Ööistungitest

nov. 15, 2013, autor Kaja

Advokaadina tead, et aeg on sõna otseses mõttes raha. Kui tööd teed, siis tehtud töö eest toimub arvestusreeglina tunnihinde alusel. Seega kõik koosolekud olid konstruktiivsed ja töö efektiivne, sest klient ei olnud nõus liialtkulutatud aja eest tasuma. Riigikogu ööistungid on täpselt vastupidised, nii mõttetut ajakasutust ma teist ei tea. Selle 10 minuti jooksul, mis erinevate muudatusettepanekute eel vaheajaks võetakse, ei jõua mitte midagi sisulist teha. Ei jõua oma laua taha kirjutama. Ei saa ka kirjutada Riigikogu saalis, sest seal on sumin ja lisaks varitseb rõdul tihti mõni ajakirjanik, kes kirjutatust oma suurepärase kaameraga täpselt suumitud pildi võib teha. Ei saa ka keskendunult lugeda, sest ümber käib sumin. Ei saa korraldada kohtumisi, sest jutt on katkendlik. Ei saa isegi magada, sest uinumiseks pidi olema vaja vähemalt 7 minutit. Nii ongi see lihtsalt üks mõttetu tiksumine, millele maksumaksja peale maksab. Kui isiklike kulude poole pealt vaadata, siis on irooniline ka see, et kui asja eesmärk on lastetoetuste tõstmine, siis kogu Riigkogu seltskonnast maksavad sellele ööistungile peale just nii Riigikogu liikmetest kui ka ametnikest emad, kes peavad organiseerima lapsehoiu.

Selle mõttetuse pärast on häbi ka Riigikogu iga päev külastavate õpilaste ja välismaalaste ees. Ringkäigu käigus viiakse neid ka Riigikogu rõdule istungit vaatama. Ma loodan, et giid seletab neile, et see ei ole kummalise demokraatia vormi tavapärane istung, kus ei räägita midagi, enne iga hääletust võetakse 10- minutine vaheaeg, pasunad hüüavad ja inimesed jalutavad tagasi sisse, vajutavad nuppu, peale mida võetakse järjekordne vaheaeg. Ainuke vestlus on vaheaja võtja ja istungi juhataja vahel, mida ei saa just sisuliseks diskussiooniks lugeda. Ma olen ka ise paarile külastavale seltskonnale seletanud, et tegelikult ka meie parlamendis arutatakse sisulisi küsimusi, kuigi mulje võib hetkel jääda teistsugune. Kõige suurem mure on mul nende laste pärast, kellele parlamenditööst täiesti sisutühi mulje jääb. Kui me oleme hädas sellega, et kodanike osalemine valimistel on madal ja inimesed ei huvitu poliitikast, siis nendele venitusistungeid nägevatele noortele on ilmselt kordades keerulisem seletada, et valimistel osalemine on oluline, kui peale valimisi tegeletakse sellise mõttetu ajaraiskamisega.

Meilt küsitakse, et miks te seda siis vastu ei võta, saaksite vaevast lahti? Esiteks, ei tohiks parlamendi töö olla korraldatud printsiibil, kuidas lihtsamini vaevast lahti saada. Teiseks, isegi kui me väga tahaksime, siis me ei saaks seda ettepanekut toetada kuna see on ebaseaduslik. Riigieelarve muudatusettepanekud peavad vastama riigieelarve seadusele, muuhulgas tuleb ära näidata planeeritava kulu katteallikas. Katteallikana ei või näidata tulusid, mida kehtiv õigus ette ei näe, näiteks laekumisi maksudest, mida Riigikogu menetlenud ei ole. Lapsetoetuste kolmekordistamise  ettepaneku katteallikaks on näidatud astmeline tulumaks. Astmelise tulumaksu eelnõud Riigikogu vastu võtnud ei ole. Ja isegi tehtud ettepaneku kohaselt laekuks tulu sellest maksust alles alates 2015, meie aga arutame 2014.a. eelarvet. See näitab, et opositsioon ei ole huvitatud mingitest konkreetsetest parandusettepanekutest, vaid ainult istungite segamisest ilma igasuguse mõistliku eesmärgita ja sooviga lihtsalt meedias tähelepanu võita.

Saan aru, et opositsioonil peavad olema võimalused oma tahtmist läbi suruda ja obstruktsiooni tuntakse ühe opositsiooni mõjuvahendina enamikes riikides. Aga obstruktsioon võiks ikkagi olla eesmärgipärane. Ehk siis on reaalselt võimalik, et seadusandja töö takistamine aitab kaasa soovitud eesmärgi saavutamisele. Hetkel see seda ei ole, sest nagu eelpool mainitud – isegi kui me väga tahaksime, ei saaks me sotsiaaldemokraatide esitatud ettepanekut hetkel toetada, kuna selleks ei ole esitatud ei eelnõu ega ka mitte katteallikat. Palju reaalsem oli obstruktsiooni kasutamise mõttekus kevadistel ööistungitel, kui põhikooli ja gümnaasiumi seaduse eelnõu katkestamine oli käeulatuses. Siis aga andis opositsioon alla, sest tahtis ise minna jaanipäeva pidama.

Veel üks huvitav aspekt, mida liiga laialt ei teata – kuna meil on käsil täiendavad istungid, tähendab see, et istungid on otsusevõimelised ainult siis, kui kohal on vähemalt 51 saadikut. Mis omakorda tähendab seda, et koos kaamerate lahkumisega lahkub ka enamus opositsioonist. Teoreetiliselt piisab ainult ühe opositsiooni saadiku kohal olekust, kes vaheaegu võtab ja ettepanekuid hääletusele paneb. Igal juhul on opositsioonisaadikud öösel enamus aega kohal alla 10. Koalitsioon peab olema kohal täies ulatuses, sest igal ajahetkel võib see üks opositsiooni saadik nõuda kohaloleku kontrolli. Kui kohal on alla 51 saadiku, siis istung automaatselt katkeb. Opositsiooni saadikud on sellistel hetkedel nähtamatud, sest lihtsalt ei vajuta kohaloleku nuppu.

Lõpetuseks toon Clement Richard Attlee ütluse, et demokraatia tähendab valitsemist väitluste abil. Küsimus suurele ringile, kas ööistungid on seda?

  1. se on oige,et kui raha pole siis pole midagi teha ja lapsed peavad ajama läbi mingi näruse 19 euroga.aga kui on vaja välis riike turgutada siis on raha laialt ja jääb ylegi.pakkuge siis ise midagi välja kust saaks raha,et lastele suuremaid toetusi maksta ja ei peaks öösiti maksumaksja raha raiskama

    • Olen nõus, et lastetoetuste süsteemiga tuleb tegeleda. aga see ei ole ainult raha küsimus, vaid pigem suurem teema on see, kuidas see raha reaalselt ka laste vajadusteks läheb. Paljudes perekondades see paraku nii ei ole ja seda just nendes, kus vajadus kõige suurem. Aga nagu ma blogipostis ütlesin, küsimus ei ole hetkel ju sisus. Seda ju eelarve arutelu raames ei ole võimalik korraldada.

  2. See on kurb kui lihtinimesena pean kuulma,et meie valitud või “väljavalitud” lihtsalt tõdevad,et käivad Riigikogus aega raiskamas. Kurb on ,kui uudistes küsimustele vastav riigikogulane teatab,et nad kasutavad venitamistaktikat vöi kavatsevad võimalikult palju lisaküsimusi,st. mõtetuid küsimusi esitada.Miks meil peab olema nii suurearvuline Riigikogu,kui praegu on. Esimestel aastatel jah oli vaja seadusi vastuvõtta ja parandada,aga nüüd ma saan aru,et seaduse muudatused on kellegi kasuks või kahjuks,kuid mitte rahva huvides.

  3. Ööistungid on muidugi täiesti mõttetu aja ja riigi raha raiskamine. Kas aga opositsioonil on üldse mingit muud võimalust? Praegu tundub, et mõttetu ajaraiskamine on kogu eelarve Riigikogus menetlemine. Perekond Rosimannused, Michal ja Ligi on ju ammu ära otsustanud, et mis on õige Eesti riigile, mis on õige Graanul Investile ja mis jääb üle lastega peredele. OK, Sester sai vast ka Rahanduskomisjonis paar täiendust teha.

    • Opositsiooniga peeti läbirääkimisi, milles ma küll ise ei osalenud, seetõttu kommenteerin ainult selle info põhjal, mis meile esitati. Keskerakond oli oma kompromissiga nõus, sotsiaaldemokraadid mitte. Eks tead ju ise väga hästi, et kui läbirääkimiste laua taga on poolte nõudmised üksteisest väga kaugel, siis ühisosa on raske leida. Möönan, et opositsiooni võimalused on piiratud, aga antud juhul oli kogu show ainult meediale, ilma mingi sisulise eesmärgita, mida nii mõnigi sotsiaaldemokraat ka omavahelistes vestlustes tunnistas.

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad