Kõne eestikeelse hariduse arutelul Riigikogus

Dec 07, 2020, autor Kaja

Head kolleegid

Palun põhjendage mulle, kuidas on see nii, et enne valimisi on üks jutt ja peale valimisi on teine? Kuidas seda justkui isegi tõstetakse esile kui erilist poliitilist geniaalsust, kui sa oma valijatele antud lubadused järgmisel päeval unustad. Nii Mart Helme kui ka Priit Sibul viitasid sellele, et see meie plaan on väga halb, see plaan ei sobi, aga kus on teie plaan? Kus on teie plaan? Mida me siis peaksime läbi viima?

Enne 2019. aasta valimisi oli üks peamine teema ühtne eestikeelne haridussüsteem. See oli nii Reformierakonna, Isamaa kui EKRE valimisplatvormides. Sel teemal oli mitmeid valimisdebatte, kus nõustuti, et sellega tuleb edasi minna, sest see on vajalik nii eesti keele, kultuuri kui rahva säilimisele, aga ka vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste paremale toimetulekule Eesti ühiskonnas.

Oleme teid püüdnud veenda selle otsuse vajalikkuses nii siin saalis kui ka komisjonis. Seetõttu teen praegu hoopis nii, et kasutan teie veenmiseks selle eelnõu poolt hääletama teie enese sõnu. Viktoria Ladõnskaja-Kubits 13. 09.2018: „Tänase olulise tähtsusega riikliku küsimuse teema on “Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele”. Isamaa fraktsioon otsustas selle teema tõstatada riiklikult tähtsa küsimusena, sest midagi vähemat see ei ole.”

Viktoria Ladõnskaja-Kubits: “Poliitikud peavad tegelema strateegiliste otsustega, mis viivad ühiskonda edasi. Antud juhul on selleks otsuseks ühtne eestikeelne haridussüsteem.”

Sven Sester 13.09.2018: “Me näeme tegelikult paralleelühiskonda, kus kõigepealt on sisuliselt erinevad kultuuriruumid, sotsiaalruumid. Kui tulla majandustasemele, siis me näeme täna, et venekeelses inforuumis elavad inimesed ei ole tööturul konkurentsivõimelised, kuna nad lihtsalt ei oska eesti keelt.”

Priit Sibul 13.09: “Jaotusega 60 : 40 gümnaasiumiharidus venekeelsetes koolides on seni olnud ainus reaalne katse liikuda eestikeelse haridusruumi suunas ja see katse on suuresti ebaõnnestunud. Ma arvan, et kõige olulisem põhjus on ebamugavus. Lihtne on öelda, et tehtagu, ebameeldiv on võtta vastutus ning osaleda protsessis, olla vastutaja. 60 : 40 on paljuski jäänud loosungiks. Sandiks ei ole jäänud mitte koolid, õpilased ega lastevanemad, vaid meie ja ametnikud, kes ebaõnnestumist tunnistada pole julgenud. Saalis on vähemalt üks endine haridusminister, mitmeid ministreid peaks siin veel olema, aga keegi ei ole neist tõstnud punast lippu. Ma ei ole kriitiline mitte ainult endiste ministrite suhtes, me kõik oleksime saanud teha rohkem, mina sealhulgas. “

Tõnis Lukas Õpetajate lehes veebruar 2019: “Üleminek ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile alates lasteaiast on Isamaa jaoks prioriteet – panus ka muu koduse keelega noorte tulevikku, ühiskonna sidususse ja Eesti majanduslikku edenemisse. Hariduse ja keeleoskuse kaudu paremate võimaluste loomisega ei ole põhjust viivitada, sest ettevalmistusi on piisavalt tehtud, arendades keelekümblust ning viies juba varem eestikeelse õppe gümnaasiumidesse. Samas peame oluliseks eesti perede huvisid piirkondades, kus ollakse vähemuses, ning säilitame eestikeelsete koolide traditsioonid Ida-Virumaal.”

Jaak Valge Õpetajate lehes veebruar 2019: “Ilma kahtluseta on üleminek oluline ning EKRE soovib seda toime panna võimalikult kiiresti.

Aga üleminek, millega on venitatud, ei saa toimuda kampaania korras, nii et õpilased kannataksid või hariduse kvaliteet langeks. Eri regioonides on kohased erinevad meetmed. Seal, kus domineerib eestikeelne elanikkond, on võimalik kohene üleminek. Ida-Virumaal aga tuleb alustada eestikeelsetest lasteaedadest, kus vene emakeelega lapsed õpiksid eesti keele piisavalt selgeks, et eestikeelsesse kooli minna. Seejärel saavad vene emakeelega lapsed jätkata kas eestikeelses tavalises koolis või venekeelse õppega koolide baasil rajatud süvendatud vene keele ja kultuuri õppega koolis.”

See on täpselt meie ettepanek praegu, härra Valge. Ma loodan, et käitute oma sõnade kohaselt ja toetate meie ettepanekut.

Veel kolleegide arvamusi – Helir Valdor Seeder: “Isamaa on seadnud eesmärgiks ülemineku täielikult eestikeelsele õppele.”

Mart Helme 12.03.2019: “Täiesti ühene seisukoht on, et haridussüsteem peab minema üle eesti keelele. Meil on väga selge nägemus, et alustame õpetajate ettevalmistamisest, alustame lasteaedadest, kasvatame lapsed eestikeelseteks, eestikeelsesse kooli ja läheme mõne aasta jooksul, kui meil on õpetajad, õppevahendid ja metoodikad olemas, üle eesti keelele. Mitte ühelgi kolmest partnerist ei ole mingeid erimeelsusi. Yana Toomil võib olla, aga see on personaalne. Mingu kaitsku venekeelset haridust europarlamendis koos Tatjana Ždanokaga

Kuidas on nii läinud, et nüüd olete peamiseks venekeelse haridussüsteemi kaitsjaks kujunenud teie ise, Mart Helme? Kuidas see küll on nii läinud, et te olete oma valijatele antud lubadused unustanud? Täna me teeme ülesandeks valitsusele see kava välja töötada ja panna paika konkreetsed kuupäevad, et keegi ei saaks vene emakeelega peresid hirmutada, et üleminek toimub homme ja nad ei ole selleks valmis. Üleminek toimuks sujuvalt alustades lasteaedadest, kus lapsi õpetatakse ainult eesti keeles, sealt edasi poleks neil lastel mingit põhjust minna venekeelsetesse koolidesse ja väljakasvamine toimuks järk-järgult. Tasakesi, ilma venekeelsele kogukonnale haiget tegemata, aga ometi nii, et Eestis ei tuleks peale inimesi, kes siin eesti keelt ei oska.

Ja Oudekki Loonele ma tahaksin öelda seda, et ma kuulan seda juttu, et Eesti keeles õppides kaotavad justkui vene emakeelega inimesed oma emakeele ja kultuuri. See ei ole ju nii. Maailmas räägib 150 miljonit inimest vene keelt. On olemas venekeelsed ajalehed, internetisaidid, telekanalid. Mingit ohtu vene keele ja kultuuri kadumisele ei ole. Aga eesti keelt räägib vaid 1 100 000 inimest ja seda tuleb kaitsta. Ja ma tean, et te kõik mõistate seda. Iga päev, mis me lükkame seda otsust edasi, probleem ainult süveneb. Ärme lükka seda otsust edasi. Hääletage ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile ülemineku poolt.

  1. See tekst tuleks kindlasti avaldada mitmetes ajalehtedes. Muidu rahvas ei tea, mis mänge mängitakse…

  2. Reformierakond võiks ja peaks algatama Riigikogus seaduseelnõu ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile ülemineku küsimuse rahvahääletusele panemiseks. Seda ühiskonna jaoks olulist küsimust on veeretatud ja blokeeritud juba aastakümneid. Kaua veel?

  3. Finantsasutus aitab teid

    Rahalaenu saate meilt

    Kõigi oma rahalaenu vajaduste jaoks.
    Pakume eraisikutele ja äriorganisatsioonidele rahalaene intressimääraga 3%.
    Pakume laene kuni 800 000 000 eurot.

    Lisateabe saamiseks võtke meiega ühendust.

    E-post: infos.kredit700@gmail.com

     Whatsapp: +33 7 55 17 86 25

    Aitäh