Sügissemestri kokkuvõte

Dec 27, 2013, autor Kaja

2013.a. hakkab otsa lõppema ja sellega seoses on kohane võtta kokku ka majanduskomisjoni poolt sel sügissemestril tehtu. Kuigi numbrid ei näita seadusloomes midagi, siis esitan siiski mõned: 2013. aastal võeti vastu 18 majanduskomisjoni menetluses olnud õigusakti, mis on 13% Riigikogus 2013. aastal vastuvõetud õigusaktidest. Sellega tulime auväärsele teisele kohale peale rahanduskomisjoni. 6 eelnõud lükati täiskogus tagasi. Komisjoni poolt algatati 2 otsuse eelnõud. Olulisematest vastuvõetud eelnõudest sügissemestril võib esile tuua kindlustustegevuse seaduse ja vedelkütusevaruseaduse muutmise.

Parlamentaarsetest kuulamistest ja avalikest istungitest markeeriksin transpordiarengukava menetlust.  Kuivõrd seadus näeb hetkel ette, et Riigikogu saab valitsusest tulnud arengukava kas tagasi lükata või vastu võtta (ilma sinna sisulisi muudatusi tegemata), siis otsustasime kummitempli staatusest püüda vabaneda korraldades transpordiarengukava kuulamised enne, kui dokument valitsuses vastuvõtmisele läks. Tegime  reaalsed ettepanekud, mis hääletasime komisjonis läbi ja saatsime valitsusele. Nüüd saabus see arengukava meile uuesti lauale ja paljusid meie ettepanekuid on arvesse võetud. Arvestades, et arengukava on valdkonna strateegia dokument võiks selle kujundamisel Riigikogul olla rohkem sõnaõigust.

Üsna suure osa meie tööst 2013. aastal moodustas ka arvamuste andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile, nimelt andsime arvamusi 11 korral erinevate seadusloome pakettide kohta. Pean seda osa tööst samuti üsna oluliseks, sest selliselt saame kaasa lüüa Euroopa õigusloome kujundamisel. Olen sellest ka varasemalt siin blogis kirjutanud: http://kajakallas.wordpress.com/2011/07/15/euroopa-kasulaudu-kirjutame-me-ise/. Mitmete Euroopa algatuste osas oli meie komisjon skeptiline pidades silmas just Eesti väiksust ja meie inimeste ning ettevõtjate huve.

Kokkuvõttes oleks tahtnud teha palju enamat ja alustame uuel aastal uue hooga küsimuste aruteludega, mis puudutavad Eesti majanduse arengut ning seda, et meie majanduskasv oleks prognoositust kiirem ja seeläbi inimeste heaolu paraneks.