Kõik on uus?

sept. 09, 2014, autor Kaja

30 aastat tagasi valmistusin õhinaga oma päris esimeseks koolipäevaks kodulähedases koolis. Selle ajaga võrreldes ei ole päeva pidulikkuses suurt midagi peale riietuse muutunud. Ikka on koolijütsidel ühes peos kimp astreid õpetajale ja teises aabits.

Veetsin oma kooliaja kahes koolis, mis olid erinevad ka väärtushinnangute osas. Tagantjärele ei oska öelda, kas erinevaid väärtusi kandsid õpetajad, nendesse koolidesse sattunud õpilased, erineva auraga majad või kõik koosmõjus. Mäletan selgelt kahte sarnast situatsiooni ning nende lahendusi erinevates koolides. Ühes koolis oli keset koridori maas jäätisepaber, mille kohal õpetaja ja õpilane vaidlesid selle üle, kes on selle visanud ning kes peaks selle üles võtma. Teises koolis võttis aga klassiõde kellegi mahakukkunud paberi ilma tähelepanu juhtimiseta üles ja viis prügikasti. Oscar Wilde’i sõnul olla haridus suurepärane asi, aga seda, mis on väärt teadmist, pole võimalik õpetada.

Kool mängib noorte inimeste kujunemisel olulist rolli. Raamatus “Väljavalitud” kirjutab Malcolm Gladwell muuhulgas sellest, kuidas arendava keskkonna puhul on sarnaselt stardiplatvormilt alustanud lapsed hiljem sootuks paremas seisus. Mõned teoreetikud räägivad isegi sellest, et kool ning sõprade keskkond, kuhu laps satub, mõjutab teda rohkem kui see pagas, mis ta kodust kaasa saab. Seetõttu on võimatu kooli rolli ühiskonna kujundamisel ületähtsustada.

Riigikogu liige Annely Akkermann kirjeldas ühe kooli Riigikogu külastust, kus õpetaja korrutas lastele pidevalt, et teie olete vaesed, teie vanemad on vaesed ja ega teist niikuinii midagi ei tule. Võib väita, et selline sisendamine on lihtsalt fakti konstanteerimine ja lastele ootuste reaalsuspiirides hoidmine, teiselt poolt on see aga isetäituv ennustus, kus lapsed ei püüdlegi millegi parema poole. Räägitud on väärtuspõhisest koolist, aga mida see tegelikult tähendab? Kas vanas süsteemis ja väärtusruumis kinniolev õpetaja on üldse võimeline edasi andma hästitoimiva ühiskonna väärtuseid ning kas see kõik ei ole õpetajate õlule liiga raske koorem kanda?

Esmaspäevast peaks koolitee ette võtma 137 860 last, kellest 15200 päris esimest korda. Seetõttu on ka käesolev Eesti Ekspress paljuski pühendatud koolile. Perekonna kõrval annab kool lastele edasi ka väärtuseid, millele ühiskond hiljem toetub. Inimarengu aruanne aga näitas, et ühiskonna väärtused ja majanduslik heaolu on otseses seoses. Samas maailma väärtuste kaardil oleme paraku endiselt postkommunistlike riikide hulgas ja iseseisvusaastatega ei ole me oluliselt euroopalikule väärtusruumile lähemale nihkunud. Väärtusi ei muuda üleöö, vaid neid tuleb arendada pealekasvavas põlvkonnas. Ja seda tehakse paljuski koolis. Olgu need astrid higistes pihkudes samasugused, peaasi, et hariduse sisu vastaks uuenenud ühiskonna vajadustele.

(Juhtkiri 27.08.2014Eesti Ekspressis külalispeatoimetajana )

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad