise arbitraaži legitiimsus ja ISDS ei tohi kuidagi õõnestada Euroopa kohtusüsteemi. Kaubandus peab alluma rahvusvahelisele kaubandusõigusele, mitte aga USA seadustele. Mure on eelkõige seoses sellega, et Ameerikas on kohtunikud sageli poliitiliselt määratavad ja see seab kahtluse alla nende erapooletuse. Euroopa Komisjonil on plaan luua ISDS jaoks eraldi rahvusvaheline kohus, mis aitab vaidlusi lahendada ja seeläbi võtab neid hirme maha.

Kokkuvõtteks, praeguse debati tulemus ei ole veel Euroopa Parlamendi poolne “ei” või “jah” TTIP-ile, vaid eelkõige suunade seadmine. Leping saab ise teoks ilmselt alles mõne aasta pärast. Ja isegi kui leping on valmis ja jõus, siis arvestades kaubanduse olemust, saab see kindlasti olema elav leping, mis peab ajaga kaasas käima.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *