Üks isiklikumat laadi selgitus

Sep 06, 2011, autor Kaja

Mõne aja eest tuli ilmsiks uudis, et ootan last. Tõepoolest, kui kõik läheb hästi, saan emaks hilissügisel. Seoses sellega on mõndagi, mida tahaksin selgitada.

Öeldakse, et lapsed tulevad siis, kui nemad tahavad tulla. Paistab, et ka seekord on see nii. See laps tahab tulla vaatamata sellele, et emale ei ole see ehk kõige parem aeg. Olin just osutunud valituks Riigikokku. Ühelt poolt valdab rõõm ja ootusärevus, teiselt poolt süütunne. Mida inimesed ütlevad? Kas ma vean valijaid alt? Selge on see, et mingid kuud ei saa kindlasti sellise tempoga toimetada nagu siiani olen teinud.

Saan aru, mida tunnevad noored naised, kes on tööl vajalikud ja jäävad siis lapseootele. Tunned end süüdi, sest teised peavad sinu töökoorma enda kanda võtma. Ja mida rohkem sa oled tööd harjunud ära tegema, seda suurem see koorem teistele on. Tunned end süüdi ühiskonna ees, sest siiani oled olnud pigem ühiskonnale andja maksude ja tööpanuse näol, nüüd saab sinust aga hoopis riigi poolt abisaaja. Ja mida rohkem oled sa seni ühiskonda panustanud, seda suurem on etteheide, kui äkitselt andjast saajaks saad.

Ühelt poolt mulle väga meeldib mu töö ja ees terendavad uued väljakutsed. Teiselt poolt bioloogiline kell tiksub ja laste saamist ei saa ka igavikku lükata. Kuidas ühendada need kaks asja nii, et saaksid ühelt poolt teha seda, mida armastad ning teiselt poolt luua ka perekonna? Kunagi vaatasin noori emasid, kes tõttasid peale lapse saamist koheselt tööle ja mõtlesin: mina oleksin küll täiskohaga ema ja miski muu mind ei huvitaks. Paraku elu ei ole nii must-valge ja olles valitud Riigikokku vaid neljaks aastaks, ei saa ma kolmeks aastaks stepslit seinast tõmmata. Ja ma ei taha ka, sest nagu ennist mainisin, mulle meeldib mu töö.

Kuulsin etteheiteid, et naisi ei tohikski Riigikokku valida enne kui nad oma lapsed sünnitanud ja üles kasvatanud. Korduvalt on rõhutatud, et Riigikogu on läbilõige ühiskonnast, kas siis naised, kellel lapsi ei ole, ei kuulugi ühiskonda? Kurdetakse, et naisi on Riigikogus ja valitsuses liiga vähe. Kui naistelt kandideerimisel küsida allkirja selle kohta, et nelja aasta jooksul lapseootele ei jää, siis oleks neid ilmselt veel vähem.

Ühelt poolt loen artikleid ja üleskutseid, et naised rohkem sünnitaksid ja mida teha, et meil sünniks rohkem lapsi. Seega kõik lapsed peaksid olema oodatud. Aga teiselt poolt kuulen, et halb, kui arstid lapsi saavad, sest nende eest oleme maksnud suure koolitusraha ja nad peaksid pühenduma teiste aitamisele. Ka õpetajad ja kohtunikud ei peaks lapsi saama, sest neid on meil niigi vähe. Kindlasti ei peaks lapsi saama kõrgepalgalised, sest neile tuleb maksta kõrget vanemahüvitist. Jne, jne. Selliste etteheidete kohaselt toimides jääksid lapsi saama need naised, kes tööl ei käi või keda tööl väga ei vajata. Ometi on meil naiste tööhõive üks Euroopa kõrgemaid.

On palju küsitud, kas kavatsen oma kohast Riigikogus loobuda või kavatsen imikuga Riigikokku ilmuda. Olen kaalunud asjaolusid nii ja naa ning see ei tule kergelt, aga olen otsustanud siiski paar kuud pärast lapsesaamist Riigikogu tööst eemal olla. Ma ei loobu oma kohast, vaid peatan liikmelisuse paariks kuuks. Mõistan, et loon sellega pretsedendi, sest siiani on kõik naised saanud hakkama lapse kõrvalt Riigikogu töös osaledes ja lapsehoolduspuhkust pole võtnud. Tunnustan neid naisi, et nad on seda suutnud. Samas teades ennast ja teades seda, kui palju tuleb komisjoni esimehena tööd teha, siis ei suudaks ma täie rauaga panustada, kui meeles mõlguvad muud mured ning mind vajab üks väike inimene. Poolikult ma oma ülesandeid aga täita ei taha. Ma arvan, et see on aus mu valijate, töökaaslaste kui ka perekonna suhtes. Seaduse kohaselt minu volitused selleks ajaks peatuvad ja asemele tuleb nendeks kuudeks asendusliige.

Kuivõrd inimesi huvitab ka otsuste materiaalne pool, siis rahaliselt võidaksin Riigikogu lihtliikmena jätkates ja palka, mitte vanemahüvitist saades. Tahaksin siin kohal ära õiendada süüdistuse, mis kõrgepalgaliste suunal teinekord kõlab – justkui oleks lapsesaamise otsus tehtud lähtuvalt rahalisest kasust. Ma ei tea mitte ühtegi naist, kelle jaoks see oleks olnud raha teenimise viis. Küll aga on vanemahüvitise süsteem teretulnud ema tavapärase elustandardi jätkamisel, mis omakorda mõjutab tema meeleolu ning seeläbi ka lapse heaolu. Rõõmsamad emad= õnnelikumad lapsed.

Kokkuvõttes, ma loodan, et minu tööd hinnatakse samuti nagu teiste Riigikogu liikmete tööd 4 aasta möödudes ja see ei sõltu sellest, mitu kuud ma olen Riigikogu saalis istunud, vaid sellest kui palju ja mida ma olen suutnud selle aja jooksul korda saata.

  1. Seda nüüd küll ei ole vaja karta, et keegi (peale anonüümsete veebikommarite) lapse saamist pahaks hakkab panema ning selle eest etteheiteid tegema. Ei ole vaja selle pärast üldse sedasi põdeda ja endale stressi tekitada. Mis puudutab valijate suhtumist, siis näiteks Hispaania kaitseministri Carme Chacóni populaarsus pärast lapse sünnitamist kasvas. Võib-olla mõned kurjad inimesed hakkavad siis avaldama arvamust, et see ongi mõeldud ainult poliitilise karjääri edendamiseks, aga nende juttu ei maksa südamesse võtta. Parem on mitte lasta ennast taolistel reaktsioonidel häirida.

  2. Ei pea tundma süüd rahvaesindajana last saades. Häbi võiks olla sel, kes selle töö pärast lapsest loobub. Edu ja pereõnne!

  3. Lapse saamise pärast ei ole küll tarvis süüd tunda, muu elu läheb omasoodu edasi ja küll selle aja jooksul, mil Teie kodus lapsega tegelete, suudavad teised selle tööga kenasti hakkama saada, mis Teil pooleli jäi. See, et keegi ei tohiks lapsi saada, kuna ta on ühe või teise ameti esindaja, on minu meelest natukene rumal ja naiivne mõtlemisviis. Igaüks on väärt lapsi saama, kes suudab ja tahab tulevasele ilmakodanikule täisväärtusliku pere ja kodu anda.
    Palju õnne ja ilusat ootust(süükoormata)!

  4. Ühinen eelkõnelejatega! Lapsesaamisega avardub maailm mõõtmeteni, mida varem ei osanud isegi ette kujutada! Kõike head!

  5. Oh Kaja, Kaja… Mis mured need nüüd on? Laps ei tohi tulla siia muretsedes, vaid rõõm ja õnn! Ja kül me valime Su järgmistel valimistel jälle ja jõuad oma panuse anda ka töös:) Praegu on elu tahtnud Sind teise kohta panustama;) Palju, palju õnne ja rõõmu Sulle ja Su perele !

  6. Lapse saamine ja tema rahulik kasvatamine on väga oluline eeskuju. Eesti rahva seisukohalt palju olulisem kui misiganes seaduseparanduse taga ajamine või ükskõik mis muu töö. Nii, et Väga Tubli! :-)

  7. Igati positiivne uudis, välja arvatud see süü tundmise osa, mis tuleb vist pigem ühiskonna arvele kanda. Kui last ootav ema tunneb end milleski süüdi, siis on meil siin riigis ikka midagi valesti :S

    “Olen kaalunud asjaolusid nii ja naa ning see ei tule kergelt, aga olen otsustanud siiski paar kuud pärast lapsesaamist Riigikogu tööst eemal olla.” — hmm … seda RK tööd jõuad ka siis teha, kui laps juba 20 aastat vana on, aga esimesi kuid tema elust ajalt enam tagasi ei võta ;)
    Paar aastat oleks juba teine jutt :) (loodetavasti suudab põnn esimese paari kuu juuksul emmet selles ka veenda :P)

    Edu ja õnne!

    • Aitäh kõigile heade soovide eest! See siiski ei ole mitte ainult minu teema, et ma süüdi end tunnen. Olen saanud tagasisidet, et mitmed naised tunnevad end nii. Vahest on see seotud lojaalsusega tööandjale, vahest etteheidetega töökaaslaste poolt, aga igal juhul ei ole see tunne võõras. Tean üht ettevõtet, kus omanike naised on küll lastega kodus, kuid töötajate suhtes on teistsugune suhtumine ja soov, et nad naaseksid väikelapse kõrvalt võimalikult vara tööle. Justkui üldises retoorikas toetame, aga konkreetsete juhtumite puhul tahaksime näha teistsugust käitumist.

    • Kui seda kiiret tööle naasmise asja positiivse külje pealt vaadata, siis on see ju kompliment hea töö eest (reaalselt küll küüniline rahaahnus ja omakasu, aga see ei tohiks meie riigis väga üllatada).

      Ühiskonna ja selle arvamuse moodustavad siiski indiviidid, kellest see koosneb ning üldise arvamuse muutumiseks tuleb kuskilt otsast alustada. Kui järgmine kord mõne sellise omanikuga kokku puutud, siis tuleb talle ausalt arvamust avaldada, et nii pole ilus survet avaldada. Seda on muidugi raske teha, kui paar kuud pärast lapse sündi ise tööle naasta ja sattuda heaks näiteks neile omakasupüüdlikele omanikele (“no aga vaata seal Riigikogus oli see Kaja Kallas ainult paar kuud kodus ja siis juba tööl tagasi, sa meil venid siin juba pool aastat”).

      Samuti ei näe ma, et see nö pretsedendi loomine RK-s kuidagi halb oleks. Vaatame seda pigem selle nurga alt, et see on positiivne signaal teistele naistele, et poliitikasse sisenemisel ei peagi enne kodus pesakond lapsi olema või mis veel hullem, tuleb laste saamisele pikk ja rasvane kriips peale tõmmata.

      Võiks jätkata, aga nii võib lausa teravaks irisemiseks kätte ära minna..

    • Olen nõus, aga pretsedendi loomisega on ka niimoodi, et kui siiani ei ole keegi puhkust võtnud ja mina seda teen, siis paraku ei saa kohe kalduda teise äärmusesse ja jääda eemale liiga pikaks ajaks. See annab jällegi võimaluse väita, et sünnitamisealisi naisi ei tasu üldse valida või tööle võtta, sest töö mõttes neist tolku ei ole. Samas ega kõigile ei saagi meeldida ja teed ühte või teistpidi, ikka on neid, kes sellist teguviisi taunivad. Seega tuleb lähtuda sellest, mis südames tundub õige. Kuna ma ei ole varem ema olnud ja ei tea, mis see tegelikult kaasa toob, siis ei välista, et seda eemalolemise perioodi pikendan (sellise võimaluse seadus annab). Praegu olen otsustanud vaid seda, et vähemalt miinimumi võtan kindlasti. Ja naljaga pooleks – meestel on muidugi lihtne neil teemadel targutada ja õpetussõnu jagada, kui ise selliste otsuste ees seisma ei pea :).

    • Rasedus ei ole põlastusväärne suguhaigus. Palju õnne! Tulemas on üks ilus ja tark laps.

  8. Kedagi ei huvita teie isiklik elu või mida arvavad mõned pugejatest ja lipitsejatest eestlastest kes siin kommenteerivad. Või tsenseerite teile mittemeeldivad kommentaarid ära, kui reformilik. Kellegi isiklikke valikuid ei ole õige kritiseerida, kuid kuivõrd on tegemist poliitiku ja avaliku elu tegelasega, siis selline inimene peaks olema ka ühiskonnas millegi poolest eeskujuks. Ok saate lapse, võin öelda et ka minu tutvusringkonnas on päris mitmeid kes on viimasel ajal lapse saanud, ainult et keegi neist ei ela enam eestis. Milleks sünnitada last ühiskonda, kus tõenäoliselt juba esimestel eluastatel lapse närvisüsteem on rikutud, sest vanemad on pidevalt stressis, palk on vilets, tööpuudus kummitab, inimesed on õelad ja kadedad. ei või iial teada mllal mõni pealtnäha heatahtlik kaasmaalane sulle järjekordselt noa selga lööb, sest Eestis valitseb vihkamise kultuur. Teie kirjatükk on nagu õpituba poolemeelsetele, keda nagu ma kahtlustan pole teie valijate ja kiitjate hulgas mitte vähe (muide hiljutise uuringu järgi,mille avaldas European College of Neuropsychopharmacology on ligi 40% eurooplastel psüühilisi probleeme, Eestis on see number töenäliselt veelgi suurem)
    Kui ma kirjutasin eeskujuks, sii ei mõelnud ma sugugi töölenaasmise problemaatikat, see on teie enda asi kuhu te mõnekuuse lapse panete. Aga asja eetiline aspekt. Abielus te pole, kas ei oleks õige et laps sünnib abielusse. Kus ja kes on teie lapse isa? Abielumees nagu netis räägitakse? Keda üritate pere juurest ära meelitada? Teid ei huvita sugugi mis teist räägitakse? Eestis on muidugi selline käitumine normaalne ja tavaline- eestlastel ei paista üldse mingit moraali olevat. Ka avaliku elu tegelased ei tunne mingit vastutust, kes vahetab elukaaslast korra kuus, kes peksab naist jne Ma ei saa aru kuidas Eestis valitakse rahvaesindajaks inimene, kelle puhul ei ole üldse teada, millised on tema seisukohad sellistes olulistes küsimustes nagu pereväärtused, Ütlete et Eestis on lapsi vaja, tegelikult ei ole lapsi Eestis mitte kelegile vaja. Olukorras kus suur osa noori välissmaale lahkub (ja õigesti teeb), ja kus sündide arvu poolest ollakse maailmas ca 200 kohal aga surmade arvu poolest 20ndal kohal, mis jätkusuutlikusest me räägime. Õhtulehe küsitluse andmetel ütleb POOL lugejatest et neil ei jätku isegi söögiraha (vastamuid oli üle 3000), selleni on viinud Ansipi-Ligi doktriin. Mis teid huvitab: riigikogulase palk, positsiooniga mees, ‘pildil olemine oma ego upitamiseks’ Paistab küll. Eestis ei nõua keegi et kui keegi tahab ühiskonnas olulistes asjades kaasa rääkima, siis tehku oma tagaaed enne korda. Ei ootagi teie selgitust. Tõenäoliselt jätate sellegi kollase meedia lahata.

    • Mõni ütleb aga, et lahkutakse kuna meie inimesed on liiga kurjad :). Soovin teile kõike head ja rõõmu!

    • Lisaks kurjusele on Eestis miljon probleemi ja kardan et enne läheb issanda päike looja kui ma nende üleslugemisega lõpule jõuan. Jõudu ja tervist teile lapse kasvatamisel, see on keerulisem töö kui see mida te seal Toompeal teete.

    • Esiteks pean ma ütlema, et pole keegi mulle veel mingi valemiga ära seletand, kuidas PABER armastama paneb (see va abielu teema).

      Ja teiseks.. Õhtuleht on päris kindlasti see leht, mida haritud inimene iga päev loeb, et seal küsitlused üles leida ja vastata, et toit on laual (umbes sama hea oleks Kesknädalas küsida kas Savisaar või Ansip – okei, ehk halb näide, sest paljud loevad seda niisama kui humoorikat kirjandust..).

      Twitteri kontole pilku heites tuleb tõdeda, et ülejäänud kibestunud jutujoru ei maksa isegi kommenteerima asuda.. (eks keegi peab vahele tatti ka pritsima, muidu pole eesti kommentaariumi moodi :))

    • Teile, Kylliki Tonnemaa!
      Lugesin juba hommikul, kuid arvamust avaldan nüüd.
      Paneb imestama, et üks inimene istub öösel sellepärast üleval, et teise blogis kõntsa loopida.
      Pean ütlema, et Kaja vastas teile väga hästi ja peenetundeliselt. Kui te muidugi leiate ridade vahelt selle õige iva … ? :)

  9. KyllikiT Kylliki Tonnemaa
    Kui laps küsib et miks eestlased on kurjad, aga nt soomlased jne sõbralikud, siis õige vastus on tõenäoliselt sant iseloom, mitta raske elu.

    Lapsele tõite ikka iseend näiteks?

  10. Kylliki Tonnemaa !See ei ole pugemine,kui hoiame pöialt,et Kajal hästi läheks.Kaja on väga ilus naine,mina hindan seda,kui aktiivne ta on riigikogus,tema valimistulemust ja hea,et Kaja astus om Isa jälgedesse.Lapse sünd annab Kajale kindlasti jõudu ja tahet veel rohkemaks.Usu mind,me kuuleme veel Kajast ja usu ka mind,et Kaja kindlasti seisab ,et elu Eestis läheks paremaks.Kuigi mina veel isa ei ole ei kurda,et niii-väga raske siin Eestimaal elada on.Kajale aga jõudu ja jaksu ja toredat lapseootust!

  11. Tüüpiline, eestlased kui nad kommenteerivad oma nime all, siis pole viisakamaid inimesi aga kui paljud teist lähevad nüüd anonüümselt netikommentaariumitesse, ükskikasjaliselt Kallase elu lahkama. Mina sain väga targaks, lahutused, sohilapsed jne Muide mis kell ma üleval olen on minu asi, mina ei pea aru andma, mina pole avaliku elu tegeline.Te lihtsalt ei kannata kriitikat, arvate endast ei tea mida. Samas olete arg orjarahvas, pugejad, pealekaebajad ja ärapanijad. Mind ei huvita teie puujumal Ansip, või kallas, veel vähem see ebanormaalne riik, mida te justkui edukaks peate. Eestlased võiksid rohkem peeglisse vaadata, teist nii nõmedad rahvast annab otsida- olgem ikka ausad.
    Jumal tänatud ise viibin põhiliselt Eestist eemal. Kügelege aga mõnuga oma mudases konnatiigis edasi – paremat te polegi väärt.

    • njah, teie tekst paneb mõtlema, et kas see mitte provokatsioon pole.

      Mina isiklikult pole Reformi valija, Ansipist ma suurt lugu ei pea, probleeme näen ja tean, et on palju neid, kel pole kerge. Tean, et noa selgalöömist on nii linnas kui maal. Aga tean ka seda, et väitsad välguvad ka “kultuursetes” riikides.
      Minu jaoks on vastuvõetamatu sildistada kedagi tema parteikuuluvuse järgi. Minu silmis on sellistel inimestel raske oma aktsiaid kasvatada, kes näiteks kõiki keskerakondlasi peavad halvaks ja paheliseks.
      Pean oluliseks anda inimestele võimalus enda tõestamiseks. Ja võimaluse enda vigade parandamiseks. Kaja Kallas on seni end näidanud heast küljest, nii et miks mitte talle toetust avaldada ka nö vastastiivalt?

    • Mina ei ole üheski erakonnas,ka mina ei poolda valitsust,sest see elu on tõesti rajatud siin eestis ainult kurjusele ja rahale,mida rahval nüüd enam ei ole,sest valitsus võtab inimeselt kõik selle viimasegi käest.Kaja lihtsalt meeldib mulle väga,tema ju alles tuli riigikogusse.Olen 33 aastane eesti mees,pole eales käinud veel valimistel,kuid jah…eesti elu on kohutav,saan sinust aru Kylliki.Aga Kajale hoian pöialt,soovin talle edu,palju armastust ja vastupidamist,sest inimesed on eestis muutunud jõhkarditeks,arusaadav ja täiesti mõistetav,sest rahval pole raha,on suured kohustused ja see teebki inimesed kurjaks ja muserdab hinge.Tervitused Kylliki ja usun,et elu läheb paremaks kunagi ka siin eestis ja et elad Sinagi varsti,sest juured ju ikkagi siin,eestis.

  12. Väga huvitav koht niiöelda “pasapalli” mängimiseks. Mina nelja lapse emana ja seitsme lapse vanaemana soovin tulevasele emale ilusat lapseootust, palju kannatust (mitte kannatamist) lapsega koos olemisel ja õnnitlen kolleegi, Kaja ema – veel parem kui ema olla on olla vanaema. Et keegi saaks nüüd paska pritsida, siis lisan, et mul on kõrgharidus aastast 1978 ja magistrikraad aastast 2009, olen kaks oma lastest sünnitanud abielus olemata ja praegu teist korda abielus. Ja lõpuks ütlen seda ka, et elu on ilus, kui sa selle ilusaks elad! Lisaks Kaja Kallasele on mul hea meel kõigi tulevaste emade ja sündivate laste üle, palju õnne teile kõigile!

  13. Ilse Metsamaa

    Minu üks noor tuttav on teist nädalat Ameerika mandril. Ta ei läinud sinna sellepärast, et eestimaal on elu halb. Ta läks, sest ta tahtis maailma näha. Ta on vaimustuses nendest inimestest,räägib kuidas võhivõõras politseinik teatab keset liikluse reguleerimist kui ilus ja hea ta täna välja näeb , kuidas võhivõõrad inimesed tänaval talle head päeva soovivada… Talle tundub, et taon sinna ammu oodatud, et ta on omade keskel …Tema vaimustus nendest inimestest on siiras ja ta on õnnelik. Ja siis ma mõtlesin, et äkki me peaksimegi kõik oma lapsed paariks aastaks kuhugi välismaale saatma, et nad siis kunagi tagasi tulles tooksid siia ka sellise ( võibolla mõne arvates pinnapealse) üksteisest hoolimise kultuuri ? Niiet ma arvan, et see noorte lahkumises leitud traagika on nende siia jääjate probleem ja äkki oleme me hoopis oma suhtumisega kaaskondlastesse ise selles süüdi? Äkki ei olegi Ansip süüdi?
    Aga Kyllikile tahan öelda: Kui tahad maailma (loe eestimaad) muuta, peab alustama endast !

  14. Häbi on olla Eestlane,see pole rahvus,hinnake inimesed venerahvust.

  15. valev merisalu

    Tere
    Kylliki, kuna sa ise enamasti välismaal viibid, siis ehk tuleb sulle mõningase üllatusena, et Õhtulehe anonüümsed kommentaatorid on sisuliselt samal astmel igasuguste erinevate maailmalõpu ennustajatega. Aga mulle tõsiselt meeldib sinu väide, et sündide poolest oleme maailmas 200, surmade poolest ca 20 kohal. Kui arvestada meie rahvaarvu ja seda, et sündimused-suremused on viimastel aastatel küllaltki tasakaalus, on tegu ikka väga vägeva avaldusega.

    Austatud Kaja Kallas, palju õnne ja jõudu edaspidiseks.